← Eesti

1-17-11285/24

Obsah (7)§ 71§ 5§ 32§ 9§ 41§ 42§ 73

1-17-11285 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2018.a Kuninga tn kohtumaja kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-11285 (15940000016) Kohtukoosseis

§ 71

, 73, Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vormi Lisa 1 alusel kannatanu Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) kasuks 24 912 € ning kanda nimetatud summa Rahandusministeeriumi SEB Pank AS arveldusarvele 2

(15)1-17-11285 nr EE891010220034796011, märkides viitenumbri 2800049463. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus pooltele kättesaadav alates 17.08.2018.a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu. Faktilised asjaolud Käesolevas kriminaalasjas on Mihkel Leasele esitatud süüdistus selles, et tema, olles kutseline kalur ja omades kalapüügiluba nr xx,

§ 5alusel nõutavat kutselist püügiõigust 6-le nakkevõrgule, püüdis 16.11.2015.

a kohtueelses menetluses täpselt tuvatsamata ajal tähistamata ja seadusega lubatust väiksema võrgusilmaga (võrgusilma suurus 49 mm kuni 62 mm) järgmiselt: - Liivi lahes Manija ja Tõstamaa vahelisel merealal 27 tähistamata ja seadusega lubatust väiksema võrgusilmaga nakkevõrguga 740 ahvenat, - Liivi lahel koordinaatidel N58°14.383’ E24°04.012’ ja N58°14.187’ E24°04.639’ 8 tähistamata ja seadusega lubatust väiksema võrgusilmaga nakkevõrguga 511 ahvenat, tekitades sellega keskkonnakahju kokku 8176 eurot. - Liivi lahel koordinaatidel N58°12.303’ E24°04.805’ ja N58°12.554’ E24°05.120’ 10 tähistamata ja seadusega lubatust väiksema võrgusilmaga nakkevõrguga 306 ahvenat, tekitades sellega keskkonnakahju kokku 4896 eurot. Kokku püüdis Mihkel Leas 1557 kala, tekitades sellega keskkonnale kahju 24 912 eurot. 30 nakkevõrku koos kaladega oli Mihkel Leas püügilt eemaldanud ja ladustanud tema kasutuses oleva sõiduauto Mitsubishi xx registreerimisnumbriga xx haagisesse. 18 nakkevõrku olid kontrollimise hetkel püügile pandud. Mihkel Leasele on Eesti Kalurite Liidu poolt väljastatud Rannakalur II kutsetunnistus nr xx, mis eeldab kalapüügiseaduse ja selle alamaktide tundmist. Seega pidi Mihkel Leas teadma, et kalapüügiseaduse § 9 lg 1 alusel kehtestatud kalapüügieeskirja § 26 lg 2 kohaselt on keelatud kasutada kala püügil nakkevõrke väiksema silmasuurusega kui 70 mm ja püügil olevate nakkevõrkude jadad peavad olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga.

§ 5sätestab, et kala püütakse kalapüügiõiguse alusel.

Sõltuvalt kasutatavatest püügivahenditest eristatakse õnge-, harrastus- ja kutselist püügiõigust. Igaüks tohib kasutada nimetatud püügiõigusi, kui ta on sooritanud nende tekkimiseks vajalikud toimingud. Sama seaduse § 31 kohaselt on kutselise kalapüügi vahenditeks õngejadad, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised.

§ 32

lg 1 sätestab, et õiguse kutseliseks kalapüügiks annab kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba.

§ 9

lg 1 alusel kehtestatud kalapüügieeskirja § 6 lg 2 p 1 järgi on nakkevõrk üheks nakkepüünise liigiks.

§ 41

lg 1 aga sätestab, et kalapüügiluba annab õiguse kalapüügiks kutselise kalapüügi vahendiga merel kuni 20 meetri samasügavusjooneni.

§ 42lg 7 kohaselt kalapüügiloaga määratakse lubatud püügivahend, püügiaeg ja kalapüügi koht. Kalapüügiseaduse § 9 lg 1 alusel 3

(15)1-17-11285 kehtestatud kalapüügieeskirja § 26 lg 2 on keelatud kasutada nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 III lisas nimetamata kalaliikide püügil nakkevõrke väiksema silmasuurusega kui 70 mm, välja arvatud meritindi- ja räimepüügil, kus võrgusilm peab olema 24-40 mm. Kalapüügieeskirjade § 14 lg 1 kohaselt peavad sisemeres seisevpüünised ja nende jadad olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga. Menetluse käik Kohtuistungil ringkonnaprokurör jäi esitatud süüdistuse juurde ja palus Mihkel Leas KarS § 361 lg 1 järgi süüdi mõista ja karistada teda 2 aastase vangistusega. KarS 73 lg 4 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 17.07.2015.a otsusega mõistetud karistuse ärakandamata osa so. 2 aasta ja 6 kuu võrra ning liitkaristuseks mõista 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Mihkel Lease kaitsja v.adv Andres Simson oli seisukohal, et Mihkel Leas tuleb KarS § 361 lg 1 järgi õigeks mõista. Kaitsja hinnangul on KarS § 361 lg 1 objektiivne koosseis täitmata, mistõttu tuleb Mihkel Lease suhtes teha õigeksmõistev kohtuotsus. Mihkel Leas palus ennast esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kannatanu esindaja oli seisukohal, et Mihkel Lease poolt talle ette heidetava teo toimepanemine on kinnitust leidnud, isik oma tegevusega tekitas keskkonnale kahju ning taotles Eesti Vabariigi Keskkonnainspektsiooni kaudu esitatud tsiviilhagi täies ulatuses rahuldamist ja Mihkel Leaselt Eesti Vabariigi kasuks keskkonnale tekitatud kahju hüvitise summas 24 912 eurot välja mõistmist. Maakohtu seisukoht Mihkel Leasele heidetakse ette kalapüügi nõuete rikkumist millega tema tekitas olulist kahju keskkonnale. KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo objektiivne koosseis hõlmab käesoleval juhul teoobjektina kala, koosseisupärase teona püüginõuete rikkumist ja tagajärjena keskkonnale olulise kahju tekitamist. Tegemist on tagajärjedeliktiga, seega peab teo tagajärg olema teo toimepanijale omistatav läbi põhjusliku seose. Nagu ka kaitsja oma kohtukõnes märkis, ei ole käesolevas asjas vaidlust selles, et Mihkel Leas püüdis Liivi lahel süüdistuses välja toodud ajal kala. Tunnistajad H.A. ja J.T. andsid kohtus ütlusi, kirjeldades, kuidas olid 16.11.2015.a Kihnus teostamas järelevalvetoiminguid. Nägid sadamasse tulemas paati, randumise järgselt hakkas paadis viibinud ja hilisemal täpsustamisel Mihkel Leaseks osutunud isik paadist kotte auto kärusse viima. Tunnistajad oma sõnul liginesid Mihkel Leasele, tutvustasid ennast ning teostasid kontrolli, üle vaadati kalapüügiõigust tõendavad dokumendid. Kottide kontrollimisel selgus, et need sisaldasid võrke ja kala. Mõlema tunnistaja sõnul Mihkel Leas ütles, et kottides olevad võrgud on lubatust väiksema võrgusilmaga. Kuna võrgusilma mõõtmiseks vajalikku mõõtekiilu ei olnud tunnistajatel kaasas, oodati Pärnu inimeste tulekut. Ka Mihkel Leas, kes ei jäänud eeluurimisel antud ütluste juurde, kirjeldas kohtuistungil kuidas käis 16.11.2015.a kalal, sadamasse naastes kandis paadist haagisesse neli kotti. Tema juurde tulid inspektorid, küsisid kalapüügiõigust tõendavate dokumentide kohta ning jäädi spetsialistide ilmumist ootama. Samuti ei ole vaidlust sellest, et Mihkel Leasel oli 16.11.2015.a Liivi lahel õigus kala 4
(15)1-17-11285 püüda. Seda asjaolu kinnitavad kriminaalasja materjalide juures Sihtasutus Kutsekoda andmete väljatrükk (kd I, tl 25), mille kohaselt on Mihkel Leasele Eesti Kalurite Liidu poolt väljastatud tähtajatu kutsetunnistus nr xx, kutsenimetusega Rannakalur II, samuti talle väljastatud kalapüügiluba nr xx (kd I, tl 26, vaadeldud 26.11.2015.a vaatlusprotokollis, kd I, tl 143-144, ning koopia loast kd I, tl 152) kehtivusega 01.01.2015-31.12.2015.a, mis lubas temal püügikohal tähistusega 28-1 püüda loa kehtivuse ajal järgmiste püünistega: 1 muu veonoodaga, 6 nakke- või raamvõrguga ja 8 õngejadaga. Mihkel Leasele on ette heidetud 16.11.2015.a kokku 45 tähistamata ja seadusest väiksema võrgusilmaga nakkevõrguga kala (ahven) püüdmist. 17.11.2015.a asitõendi vaatlusprotokollis (kd 1, tl 85-139) on vaadeldud kokku 45te 16.11.2015.a läbiotsimise käigus vabatahtlikult üle antud ja sündmuskoha vaatluse käigus püügilt eemaldatud nakkevõrku, mis on ära kirjeldatud, võrkudest on eemaldatud ja kokku loetud kalad, mõõdetud nakkevõrkude silmasuurused ning tulemuste kohta on koostatud ka tabel (kd I, tl 94-101). 16.11.2015.a kehtinud Kalapüügieeskirja § 14 lg 1 kohaselt sisemeres ja kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest ning sise- ja piiriveekogudes peavadseisevpüünised ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga. 16.11.2015.a sündmuskoha vaatlusprotokolli (kd I, tl 27-35) kohaselt tuvastati, et sõiduauto Mitsubishi XX (reg.nr xx) haagises oli viis plastikust tugevamat kilekotti, milles on nakkevõrgud koos kaladega (kd I, tl 27; fotol kd I, tl 31). Sõiduauto kastist ja järelhaagisest ei leita ühtegi võrgulippu (kd I, tl 27), samuti ei ole 16.11.2015.a sõiduauto Mitsubishi XX läbiotsimise protokollis (kd I, tl 53-67) märkeid võrgulippide leidmise kohta. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt tuvastatakse vaatlusega, et Mihkel Leasele kuuluvas kalapaadis pardanumbriga XX ei ole mitte ühtegi võrgulippu (kd I, tl 27), ka paadi läbiotsimisprotokollis (kd I, tl 68-75) puuduvad viited võrgulippude leidmise kohta. Arvestades et ei Mihkel Leasele kuuluvast kalapaadist ega ka temale kuuluvast sõiduautost ja selle haagisest ei leitud ühtegi võrgulippu, kuigi isik oli just paadiga saabunud merelt koos kala sisaldavate võrkudega, annab eelnev alust järeldusele, et Mihkel Lease valdusest leitud kottides olevad nakkevõrgud, mis sisaldasid kala, olid püügile pandud ilma võrgulippudeta ehk need olid nõuetekohaselt tähistamata. Samuti leiti Mihkel Lease sõiduauto kõrvalt kaldale tõmmatud kalapaadi (pardanumber XX) vahetust lähedusest rohu seest musta värvi plastmassist korpusega GPS-seade Garmin (kd I, tl 27; fotod kd I, tl 34 ja foto nr 11, kd I, tl 35), mille protokolli kohaselt Mihkel Leas enda omaks tunnistas. GPS-seade lülitatakse sisse ning välja kirjutatakse seadmesse salvestatud koordinaadid (kd I, tl 27, foto nr 12, kd I tl 35). Seonduvalt 16.11.2015.a Mihkel Lease sõiduauto kõrvalt kaldale tõmmatud kalapaadi (pardanumber XX) vahetust lähedusest rohu seest leitud musta värvi plastmassist korpusega GPS-seadme Garmin leidmise asjaoludega andsid kohtuistungil ütlusi tunnistajad. H.A. kirjeldas, kuidas pärast esialgset suhtlemist Mihkel Leasega hakati ootama Pärnu inimeste tulekut, kui Mihkel Leas palus võimalust ennast kergendada, astus väiksema kalapüügilaeva taha ning toimetas seal. Tunnistaja sõnul tekkis neil tunne, et Mihkel Leas toimetas paadi taga midagi 5
(15)1-17-11285 muud – see tundus tunnistajale silmapilgust ja ka käsi läinud Mihkel Leasel õige sügavale püksi taskusse. Ka tunnistaja J.T. sõnul küsis Mihkel Leas luba urineerimiseks, kuid eemalt vaadates küll muljet ei jäänud, et oleks urineerimisega tegelenud. Mõlemad tunnistajad käisid oma sõnul seda kohta ka vaatamas, leidmaks GPSi või mingit andmekandjat. Tunnistajad ise seda ei leidnud. Tunnistaja A.K. kinnitas kohtus, et Mihkel Leas tunnistas leitud GPS-seadme enda omaks, samuti oli Mihkel Leas kommenteerinud seadmesse sisestatud koordinaate, tunnistades, et need sisestas tema. Tunnistajate ütlused seadme leidmisele eelnenud asjaolude osas kohtu hinnangul kinnitavad, et musta värvi plastmassist korpusega GPS-seade Garmin kuulub Mihkel Leasele. Ütlused haakuvad omavahel ning kohtul puudub alus tunnistajate usaldusväärsuses kahtlemiseks. Veelgi enam Mihkel Leas kohtuistungil kinnitas, et tema viskas leitud GPS-seadme ära. (03.04.2018.a kohtuistungi protokoll lk 11 viimane lõik, kd II, tl 13). 13.06.2016.a on vaadeldud 16.11.2015.a sündmuskoha vaatluse käigus leitud Mihkel Leasele kuuluvat GPS-seadet Garmin ( kd I, tl 178-185). Vaatluse teel on tuvastatud, et seadmesse on salvestatud järgmised asukohad: N 58º12,545’ ja E24º05,163’; N 58º14,588’ ja E24º04,301’; N 58º14,524’ ja E24º03,833’; N 58º14,482’ ja E24º04,616’; N 58º14,383’ ja E24º04,012’; N 58º12,303’ ja E24º04,805’; N 58º12,535’ ja E24º05,119’; N 58º12,105’ ja E24º05,032’; N 58º12,036’ ja E24º04,962’ (fototabel kd I, tl 180-184). 16.11.2015.a läbi viidud läbiotsimisel Mihkel Lease sõiduauto kõrvalt kaldale tõmmatud kalapaadi (pardanumber XX) vahetust lähedusest rohu seest leitud musta värvi plastmassist korpusega GPS-seadmesse Garmin salvestatud koordinaate kontrolliti, mille kohta on koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll (kd I, tl 76-84). Protokolli kohaselt leiti seadmesse salvestatud koordinaatidelt N 58º14,383’ E24º04,012’ ja N 58º14,482’ E24º04,616’ kaheksast nakkevõrgust moodustatud võrgujada ning protokollile lisatud fototabeli fotodelt 5-6 (kd I, tl 80) on näha, et võrgud sisaldasid kala. Salvestatud koordinaatidelt N 58º12,303’ E24º04,805’ ja N 58º12,535’ E24º05,119’ leiti kümme jadasse ühendatud nakkevõrku. Võrgujadad olid ilma tähisteta, protokolli kohaselt leiti need tragimise teel. Arvestades, et leitud GPS-seadmesse Garmin salvestatud koordinaatidelt tõepoolest leiti tähistamata võrgujadad, kinnitab see, et seadme omanik, kelleks kohtu hinnangul on Mihkel Leas (vt eespool), oli ka tähistamata nakkevõrgud püügile pannud. Asjaolu, et võrgud olid püügile pandud kinnitavad võrkude püügilt eemaldamisel neist leitud kalad. Kalapüügiseaduse (

) § 9 lg 1 alusel kehtestatud ja 16.11.2015.a kehtinud Kalapüügieeskirja § 26 lg 2 kohaselt paragrahvi 25 lõikes 5 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul ning nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 III lisas nimetamata kalaliikide püügil on keelatud kasutada nakkevõrku väiksema silmasuurusega kui 70 mm. Sama Kalapüügieeskirja redaktsiooni § 26 lg 1 sätestab, et nakkevõrgu silmasuurus peab meritindi- ja räimepüügil olema vahemikus 24–40 mm. Nõukogu määrus (EÜ) nr 2187/2005 III lisa loetleb järgnevad kalaliigid: kilu, harilik heeringas, harilik merikeel, atlandi merilest, merlang, sile kammeljas, harilik soomuslest, lest, väikesuulest, harilik kammeljas, tursk ja lõhe. 17.11.2015.a teostati asitõendi vaatlus mille kohta koostati ka protokoll (kd I, tl 85- 6

(15)1-17-11285 139), vaatluse objektiks on sündmuskoha vaatluse käigus Liivi lahes püügilt eemaldatud nakkevõrgud koos kaladega ning läbiotsimise käigus vabatahtlikult üle antud nakkevõrgud koos kaladega. Vaatlusprotokolli lisadeks on muuhulgas ka kala loendamise aktid nr 1-3 (kd I, tl 102-104) milliste kohaselt on vabatahtlikult üle antud nakkevõrkudest leiti kokku 740 ahvenat, kaheksast nakkevõrgust koosnevast jadast leiti kokku 511 ahvenat ning kümnest nakkevõrgust koosnevast jadast leiti kokku 306 ahvenat. Seega 16.11.2015.a Mihkel Leas kasutas käesoleva menetluse objektiks olevaid nakkevõrke ahvena püügiks ning kuna ahven ei kuulu 16.11.2015.a kehtinud Kalapüügieeskirjas § 26 lg 1 loetletud liikide ega ka nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 III lisas loetletud liikide hulka siis ahvena püügil on keelatud kasutada nakkevõrku väiksema silmasuurusega kui 70 mm. Mihkel Lease kaitsja on seisukohal, et tõendamist ei ole leidnud 16.11.2015.a Mihkel Lease poolt kasutatud nakkevõrkude võrgusilmade suuruste mittevastavus kalapüügieeskirja nõuetele, kaitsja hinnangul ei ole mõõtetulemuste jälgitavus MõõteS § 5 lg 1 tähenduses tõendatud ning sellele ei saa Mihkel Lease vastutust lahendades tugineda. Kaitsja on asunud seisukohale, et käesolevas asjas tulnud nakkevõrkude võrgusilma suuruse mõõtmisel juhinduda Euroopa Ühenduse komisjoni 10.06.2008.a määrusega nr 517/2008 kehtestatud regulatsioonist ning võrgu silmasuuruse mõõtmine mõõtekiiluga ei olnud nõuetekohane ning on seega vastuolus mõõtemetoodikaga. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu. Tõepoolest on võrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse määramise osas Euroopa Komisjon määruseid vastu võtnud ning tegemist on tervikuna siduvate ja kõikides riikides vahetult kohalduvate määrustega. EÜ määruse 2187/2005 artikkel 11 sätestab, et silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse määramisel kohaldatakse komisjoni
  1. jaanuar
  2. aasta määrust (EÜ) nr 129/2003, millega sätestatakse kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse määramise üksikasjalikud eeskirjad. Määrus (EÜ) 129/2003 on komisjoni määruse (EÜ) nr 517/2008 artikliga 23 tunnistatud kehtetuks ning sama artikli kohaselt viiteid määrusele (EÜ) nr 129/2003 tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt IX lisas esitatud vastavustabelile. Samas komisjoni määrusega (EÜ) 517/2008 kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks ning nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 kohaldamisalaks, nagu märkis kohtuvaidluses ka kannatanu esindaja, on Põhjameri ja Atlandi ookean, mitte Läänemeri ning täpsemalt alarajoon 28-1 EÜ 2187/2005 mõistes. Seega ei kohaldu käesoleval juhul komisjoni määrus (EÜ) nr 517/
  3. Mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 1 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Keskkonnainspektsiooni 21.07.2015.a käskkirjaga (kd II, tl 42-45) nr 1-3/51 on 7
(15)1-17-11285 Keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes kinnitanud ametnike nimekirja, kellel on õigus teha Keskkonnainspektsiooni nimel mõõtmisi. Nimetatud käskkirja p 1 kohaselt kinnitatavas nimekirjas loetletud isikutel on õigus teha mõõtmisi Keskkonnainspektsiooni nimel mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2-4 nimetatud juhtudel. Ametnikud on loetletud käskkirja lisas 1, millesse on kantud ka võrgusilma mõõtmist teostanud A.K. ja kellel on õigus teostada mõõtmisi kalajärelevalvega seoses (kd II, tl 43). A.K. kohtuistungi kinnitas ( kd II, tl 10-11), te temal on õigus teostada mõõtmisi ja tema ka 17.11.2015.a viis läbi 16.11.2015.a sündmuskoha vaatluse käigus Liivi lahes püügilt eemaldatud nakkevõrkude ja 16.11.2015.a läbiotsimise käigus vabatahtlikult üle antud nakkevõrkude silmade mõõtmised. 17.11.2015.a asitõendi vaatlusprotokollile lisatud tabeli 1 (kd I, tl 94-101) on A.K. allkirjastanud mõõtmise teostajana. Eeltoodule tuginedes on kohtu hinnangul kinnitust leidnud, et 17.11.2015.a läbi viidud 16.11.2015.a Mihkel Lease poolt püügil kasutatud nakkevõrkude silmasuuruse mõõtmised viis läbi selleks pädev mõõtja. A.K. kohtuistungil selgitas (kd II, tl 10-11) kohtus, et mõõtmised teostas kasutades selleks kalibreeritud mõõtekiilu. 17.11.2015.a asitõendi vaatlusprotokollile lisatud võrgulina mõõtekiilu kalibreerimistunnistuse nr ATLL-15/0160 (kd I, tl 135-136) kohaselt on mõõtevahend kalibreeritud 21.01.2015.a. Nakkevõrkude võrgusilma mõõtmisel prooviti A.K. sõnul ka taadeldud mõõtevahendit Omega, kuid selle kasutamisel võrgulina purunes. A.K. sõnul oli see tingitud sellest et võrgulina oli Omegaga mõõtmiseks liiga õhuke, 0,12, 0,17, 0,19 mm. Mõõtekiilu osas selgitas tunnistaja, et tegemist on kalibreeritud mõõtevahendiga, mis asetatakse võrgusilma sisse, ilma võrgusilma venitamata, kuni mõõtekiilu mõlemad ääred puutuvad vastu võrgulina. Tulemusena saadakse võrgu silma suurus, millele liidetakse otsa mõõtemääramatus 2 mm. Kahekümne võrgusilma mõõtmisel võetakse nende keskmine ja sellele liidetakse juurde 2 mm ja seda loetakse siis võrgusilma suuruseks. Võrgulina silmasuuruse mõõtmine on käesoleval juhul reguleeritud Kalapüügieeskirja § 17 lõikega 1, mis sätestab, et püügivahendit silmasuurust mõõdetakse kulumiskindlast materjalist valmistatud 2 mm paksuse mõõtekiiluga, mis on 1 cm kaldega 8 cm pikkuse kohta kummalgi serval ja millele on kantud mõõteskaala. Kalapüügieeskirja § 17 lg 2 kirjeldab täpsemalt, et mõõtekiil tuleb suruda märja võrgu- või noodalina silma. Mõõdetakse 20 silma ühes reas piki lina mitte lähemal kui 10 silma või 50 cm küljeõmblusele (pinele, selisele) ja silmasuuruseks loetakse mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine. Kalapüügieeskirja § 17 lg 2 kirjeldatud mõõtmistehnika on täpsemalt lahti kirjutatud Keskkonnainspektsiooni peadirektori 06.08.2015.a käskkirjaga nr 1-3/56 kinnitatud Keskkonnainspektsiooni mõõtemetoodikad keskkonnajärelevalvel tehtavatel mõõtmistel, III Mõõtemetoodikad kalajärelevalves p 4. Kalapüügivahendite silmasuuruse mõõtmine (kd II, tl 34 pöördel kuni 35). Nimetatu kohaselt „Arvestades nakkevõrkude valmistamisel kasutatavaid erinevaid materjale ja nende erinevat venivust ja vastupanu mõõtevahendi võrgusilma sisestamisel, surutakse mõõtekiilu diagonaalselt võrgusilma seni, kui kõik võrgusilma sõlmed puutuvad vastu mõõtekiilu ja võrgusilma niidid on sirgeks tõmmatud.“ Seega on täpsustatud kui suurt jõudu võib rakendada mõõtekiilu kasutamisel, seda enam, et liigse jõu rakendamine viib võrguniitide katkemiseni ning menetluslikult olulist teavet mõõtmisel ei oleks võimalik koguda. 8
(15)1-17-11285 17.11.2015.a asitõendi vaatlusprotokollis on igakordselt kirjeldatud nakkevõrkude silmasuuruse mõõtmise protseduuri läbiviimist, samuti ka seda, kuidas proovitakse võrgusilma mõõtmiseks kasutada võrgusilmade mõõtmise riista OMG09070537, kuid võrguniidid purunevad (kd I, tl 86-92). Vaatlusprotokollile on lisatud tabel 1 nakkevõrkude võrgusilma suuruse määramise kohta (kd I, tl 94-101), kus on igakordselt fikseeritud mõõtmistulemus vastavalt vaatlusprotokolli käiku kajastavas protokolli osas kirjeldatud metoodikale: mõõdetakse 20 silma ühes reas piki lina mitte lähemal kui 10 silma või 50 cm küljeõmblusele (pinele, selisele) ja silmasuuruseks loetakse mõõtetulemuste aritmeetiline keskmine millele liidetakse mõõtemääramatus 2 mm. Siiski kohus nendib, et protokollis on ekslikult viidatud nagu oleks mõõtekiil taadeldud, kuigi tegelikkuses, nagu nähtub ka vaatlusprotokollile lisatud mõõtekiilu kalibreerimistunnistusest (kd I, tl 135-136), on tegemist kalibreeritud mõõtekiiluga. Tegemist ei ole aga kohtu hinnangul sellise eksimusega, mis mõjutaks mõõtmise jälgitavust ja mõõtmistulemuste usaldusväärsust. KarS § 361 lg 1 järgi koosseisu osaks on ka keskkonnale olulise kahju tekitamine. 17.11.2015.a asitõendi vaatlusprotokolli lisade kala loendamise aktide nr 1-3 kohaselt leiti vabatahtlikult üle antud nakkevõrkudest kokku 740 ahvenat, kaheksast nakkevõrgust koosnevast jadast leiti kokku 511 ahvenat ning kümnest nakkevõrgust koosnevast jadast leiti kokku 306 ahvenat ehk koondina 1557 ahvenat. Kalapüüginõuete rikkumisega tekitatud kahju ulatuse kindlakstegemisel on oluliseks ka kalapüüginõuete rikkumise tõsidus.

§ 71

lg 1 p 1 sätestab, et kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1 nimetatud rikkumisi. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikkel 42 viitab omakorda sama määruse artiklile 3, milles loetletud kriteeriumitele vastavat tegevust käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Sama määruse artikkel 3 p 1e kohaselt peetakse kalalaeva ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevaks, kui tõestust on leidnud, et laev on püügipiirkonnas kehtivaid kaitse- ja majandusmeetmeid eirates kasutanud keelatud või nõuetele mittevastavaid müügivahendeid. Mihkel Lease poolt 16.11.2015.a ahvena püügil kasutatud püügivahendid – nakkevõrgud mille võrgusilma suurus oli väiksem kui 70 mm – on keelatud. Käesolevas menetluses on nimetatud kohtu hinnangul ka tõendamist leidnud. Kalavarudele tekitatud kahju hindamisel, kui toime on pandud

§-le 71 lg 1 p 1 vastav tõsine kalapüüginõuete rikkumine, lähtutakse

§ 73

lg 6 sätestatud korrast, mille kohaselt sellisel juhul on kahjuhüvitis kalaliigi isendi või kilogrammi kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 või 5 alusel määratud viiekordne määr.

§ 73

lg 3 kohaselt kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitamise määrad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul, lähtudes kalaliigi või veetaime ohustatusest, kaitsestaatusest või kuni kümnekordsest turuhinnast, 9

(15)1-17-11285 samuti kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vormi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse 01.07.2015.a määruse Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vormi lisa 1 kohaselt on ahvena püügi puhul kahju hüvitamise määr isendi kohta 3,2 eurot. Arvestades, et käesolevas menetluses on tuvastamist leidnud 1557 ahvena püük kalapüügi nõudeid tõsiselt rikkudes, tuleb kahju suuruse välja arvestamisel iga isendi puhul kahju hüvitamise määr 3,2 eurot korrutada viiega. Ehk aritmeetiliselt: 3,2 eurot x 5 x 1557 isendit ja selliselt on Mihkel Lease poolt keskkonnale tekitatud kahju suuruseks kokku 24 912 €. Keskkonnainspektsioon on 17.11.2015.a koostanud kalavarudele ja veetaimedel tekitatud kahju arvutamise aktid (kd I, tl 140-142), milliste kohaselt on samuti Mihkel Lease poolt keskkonnale tekitatud kahjuks kokku 4896 € + 11840 € + 8176 € = 24 912 €. KarS § 121 p 1, 2 kohaselt kui süüteokoosseisu tunnusena on sätestatud varalise kahju tekitamine või süüteo ulatus on määratav rahaliselt, siis oluline on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot ning suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Mihkel Lease poolt kalapüügi nõudeid rikkudes ahvena püügiga tekitatud kahju liigitub KarS § 121 p 1 kohaselt oluliseks kahjuks, millega on täidetud ka KarS § 361 lg 1 objektiivne tunnus keskkonnale olulise kahju tekitamine. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude, sealjuures ka tagajärje suhtes ning koosseis on täidetud, kui tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtus Mihkel Leas ei tunnistanud 16.11.2015.a lubatust väiksema võrgusilmaga nakkevõrkude kasutamist. Arvestades, et Mihkel Leas on kutseline kalur ning on teadlik kohustusest järgida Kalapüügiseadust ja Kalapüügieeskirja, on ta ka teadlik seadusega erinevate kalaliikide püügile kehtestatud nakkevõrkude võrgusilma suurusnõuetest. Seega on tal oma elukutsest tingituna kohustus veenduda, et tema poolt kasutatavad kalapüügivahendite, ehk käesoleval juhul nakkevõrkude, parameetrid vastavad õiguslikule regulatsioonile. Vastavalt asitõendi vaatlusprotokollile lisatud nakkevõrkude võrgusilma suuruse määramise tabelile jäi Mihkel Lease poolt 16.11.2015.a kasutatud nakkevõrkude võrgusilma suurus vahemikku 49,4-61,2 mm ehk oli kuni 20 mm lubatust väiksem. Arvestades, et Mihkel Leasele on väljastatud Rannakalur II kutsetunnistus 15.12.2006.a ning ta sellest tulenevalt omas 16.11.2015.a pikaajalisi kogemusi kalurina pidi aru saama, et tema poolt 16.11.2015.a kasutatavad nakkevõrgud on lubatust väiksema silmasuurusega ning tema poolt lubatust väiksema võrgusilmaga nakkevõrkude kasutamine ei olnud mitte juhuslik vaid isiku poolne teadlik ja planeeritud tegevus. Kohtu hinnangul kinnitab teo kavatsetust juba ka 16.11.2015.a Mihkel Lease poolt püügile pandud nakkevõrkude hulk, mis kordades ületab temale väljastatud 10
(15)1-17-11285 kalapüügiloal märgitud lubatud nakkevõrkude arvu. Pannes teadlikult ja planeeritult püügile lubatust suurema arvu lubatust väiksema silmasuurusega nakkevõrke, on selge, et Mihkel Lease eesmärgiks oli püüda võimalikult palju ahvenat. Võrgusilma suuruse piirangute eesmärk on tagada liikide jätkusuutlik paljunemine vältimaks kalade väljapüüdmist enne nende suguküpseks saamist ja kudemist. Kohtul ei ole kahtlust selles, et Mihkel Leas, kasutades teadlikult lubatust väiksema silmasuurusega nakkevõrke, oli teadlik selle tagajärgedest keskkonnale ning, et tema tegevuse tulemusena tekib kahju keskkonnale. Samuti, tulenevalt sellest, et Mihkel Leas on kutseline kalur oli ta teadlik kohustusest tähistada püügivahend võrgulippudega. Menetluse käigus on kindlaks tehtud, et inspektorite poolt püügilt eemaldatud nakkevõrgud olid tähistamata, samuti ei olnud Mihkel Leasel, kui inspektorid tema kontrolli 16.11.2015.a koheselt peale merelt tulekut alustasid, paadis ega autos ja selle järelkärus ühtegi võrgulippu, kuigi tema valduses olid nakkevõrgud koos kaladega. Seega Mihkel Leas teadlikult 16.11.2015.a ei kasutanud Kalapüügieeskirja § 14 lg 1 järgi kohustuslikke lippe võrgujadade tähistamiseks. Kohtu hinnangul pani Mihkel Leas talle süüdistusaktis ette heidetud teo toime tahtlikult, täpsemalt kavatsetult ja tal oli tahtlus kõigi objektiivse koosseisu asjaolude, sealjuures ka tagajärje suhtes. Õigusvastasus KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seadusega. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Kohtumenetluse käigus ei ole tuvastatud õigusvastatust välistavate asjaolude esinemist. Mihkel Leasele süüdistusaktis ette heidetud koosseisupärane tegu on tõendamist leidnud ning see tuleb lugeda õigusvastaseks. Süü KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub Karistusseadustiku 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e. süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus e. isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Mihkel Leas, olles kutseline kalur juba aastaid, oli teadlik valdkonna regulatsioonist, seega ka nõuetest mitte püüda ahvenat nakkevõrguga, mille silmasuurus on väiksem kui 70 mm, samuti ka kohustusest kasutada püügile pandud võrkudel võrgulippe. 11
(15)1-17-11285 Ka oli ta teadlik, et tohib kala püüda ainult temale väljastatud kalapüügiloas loetletud vahenditega vastavalt loal märgitud arvule. Kohus ei kahtle, et Mihkel Lease eesmärgiks oli püüda võimalikult palju kala hoolimata regulatsiooni rikkumisest ja sellega seonduvalt keskkonnale tekkivast kahjust. Mihkel Leasel olid olemas kõik võimalused käituda normipäraselt, kuid siiski otsustas ta seda mitte teha. Arvestades Mihkel Lease poolt toime pandud kuriteo asjaolusid ning keskkonnale tekitatud kahju suurust hindab kohus Mihkel Lease süüd siiski pigem väikseks. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb kohtul kindlaks teha karistusliigi üldosaline raam, eriosas sanktsioonist tulenev raam ja seaduses ettenähtud alustel korrigeeritud raam, see tähendab, et seadusandja võimaldab KarS § 60 lg 2-4 toodud alustel kergendada karistust. Nimetatud korrigeeritud raami kohus ei analüüsi kuna puudub alus isiku suhtes karistuse kergendamiseks. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku järgi on süü suurus mõõdetav eelkõige kergendavate ja raskendavate asjaolude abil. Käesolevalt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Ka on Mihkel Lease süü temale ette heidetud teos vaidlematult tuvastatud. Järgnevalt tuleb kohtul kaaluda õiguskorra kaitsmise huvisid ning leida seaduse poolt etteantud karistusraamidest sanktsioon, mis on proportsionaalne süüdistatava süüle tema poolt toimepandud teos ning motiveeriks süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu ja tervise mitteohustamisele tulevikus. Kohus peab prognoosima milline karistus on efektiivsem hoidmaks ära isiku järgmise süüteo pidades samas ka silmas kogu ühiskonna turvalisuse tagamist. Eripreventsioon realiseerub põhimõtteliselt kolmes vormis: hirmutamine s.o karistuse kaudu süüdlase taunimist, parandamist s.o süüdlase mõjutamist, et isik uusi kuritegusid ei paneks toime ning kindlustamist s.o teo toimepanija isoleerimist. 16.11.2015.a kehtinud Karistusseadustiku redaktsioon näeb KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime panemise eest sanktsioonina ette kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Mihkel Least on varem kriminaalkorras karistatud, täpsemalt 17.07.2015.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 137 lg 1 ja § 178 lg 1 järgi. Temale mõistetud karistus jäeti KarS § 73 lg 1, 3 alusel 5 aastase katseajaga täitmisele pööramata. Seega pani Mihkel Leas käesoleva kriminaalasja esemeks oleva teo toime katseajal. Samas KarS § 56 lg 2 juhendab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus on seisukohal, et Mihkel Leasele karistus mõistes on karistuse eesmärkide saavutamine võimalik ka läbi rahalise karistuse. Tuleb silmas pidada, et pärast seda ei ole Mihkel Leas teadaolevalt õigusrikkumisi toime pannud ehk on naasnud õiguskuuleka elu juurde. Mihkel Leas on kutseline kalur, kes on praeguseks kutselise kalurina tegutsenud üle 12 aasta, ning teadaolevalt on 16.11.2015.a õigusrikkumine ainuke keskkonnavastane süütegu. Oma teoga tekitas Mihkel Leas küll keskkonnale olulist kahju, siiski jäi isiku poolt tekitatud kahju märkimisväärselt allapoole KarS § 121 p 2 sätestatud suure kahju piiri (24 912 € vs 40 000 €). Kohus on seisukohal, et Mihkel Lease poolt toime pandud teo asjaolud; tekitatud 12
(15)1-17-11285 kahju suurus, mis tuleb temal ka hüvitada; tema süü suurus; karistust raskendavate asjaolude puudumine ning hilisem õiguskuulekas käitumine võimaldavad temale mõista rahalise karistuse, mis jääb allapoole keskmist sanktsiooni, kuid siiski ei anna alust kohaldada rahalist karistust tingimuslikult. Seega mõistab kohus Mihkel Leasele KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo eest karistuseks rahalise karistuse 170 päevamäära. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Tõendist isiku maksustava tulu kohta (kd I, tl 190) nähtub, et süüdistava päevasissetulek 2014.´aastal oli 6,86 €. Kriminaalmenetluses ei ole ilmnenud, et esineks erandlikke asjaolusid, mis võiksid anda alust päevamäära vähendamiseks allapoole miinimummäära. Seega tuleb Mihkel Leasele rahalise karistuse määramisel kohaldada seaduses sätestatud miinimumpäevamäära ning isiku karistuseks kujuneb 1700 €. Kohus on seisukohal, et sellises summas reaalne rahaline karistus on piisav, motiveerimaks Mihkel Least edaspidiselt jätkama õiguskuulekal teel, täites nii karistuse üld- kui eripreventiivseid kaalutlusi, seda enam, et koos süüdimõistva otsusega kaasneb isikul ka kohustus hüvitada tema poolt keskkonnale tekitatud kahju. Tsiviilhagi Seoses Mihkel Lease poolt 16.11.2015.a kala püügiks lubatud silmasuurusest väiksema võrgusilmaga ja tähistamata nakkevõrkude kasutamisega ning sellega seoses keskkonnale kahju tekitamisega on Keskkonnainspektsioon esitanud käesolevas asjas tsiviilhagi summas 24 912 € mille palub Mihkel Leaselt välja mõista Eesti Vabariigi kasuks. Keskkonnainspektsiooni õigus esitada sellist nõuet tuleneb

§ 73

lg-st 7, mille kohaselt kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitise nõuab sisse Keskkonnainspektsioon ehk Keskkonnainspektsioon on õigustatud käesolevas asjas Eesti Vabariigi nimel tsiviilhagi esitama. Mihkel Leasele on ette heidetud kokku 1557 ahvena püüdmist kalapüüginõudeid rikkudes, millega tekitas keskkonnale kahju summas 24 912 €. Kuna keskkonnale kahju tekitamise suurus on KarS § 316 lg 1 koosseisu osa, on keskkonnale tekitatud kahju suuruse põhjalik analüüs leitav käesoleva otsuse lk 9-10. Tuvastamist on leidnud, et Mihkel Leas tõepoolest 16.11.2015.a püüdis kalapüügi nõudeid rikkudes ehk lubatust väiksema võrgusilmaga ja tähistamata nakkevõrke kasutades 1557 ahvenat. 19.11.2015.a kiiresti rikneva asitõendi suhtes rakendatava meetme määruse (kd I, tl 186) alusel on samal päeval muuhulgas Mihkel Lease poolt 16.11.2015.a püütud 1557 ahvenat hävitatud röövlindude söödakohta viimise teel, mille kohta on koostatud ka kiiresti rikneva asitõendi hävitamise akt (kd I, tl 187). Arvestades, et Mihkel Leas oma tegevusega on tekitanud keskkonnale kahju, on temal ka selle kahju hüvitamise kohustus. Võlaõigusseadustiku (VÕS) § 133 kohaselt keskkonnaohtliku tegevusega kahju tekitamise puhul kuulub lisaks isikule või tema varale tekitatud kahjule hüvitamisele ka kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega. Hüvitada tuleb samuti kahju suurenemise ärahoidmiseks või kahju tagajärgede leevendamiseks rakendatud mõistlike abinõudega seotud kulud ning nende abinõude rakendamisest tekkinud kahju. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju ja kulud tuleb hüvitada 13

(15)1-17-11285 seaduses sätestatud ulatuses ja korras. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab tsiviilhagi ja mõistab Mihkel Leaselt KrMS § 310 lg 1, VÕS § 133 ja

§ 71

, 73, Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vormi Lisa 1 alusel kannatanu Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) kasuks 24 912 €. Menetluskulud Käesolevas kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud:

  1. Asitõendite saatekulu summas 576,41 €, mis seondub Mihkel Lease elukoha läbiotsimisel leitud lubatust väiksema silmasuurusega nakkevõrkude transpordiga mandrile;
  2. Asitõendite hoiukulu 02.04.2018.a seisuga 5267,20 €, mis tuleneb Mihkel Lease elukoha läbiotsimisel leitud lubatust väiksema silmasuurusega nakkevõrkude hoiustamiseks AS-iga Tallinna Lennujaam sõlmitud angaari üürilepingust;
  3. Asitõendi – GPS-seadmete Magellan Explorist 100 – vaatlusega seotud kulu 90 €. Asitõendite hoiu- ja saatekulu osas märgib kohus, et kuigi nimetatud asitõendid (st 16.11.2015.a Mihkel Lease elukohast ära võetud nakkevõrgud) on kogutud ja neid on hoiustatud, ei ole käesolevas kriminaalasjas 16.11.2015.a Mihkel Lease elukohast asitõendina ära võetud, mandrile transporditud ning tasulises hoiukohas hoiustatud nakkevõrkudega seoses Mihkel Least süüstava sisuga tõendeid tekkinud ning nimetatud kulud tuleb jätta riigi kanda. Prokurör palus GPS-seadmete Magellan Explorist 100 vaatlusega seotud kulu 90 € jätta riigi kanda, kuna antud toimingust süüstava sisuga tõendit ei tekkinud. Kohus nõustub prokuröriga, et nimetatud kulu tuleb jätta riigi kanda. Asitõendid Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et 2 GPS-seadet Magellan Explorist 100, GPS-seade Garmin, kala esmakokkuostukviitungid, nakkevõrgu raskusena kasutatavad kivid ja paadis olevad kivid võeti menetluse käigus asitõenditena ära Mihkel Leaselt. Seega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel eelloetletud esemed tagastada Mihkel Leasele, kui nende omanikule. 06.12.2017.a kohtule esitatud süüdistusakti kohaselt on Mihkel Leasele esitatud süüdistus selles, et tema /… püüdis 16.11.
  4. a kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal tähistamata ja seadusega lubatust väiksema võrgusilmaga (võrgusilma suurus 49 mm kuni 62 mm) järgmiselt: - Liivi lahes Manija ja Tõstamaa vahelisel merealal 27 tähistamata ja seadusega lubatust väiksema võrgusilmaga nakkevõrguga 740 ahvenat. - Liivi lahel koordinaatidel N58°14.383’ E24°04.012’ ja N58°14.187’ E24°04.639’ 8 tähistamata ja seadusega lubatust väiksema võrgusilmaga nakkevõrguga 511 ahvenat, tekitades sellega keskkonnakahju kokku 8176 eurot. - Liivi lahel koordinaatidel N58°12.303’ E24°04.805’ ja N58°12.554’ E24°05.120’ 10 tähistamata ja seadusega lubatust väiksema võrgusilmaga nakkevõrguga 306 ahvenat, tekitades sellega keskkonnakahju kokku 4896 eurot. …/ Süüdistusakti kohaselt on Mihkel Leasele ette heidetud kokku 45 lubatust väiksema võrgusilmaga nakkevõrgu kasutamist kala püügil. Seega on kohtu hinnangul 14

(15)1-17-11285 õigustatud süüdistuses näidatud nakkevõrkude, kui süüteo toimepanemise vahendite, konfiskeerimine KarS § 83 lg 1 alusel. 16.11.2015.a läbiotsimisprotokolli (kd I, tl 36-52) kohaselt (uurimistoimingu kohaks XX) on läbiotsimise käigus leitud esikust 4 kilekotis väiksema lubatud võrgusilmaga nakkevõrku, 1 nakkevõrk lahtiselt kapi peal; maja eesukse juures 4. kilekotis seadusega lubatust väiksema silmasuurusega nakkevõrgud; sauna ees olevast kuurist 17 kilekotis väiksema võrgusilmaga nakkevõrgud. Vabatahtlikult üle antud nakkevõrgud on pakendatud 54 kilekotti ja plommitud, 90 kilekotti nakkevõrkudega on plommimata. 19 plommitud kotti viidud asitõendina Pärnumaa büroo asitõendite hoidlasse, 125 vabatahtlikult üle antud kotti jäetud Mihkel Lease vastutavale hoiule. Mihkel Leasele ette heidetud teo toimepanemise ajal kehtinud Kalapüügiseaduse § 9 lg 1 alusel kehtestatud Kalapüügieeskirja § 26 lg 2 sätestab, et kalapüügieeskirja paragrahvi 25 lõikes 5 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul ning nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 III lisas nimetamata kalaliikide püügil on keelatud kasutada nakkevõrku väiksema silmasuurusega kui 70 mm. XX vald läbiotsimisel tõepoolest leiti suur kogus lubatust väiksema võrgusilmaga nakkevõrke, kuid võrkude leidmise asjaolud samaaegselt kinnitavad vastuvaidlematult, et leidmise hetkel ei olnud need võrgud püügile pandud. Nakkevõrkude mille silmasuurus on väiksem kui 70 mm mingi kindla kalaliigi püügil kasutamise keeld ei võrdu väiksema kui 70 mm silmasuurusega nakkevõrgu omamise keeluga. Veelgi enam, nimetatud võrkude omamist või nende kuriteo toime panemiseks kasutamist ei ole süüdistusaktis Mihkel Leasele ka ette heidetud. 16.11.2015.a XX läbiotsimisel leitud ning kaasa võetud nakkevõrgud tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Mihkel Leasele. /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep Kohtunik 15
(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.