← Eesti

2-16-18884/17

Tsiviilasi nr 2-16-18884 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-16-18884 Määruse tegemise aeg ja koht 19.12.2018.a, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Indrek Soots Kohtuasi OÜ Mari Klaasistuudio hagi NORDICUM OÜ vastu võlgnevuse 700 euro, viivise 234,50 euro ja lisanduva viivise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29.10.2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse NORDICUM OÜ apellatsioonkaebus liik Tsiviilasja apellatsioonimenetluses hind 766,61 eurot Menetlusosalised esindajad nende Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja) OÜ Mari Klaasistuudio (registrikood 11702082, asukoht Karja 13, 79511 Rapla, e-post XXX) ja Hageja lepinguline esindaja Mihkel Leesment (OÜ Leesment & Partnerid, e-post XXX) Kostja NORDICUM OÜ (apellatsioonimenetluses apellant) (registrikood 12624639, asukoht Lina 20, 10314 Tallinn) Menetluse liik Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, e-post XXX) Kirjalik menetlus Resolutsioon: 1. Keelduda menetlusse võtmast NORDICUM OÜ apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 29.10.2018.a otsuse peale. 2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. 1

(3)Tsiviilasi nr 2-16-18884
  1. Jätta ringkonnakohtus kantud NORDICUM OÜ menetluskulud tema enda kanda.
  2. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik ja asjaolud
  3. OÜ Mari Klaasistuudio (hageja) esitas Harju Maakohtule 16.12.2016 hagi NORDICUM OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse (põhinõue) 700 eurot, seisuga 16.12.2016 sissenõutavaks muutunud viivise 234,50 eurot ning viivise alates 17.12.2018 kuni otsuse tegemiseni ja edasi 0,5% päevas põhinõudelt (700 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
  4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 01.10.2015 pooled äriruumi allüürilepingu nr 022015 hageja tasus kostjale tagatisraha 700 eurot vastavalt lepingu p-le 2.6., mis tuli tagastada pärast ühe kuu möödumist lepingu lõppemisest, juhul kui üürileandja ei ole esitanud üürniku vastu lepingust tulenevat nõuet. 30.05.2016 esitas hageja kostjale lepingu ülesütlemisavalduse lepingu p 6.
  5. alusel 3-kuulise etteteatamisega. 31.08.2016, üürilepingu lõppemise päeval, andis hageja ruumid kostjale üle. 05.10.2016 edastas hageja lepinguline esindaja kostjale e-kirja, milles palus tagatisraha tagastamist hiljemalt 10.10.
  6. Hagi esitamise seisuga ei ole kostja tagatisraha tagastanud, esitanud hageja vastu ühtegi lepingust tulenevat nõuet ega tasaarvestusavaldust. Kostja vaidles hagile vastu
  7. Harju Maakohus tegi 29.10.2018 otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 700 eurot ja seisuga 16.12.2016 sissenõutavaks muutunud viivise 10,25 eurot ja viivise edasiulatuvalt alates 17.12.2016 põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  8. Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus Harju Maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda. Määruse põhjendused
  9. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda.
  10. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hagis nõudis hageja kostjalt põhinõude 700 euro ja viivise 234,5 eurot hagi esitamise seisuga ja viivise ehagi esitamisest edasiulatuvalt põhinõudelt märaga 0,5 % päevas kuni põhinõude täitmiseni. tasumist. Seega oli tegemist lihtmenetlusega. Apellatsioonkaebuses vaidlustas kostja kohtuotsuse osas, milles hagi rahuldati, sh 2
(3)Tsiviilasi nr 2-16-18884 menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebusest nähtub, et menetluskulude peale on esitatud kaebus vaid põhjusel, et kostja leiab, et hagi rahuldamata jätmisel tuleb määrata uus menetluskulude jaotus. Muul põhjusel menetluskulude jaotust ei ole vaidlustatud. Apellatsioonkaebuses puuduvad põhjendused, miks kostja leiab, et maakohus on hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määranud ebaõigesti.
  1. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis mõjutada asja lahendamise lõppotsust. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna eelpooltoodust vastupidise väitmiseks alust.
  3. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista. Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.