Obsah (8)

§ 121§ 37§ 38§ 2§ 41§ 43§ 88§ 79

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-933 Määruse kuupäev ja koht 15. oktoober 2018, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi VK kaebus Viru Vangla tegevuse peale 1. Tagastada

) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel (resolutsiooni p 1) ning jättis tema taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2).

1. Tartu Halduskohtusse saabus 29.08.2018 VK korduv riigi õigusabi taotlus, kuna kaebaja ei saa aru, mida kohus temalt nõuab. Ühtlasi palub kaebaja Viru Vanglalt välja nõuda tõendid kaebaja terviseseisundi kohta ajavahemikul 16.02.2016 kuni 27.08.
3. Tartu Halduskohus 27.09.2018 määruses jättis VK taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 1), jättis taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2), jättis kaebuse käiguta ja andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 7-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest (resolutsiooni p 3). Kohus selgitas, et kõrvaldada tuleb Tartu Halduskohtu 05.06.2018 ja 15.08.2018 määrustes kirjeldatud puudused.
4. VK esitas 27.09.2018 kohtule taotluse 10.05.2018 kaebusest ja selle eestikeelsest tõlkest, Tartu Halduskohtu 05.06.2018 eestikeelsest määrusest, kaebaja 12.06.2018 taotlusest, Tartu Halduskohtu 15.08.2018 eestikeelsest määrusest, kaebaja 27.08.2018 määruskaebuse eestikeelsest tõlkest ja Tartu Ringkonnakohtu 19.09.2018 eestikeelsest määrusest koopiate saamiseks. Kaebaja põhjendab, et tal on koopiaid tarvis Euroopa Inimõiguste Kohtu jaoks. Kohtu seisukoht 11.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

1. Tartu Halduskohus andis kaebajale 27.09.2018 määruses kolmandat korda võimaluse kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja sai kohtumääruse kätte 03.10.
2. Puuduste kõrvaldamise 7-päevane tähtaeg hakkas kulgema 04.10.2018 ning möödus 10.10.
3. Kaebaja ei ole kohtule vastanud ega puudusi kõrvaldama asunud. Kaebaja ei ole kohtule teatanud, millised

§ 37

lg-s 2 sätestatud nõuded ta kohtule esitab, esitanud vastavalt

§ 38lg 1 p-dele 6-8 täiendavaid kaebuse põhjendusi jne.

13.

§ 2

lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel.

§ 41

lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Seega on kaebaja ainuõigus valida kaebuse nõude liik ja määrata selle ulatus ning kohus ei saa asuda kaebaja asemel kaebust sisustama. 14. Kuna kohus on kaebajale andnud korduvalt võimalusi kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, kaebaja ei ole pärast 27.09.2018 määruse kättesaamist proovinud kaebuse puuduseid kõrvaldada ning kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, ei ole võimalik kaebust menetleda. 15. Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab VK kaebuse

§ 121

lg 1 p 2 alusel.

§ 43lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Seonduvalt kaebuses esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata.
2. Kaebaja on kohtule esitanud ka taotluse haldusasja toimikust ärakirjade saamiseks.

§ 88

lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Nimetatud õigust võib

§ 88

lg 2 järgi piirata

§ 79lg-s 1 loetletud alustel.

Kohus leiab, et kaebaja taotlus on põhjendatud osas, milles ta nõuab kohtumääruste eestikeelseid ärakirju, kuna neid ei ole kaebajale varasemalt saadetud. Kuigi ülejäänud osas ei esine

§ 79

lg-s 1 loetletud aluseid, siis Riigikohtu halduskolleegiumi 27.10.2016 otsuse nr 3-3-1-59-16 p 13 kohaselt puudub menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule endale teada ning tal on enamasti võimalik enne dokumendi kohtule esitamist teha sellest ärakiri. Samuti, kaebajal ei ole käesolevalt õigust pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kuna ta ei ole ära kasutanud kõiki siseriiklike võimalusi oma kaebuse lahendamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik