Obsah (4)

§ 37§ 121§ 43§ 45

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-1228 Määruse kuupäev 29. august 2018 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi AB kaebus Viru Vangla 9. aprilli 2018. a kirja nr 6-10/112112 ja 28. mai 2018. a v

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus annab esmalt hinnangu kaebusele osas, milles kaebaja nõuab Viru Vangla

1. aprilli
2. a kirja nr 6-10/11211-2 tühistamist ja Viru Vangla kohustamist vastata sisuliselt kaebaja taotlustele, (I) ning seejärel lahendab ülejäänud osas kaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse (II). I
3. Kaebaja on kohtult taotlenud Viru Vangla
4. aprilli
5. a kirja nr 6-10/11211-2 tühistamist ja Viru Vangla kohustamist vastata sisuliselt kaebaja
6. veebruaril ja
7. märtsil 2018 Viru Vanglale esitatud võõrkeelsetele pöördumistele.
8. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida Viru Vangla
9. aprilli
10. a kirja nr 6-10/11211-2 tühistamise nõude esitamisega seonduvat. Kohus selgitab, et Viru Vangla
11. aprilli
12. a kirja nr 6-10/11211-2 puhul, millega vangla tagastas kaebaja
13. veebruaril ja
14. märtsil 2018 esitatud pöördumised läbivaatamatult, on tegemist menetlustoiminguga, mistõttu ei saa selle peale esitada tühistamiskaebust. Nimelt saab

§ 37

lg 2 p-st 1 tulenevalt esitada tühistamiskaebuse üksnes haldusakti peale, kuid vangla

1. aprilli
2. a kirjal puudub haldusaktile omane regulatiivsus ning seepärast on eelnimetatu puhul tegemist menetlustoiminguga. Eelnevast tulenevalt on kaebaja eksinud eelnimetatud osas kaebuse nõude valikul. Viru Vangla
3. aprilli
4. a kirja nr 6-10/11211-2 kui menetlustoimingu peale saab esitada õigusvastasuse tuvastamise kaebuse.
5. Kohtu hinnangul tuleb kohustamisnõue võõrkeelsetele taotlustele sisulise vastuse koostamiseks tagastada

§ 121

lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Võttes arvesse, et kaebaja eesmärk on tema taotlustele sisuliselt vastamine ning kohustamisnõude sisulisel läbivaatamisel halduskohtumenetluses antakse hinnang ka Viru Vangla

1. aprilli
2. a kirja nr 6-10/11211-2 õiguspärasusele, leiab kohus, et ka kaebus Viru Vangla
3. aprilli
4. a kirja nr 6-10/11211-2 peale tuleb samal alusel tagastada ning seepärast puudub kohtu hinnangul menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt vajadus jätta kaebus võimaliku tuvastamisnõude täpsustamiseks käiguta.
5. Riigivastutuse seaduse § 6 lg-te 1 ja 3 järgi on kohustamiskaebuse esitamise eeldusteks, et avaliku võimu kandjal on kohustus haldusakt anda või toiming sooritada, vastavasisuline taotlus on jäetud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata ja see puudutab isiku õigusi. Järelikult on praegusel juhul nii kohustamiskaebuse kui Viru Vangla
6. aprilli
7. a kirja nr 6-10/11211-2 peale esitatud kaebuse rahuldamisel oluline, et Viru Vanglal oleks kohustus sooritada nõutav toiming.
8. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 6 kohaselt on Eesti riigikeel eesti keel. Riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes toimub asjaajamine eesti keeles (PS § 52 lg 1). Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg-st 1 tulenevalt on haldusmenetluse keel eesti keel. Vastavalt HMS § 20 lg-le 2 kasutatakse haldusmenetluses võõrkeeli keeleseaduses (KeeleS) sätestatud korras. KeeleS § 9 lg 1 sätestab, et omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse poole ning saada nendelt ja nende ametnikult ja töötajalt eesti keeles antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle vähemusrahvuse keeles. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lg 9 p 5 kohaselt võib märgukirjale või selgitustaotlusele vastamisest loobuda, kui märgukiri 2 või selgitustaotlus ei ole esitatud eesti keeles ja KeeleS § 12 kohaselt ei ole adressaat kohustatud sellele vastama. KeeleS § 12 reguleerib võõrkeelset asjaajamist ning selle esimene lõige viitab KeeleS §-le
9. Viru Vangla kodukorra p 11.1.4 järgi on kinnipeetaval õigus esitada pöördumisi üksnes riigikeeles.
10. Riigikohus on asjas nr 3-4-1-1-98 tehtud otsuses leidnud, et eesti keele kasutust tagavate sammude astumine, sh eestikeelse asjaajamise kehtestamine on põhiseaduslikult õigustatud. Kohtul puudub põhjus kahelda eespool toodud sätete vastavuses PS-le.
11. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus on Tartu Halduskohtule teatanud, et seisuga
12. jaanuar 2018 oli püsielanikke ehk Eesti kodanikke, alalist elamisõigust omavaid Euroopa Liidu kodanikke ja nende perekonnaliikmeid ning pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis elavaid välismaalasi, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi on Jõhvi vallas, 11 403 isikut, nendest vene rahvusest 5692 isikut. Arvestades, et Jõhvi vallas ei ole vähemalt pooled püsielanikud vene rahvusest (vähemalt pool oleks olnud 5701 isikut) ning Viru Vanglal puudus määruse p-s 10 toodud sätetest tulenevalt kohustus esitada sisuline vastus kaebaja venekeelsetele pöördumistele, on kohus seisukohal, et Viru Vangla loobus
13. aprilli
14. a vastusega nr 6-10/11211-2 kaebaja
15. veebruaril ja
16. märtsil 2018 pöördumisele vastamisest õiguspäraselt.
17. Samas selgitab kohus, et isegi kui käesoleval juhul jaatada vangla võimalikku õigusvastast tegevust, on tegemist väheintensiivse õiguse riivega. Kohus on seisukohal, et
18. veebruaril ja
19. märtsil 2018 esitatud taotluste näol on tegemist pöördumistega, mille koostamine eesti keeles ei saanud kaebaja jaoks olla ülemääraselt keerukas. Kohtule teadaolevalt on kaebaja läbinud eesti keele A2 taseme koolituse, sooritanud keele eksami tulemusega 83% võimalikust ning edasi läinud ka B1 taseme koolitusele, kuid on selle ise katkestanud (vt haldusasi nr 3-15-295). Kaebaja
20. veebruaril ja
21. märtsil 2018 Viru Vanglale esitatud võõrkeelsed pöördumised nr 6-10/8025-1 ja 6-10/11211-2 ei olnud pikad, koosnedes mõnest lausest ning selliste pöördumiste koostamine eesti keeles ei saanud olla kaebajale ülejõukäiv. Lisaks on kohus korduvalt hinnanud kaebaja võõrkeelsetele pöördumistele vastamise õiguspärasust ning korduvalt ka tuvastanud, et vangla ei käitunud õigusvastaselt ega rikkunud kaebaja õigusi (vt haldusasjad nr 3-14-52241, 3-15-295, 3-17-802).
22. Kuna eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole antud juhul intensiivselt rikutud ja asjas selgunud asjaoludel ei pea kohus kaebuse rahuldamist kuigi tõenäoliseks, tagastab kohus AB kaebuse, mis on esitatud Viru Vangla
23. aprilli
24. a kirja nr 6-10/11211-2 peale ning Viru Vangla kohustamiseks vastata sisuliselt kaebaja
25. veebruaril ja
26. märtsil 2018 Viru Vanglale esitatud võõrkeelsetele pöördumistele,

§ 121lg 2 p 21 alusel.

15. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II 3

1. Lisaks kohustamisnõudele ja kaebusele Viru Vangla
2. aprilli
3. a kirja nr 6-10/11211-2 peale, on kaebaja esitanud nõude Viru Vangla
4. mai
5. a vaideotsuse nr 6-12/270-4 tühistamiseks. 17.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 45

lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. 18. Kuna kohtule ei nähtu, et kaebaja subjektiivseid õigusi oleks antud juhul vaideotsusega rikutud, pole kohtu hinnangul põhjendatud vaideotsuse eraldiseisev vaidlustamine

§ 45lg 4 alusel.

1. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt tagastab kohus AB kaebuse Viru Vangla
2. mai
3. a vaideotsuse nr 6-12/270-4 tühistamise nõudes

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kohus juhib sarnaselt eeltoodule tähelepanu, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 20. Seonduvalt kaebuses esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 4