lg 2 p 2, § 185 lg 2 p 2 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav MR Elukoht xxx, isikukood xxx, Venemaa Föderatsiooni kodakondsus, põhiharidus, emakeel – vene keel, töökoht xxx Kriminaalkorras karistatud 2-l korral, neist viimane: - 25.08.2016 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 3, § 404 lg 1 järgi
lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 8 kuud ja 17 päeva,
lg 1 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 617 tunni ulatuses, täitmise tähtaeg 2 aastat. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Lepinguline kaitsja Silvi Erro Kohtuistungi toimumise aeg 16.01.2019 RESOLUTSIOON Tunnistada M R süüdi
lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistada M R süüdi
Vastavalt
lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista M 1 1-19-311 R liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. Kohaldada
lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui M R ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt kohustub ta: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; ning
lg 2 p 2, 21, 7 ettenähtud kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega. Katseajaks määrata 4 (neli) aastat ja 1 (üks) kuu. Katseaja algus – 16.01.
lg 1 tunnustel selles, et laekunud info kohaselt alates 01.01.2018.a M R (ik xxx) tegeleb amfetamiini ja ecstasy tablettide levitamisega suures koguses, müües alaealistele amfetamiini ja kanepit. 18.07.2018.a alustati M R suhtes menetlust kriminaalasjas nr 18240100055 kriminaalasjast nr 18240100025 eraldatud materjalide alusel. M R süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult, rikkudes narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 sätteid, ajavahemikul alates 2017.a sügise lõpust kuni 2018.a aprilli alguseni tegeles narkootilise aine amfetamiini käitlemisega suures koguses. M R omandas uurimise poolt tuvastamata isikutelt ja tuvastamata asjaoludel suures koguses narkootilist ainet amfetamiini sisaldvat segu (vähemalt 13 grammi), mida hoidis enda elukohas xxx asuvas korteris, kus jagas narkootilise aine doosideks ja pakkis seda. M R müüs narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat segu xxx narkosõltlastele järgnevalt: 2017.a sügise lõpus xxx asuva maja neljanda korruse trepimademel korteri nr xx juures müüs alaealine M R I N vähemalt 2 korda koguses 1-2 grammi korraga hinnaga 10 eurot gramm; ajavahemikus alates 2018.a veebruari algusest kuni 2018.a aasta aprilli alguseni xxx asuvas korteris, samuti xxx asuva kaupluse T juures müüs V K narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat segu vähemalt 7 korda 1 grammi kaupa hinnaga 10 eurot gramm. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 inimesele. Arvestades asjaolu, et ekspertide hinnangul piisab 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks, s.o loetakse narkootilise aine suureks koguseks amfetamiini puhul 1,3 g narkootilist ainet, siis on tuvastatud, et M R käitles narkootilist ainet suures koguses. Nende tegudega pani M R toime
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise korduvalt. Samuti süüdistatakse M R selles, et ta täisealise isikuna (sündinud xxx.a), kes on varem toime pannud
Kooskõlas M R, tema kaitsja Silvi Erro ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Ragnar Plistkini vahel 16.01.2019 sõlmitud kokkuleppega
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus M R karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus M R karistuseks 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 4 aastat vangistust.
lg 1, 3 kohaselt jätta mõistetud karistus M R suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui M R ei pane 4 aasta ja 1 kuu 3 1-19-311 pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt M R on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada M R käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 2¹ alusel kohustada M R käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 7 alusel kohustada M R käitumiskontrolli ajal mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega. Mõista M R Eesti Vabariigi kasuks välja 1350 eurot sundraha. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel võimaldada M R tasuda sundraha summas 1350 eurot alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Kohtuistungil M R avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatav nõustus ka kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes toodud viisil selliselt nagu on kokkuleppes kokku lepitud. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus tutvudes kriminaalasjas kogutud tõenditega leiab, et tõendatud on süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemine ning toimepandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb M R süüdi mõista
Kohus nõustub kokkulepitud karistusega, kuna see vastab karistuse mõistmise põhimõtetele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust peab kohus põhjendatuks anda süüdistatavale õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS §-dest 248 ja 249. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.