← Eesti

2-18-110349/19

2-18-110349 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-110349 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2018, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Krediidimenetluse Keskus OÜ hagi I I vastu võlgnevuse nõudes Hagi hind 514,99 eurot Kohtuistungi toimumise aeg
  2. detsember 2018 Menetlusosalised ja esindajad Hageja: Krediidimenetluse Keskus OÜ (RK 12360666) Hageja esindaja: Tanel Riivits (lepinguline esindaja) Kostja: I I (IK xxx) RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada.
  4. Välja mõista I Ilt Krediidimenetluse Keskus OÜ kasuks kokku 514 (viissada neliteist) eurot ja 99 senti.
  5. Välja mõista I Ilt Krediidimenetluse Keskus OÜ kasuks viivised tasumata põhinõudelt (seisuga
  6. detsember 2018 moodustab tasumata põhinõue 361,90 eurot) alates
  7. augustist 2018 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääras 0,0657% päevas.
  8. Jätta Krediidimenetluse Keskus OÜ menetluskulud I I kanda.
  9. Jätta I I menetluskulud tema enda kanda.
  10. Määrata Krediidimenetluse Keskus OÜ-le hüvitatavate menetluskulude suuruseks kokku 505 (viissada viis) eurot.
  11. Välja mõista I Ilt Krediidimenetluse Keskus OÜ kasuks menetluskulud kokku 505 (viissada viis) eurot.
  12. Välja mõista I Ilt Krediidimenetluse Keskus OÜ kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis 1

(5)2-18-110349 operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  1. jaanuari ja
  2. juulit, millele lisandub 8 (kaheksa) protsenti aastas.
  3. Jätta I I taotlus kohtuotsuse täitmise ajatamiseks rahuldamata. Kohus selgitab, et lähtuvalt hagihinnast, mis jääb alla 2000 euro, ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. EDASIKAEBAMISE KORD Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja
  4. augustil 2017 endise võlausaldajaga x AS laenulepingu nr 20170803-241, mille kohaselt sai kostja endiselt võlausaldajalt laenu 500 eurot. Laenusumma tagastamise tähtpäevaks oli kokku lepitud
  5. veebruar
  6. Endine võlausaldaja saatis
  7. mail 2018 kostjale E-postiga laenulepingu ülesütlemise teate tulenevalt asjaolust, et kostja ei täitnud
  8. augustil 2017 sõlmitud laenulepingust nr 20170803-241 tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ning kostja oli laenumaksete tasumisega olulises viivituses. Hageja ja endine võlausaldaja sõlmisid
  9. mail 2018 nõuete loovutamise lepingu, millest nähtuvalt loovutas endine võlausaldaja hagejale nõude kostja vastu, mis tulenes endise võlausaldaja ja kostja vahel
  10. augustil 2017 sõlmitud laenulepingust nr 20170803-
  11. Samal päeval teavitas endine võlausaldaja ka kostjat, et loovutas laenulepingust nr 20170803-241 tuleneva nõude hagejale. Kostjal on lepingulisest suhtest tulenev rahaline nõue, mis on muutunud sissenõutavaks ja on osaliselt seni täitmata. Kostja ja endise võlausaldaja vahel oli sõlmitud kirjalik laenuleping. Kostja kohustus vastavalt laenulepingule nr 20170803-241 sooritama igakuiseid laenu tagasimakseid iga 2
(5)2-18-110349 kuu kuuendal kuupäeval. Kostja on laenu tagasimaksetega viivituses alates
  1. märtsist
  2. Kostja oli viivituses kolme osamakse tasumisega endisele võlausaldajale, seega oli õigustatud laenulepingu erakorraline ülesütlemine laenuandja poolt
  3. mail
  4. Kostja ülesütlemise osas vastuväiteid ei esitanud. Kostja ja endine võlausaldaja on laenulepingus nr 20170803-241 kokku leppinud intressimääras 3% kuus. Käesolevaga nõuab hageja intressi tasumist summas 43,01 eurot. Laenulepinguga nr 20170803-241 oli kokku lepitud kõrgem intressimäär. Tulenevalt laenulepingu p-st 3.
  5. oli viivisemääraks kokkuleppeliselt 0,66% päevas. Hageja nõuab viivise tasumist määraga 0,0657% päevas kokku summas 23,22 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viiviseid hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni võla täieliku tasumiseni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 361,90 eurot, tasumata intressid 43,01 eurot, kuni
  6. august 2018 sissenõutav viivis 23,22 eurot ja viivis tasumata põhinõude summalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni määras 0,0657% päevas. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning tasumata menetluskuludelt nõuda kostjalt hageja kasuks viivist VÕS § 113 lg 1 kehtivas määras kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kostja vastus hagile Kostja vastuväiteid hageja nõuetele ei esitanud. Kostja palub teha maksegraafik. Kostja palub vähendada menetluskulusid poole võrra. Kohtuistung Kohtuistungile
  7. detsembril 2018 kostja ei ilmunud. Kostja ei teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungilt puudumiseks. Kohus määras kohtuistungil TsMS § 414 lg 1 ja 3 alusel lahendada asi sisuliselt ilma kostja osavõtuta. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on tarbijakrediidilepingust tulenev võlgnevuse tasumise nõue. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks tagastamata laenusumma 361,90 eurot, tasumata intressid 43,01 eurot, sissenõutav viivis alates
  8. märtsist 2018 kuni
  9. augustini 2018 summas 23,22 eurot ja viivis tasumata põhinõude summalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni määras 0,0657% päevas Kostja vastuväiteid hageja nõuete osas ei esitanud. Kohus leiab, et hageja väited tarbijakrediidilepingu sõlmimise, lepingu tingimuste ning nõude loovutamise osas on tõendatud laenulepinguga, laenulepingu ülesütlemise teatega ja nõude loovutamisse lepinguga. Kohus rahuldab VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1 alusel hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 514,99 eurot, millest tagastamata krediit 361,90 eurot, tasumata intress 43,01 eurot, viivised alates
  10. märtsist 2018 kuni
  11. august 2018 kokku 23,22 eurot, ning VÕS § 101 lg 1 p 6, TsMS § 367, VÕS § 113 lg 1 alusel viivise tasumata 3
(5)2-18-110349 põhinõudelt (seisuga
  1. detsember 2018 moodustab tasumata põhinõue 361,90 eurot) alates
  2. augustist 2018 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääras 0,0657% päevas. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista tarbijakrediidi lepingust tulenev põhivõlg 361,90 eurot, intress 43,01 eurot, sissenõutav viivis 23,22 eurot ja viivis tasumata põhinõudelt alates
  3. augustist 2018 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääras 0,0657% päevas. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1 ja TsMS § 133 lg 1 ja lg 2 moodustab hagihind 514,99 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kohus rahuldas hagi ja lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 ning § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetab menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv kokku 125 eurot, õigusabi kulud 594 eurot ja sõidukulud 50 eurot, kokku hageja menetluskulud 769 eurot. Hageja sõidukulud 50 eurot on sõit Tallinnast Narva
  4. detsembri 2018 kohtuistungile ja tagasi Tallinna; õigusabikulud hagiavalduse koostamisele kolm tundi; kirjavahetusele kohtu ja kostjaga, kostja
  5. septembri 2018 ettepanekuga tutvumisele ja kohtu
  6. oktoobri 2018 määrusega tutvumisele pool tundi, kohtuistungiks ettevalmistamisele pool tundi ja
  7. detsembri 2018 kohtuistungile pool tundi, kokku 4,5 tundi tunnitasuga 132 eurot, kokku 594 eurot. Hageja ei ole käibemaksukohuslane ja kinnitab, et eelnimetatud kulu on kantud vaid seoses käesoleva tsiviilasjaga ning kulust käibemaksu osa pole tal võimalik eeltoodud põhjendusel tasaarveldada. Kostja palus vähendada menetluskulusid poole võrra. Kohus leiab, et hageja nimetatud menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Riigilõiv 125 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu lähtuvalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 ning TsMS § 147 lg
  8. Kohtumenetluses on hagejat esindanud TsMS § 218 lg 1 p 2 kohane esindaja. Hageja esindaja kulude hüvitamine on TsMS § 144 p 1 ja p 2 ning TsMS § 162 lg 2 alusel põhjendatud vaid vajalikus ulatuses. Esindaja tasu 132 eurot tund koos käibemaksuga on mõistlik tasu. Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, loeb kohus hageja esindaja kulud vajalikuks sõidukulude osas Tallinnast Narva ja Tallinna tagasi, kuna need on vajalikud
  9. detsembri 2018 kohtuistungil osalemiseks; arvestades hagiavalduse mahtu ja nõude alust, on hagiavalduse koostamise ajakulu vajalik 1,5 tunni ulatuses; kirjavahetusele kohtu ja kostjaga, kostja
  10. septembri 2018 ettepanekuga tutvumisele ja kohtu
  11. oktoobri 2018 määrusega tutvumisele on ajakulu vajalik pool tundi ning
  12. detsembri 2018 kohtuistungi ettevalmistamisele ja kohtuistungile pool tundi. 4
(5)2-18-110349 Kokku on hageja esindaja vajalik ajakulu tsiviilasja menetluses 2,5 tundi, mille maksumus tunnihindega 132 eurot moodustab 330 eurot. Kohus määrab hagejale hüvitatavate põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks riigilõiv 125 eurot, sõidukulu 50 eurot ja õigusabikulu 330 eurot, kokku 505 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 505 eurot. Kostjal tuleb tasuda hagejale viivist tasumata menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  1. jaanuari ja
  2. juulit, millele lisandub 8 (kaheksa) protsenti aastas. Kostja taotlus kohtuotsuse täitmise ajatamiseks Kostja palus teha maksegraafik. Vastavalt TsMS § 445 lg 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga Kohus jätab kostja taotluse kohtuotsuse täitmise ajatamiseks rahuldamata, kuna kostja ei ole oma taotlust millegagi põhjendanud. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.