S § 63 lg 1 alusel
KAEBUSE SISU 2 Kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteokoosseisu puudumise tõttu. MENETLUS KOHTUS 31.10.2018 määras kohus Ahti Kivi esitatud kaebuse PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 24.09.2018 otsusele väärteoasjas nr 2317,18,006857 kohtuistungil arutamisele. 12.11.2018 ja 28.11.2018 toimunud kohtuistungtel jäi kaebuse esitaja täielikult kaebuse juurde ja selgitas, et ta ei nõustu süüdistusega
lg 2 järgi, kuivõrd kinnipidamise hetkel, viibis ta väljaspool autot kaupluse ees ja ei pidanud dokumente kaasas kandma. Kaebaja võttis omaks, et juhtis liikluskindlustuseta, tehnoülevaatuseta ja registreerimata sõidukit, kuid seda põhjusel, et kindlustust ei saa teha sõidukile, mida ei ole registris. Selleks, et auto registrisse saada, tuleb enne teha aga tehnoülevaatus. Seadusandja on teinud vea ja antud olukord on lahendamata. Rikkumise päeval sõitis V sõbra A juurest xx selle teise sõbra xxx autoremondi töökoja poole ja sealt tahtis sõita edasi xxx tehnoülevaatusele. Peale sõidu alustamist käis bensiinijaamas Olerex, et rehve pumbata. Sõbra A (perekonna nime ei tea) auto remonditöökoda xxx asub xxx tänaval. Otsustas teha peatuse poes, sest tema ema elab sõbra töökoja taga. Parkis auto, hakkas välja minema ja tema juurde tuli politsei. Et auto arvelt maas, seda ta ei teadnud üldse. Sõbraga ei olnud midagi kokku lepitud, ta töötab iga päev töökojas ja kaebaja ei teadnud, et teine auto katki läheb. Tahtis, et sõber enne ülevaatust ta auto üle vaataks. Kui kaebaja keeras ringristmikult xxx poole, siis ringristmikult maha sõites ei näinud ta politseisõidukit enda taga. Keeras xxx tänava peale, seal keeras vasakule poe juurde ning politseiautot ei näinud, kuigi jälgis liiklust enda ümber. 28.11.2018 toimunud istungil kuulati tunnistajatena üle xx xx xx ja xx xx. Kaebuse esitaja kaitsja leiab, et A.Kivi tuleb õigeks mõista ja väärteootsus tühistada. A.Kivi teadis, et sõitis registreerimata, ülevaatuseta ja kindlustamata sõidukiga. Selle üle nad ei vaidle. Kaitsja hinnangul tuleb tuvastada, kas A.Kivi on nimetatud rikkumised toime pannud, kuivõrd Kivil oli õigus liikuda ülevaatuspunkti, et teostada ülevaatus. Samuti auto võetakse arvele automaatselt ülevaatuse tegemisega, järelikult ei saa ka seda tegu süüks panna. Kahjuks ei võimalda tehnoloogia kindlustusfirmadel sõlmida ka kindlustuslepingut enne, kui auto on arvele võetud. Kivi liikus remondikohast ülevaatuspunkti poole, sellele ei ole keegi vastu vaielnud. Tunnistaja xxx ütlustest nähtub, et kui politseiauto järgnes xxx parklasse, olid sel hetkel vilkurid välja lülitatud. Kui Kivi parkis auto ära, ei seisnud tema auto taga politseinikke ega politseiautot, tal ei olnud mingit teadmist sellest, et ta ei tohi autost väljuda. Seega ei pidanud isik aru saama, et politsei teda kinni pidanud on. Kui ta liikus xxx poole, ei olnud ta enam juht, ei pidanud ka dokumente kaasas omama. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik on väärteod toime pannud ja kaebus rahuldamisele ei kuulu. Alused menetluse lõpetamiseks ja otsuse tühistamiseks puuduvad. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Palus tõendina arvestamata jätta menetlusaluse isiku ütlused, kuna need ei ole järjepidevad ja korduvalt muudetud. Samuti ei ole kohtuvälise menetleja hinnangul menetlusalune isik esitanud ühtegi tõendit oma väidete tõestamiseks. Kuivõrd isikut on varem väärteokorras karistatud samalaadsete rikkumiste eest, siis on isiku süü keskmisest suurem, mistõttu on määratud karistus üle sanktsiooni keskmise määra, karistus on proportsionaalne arvestades isiku süü suurust ja lähtudes eripreventiivsest kaalutusest. KOHTUOTSUSE MOTIIVID 3 Kohus leiab, et Ahti Kivi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Aivar Hirsi 24.09.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2317,18,006857 tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Tutvudes väärteoprotokolli ja vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsusega, nähtub, et Ahti Kivi süüdistatakse selles, et ta juhtis 03.09.2018 kella 17.36 ajal Harju maakonnas, xxx. km mootorsõidukit xxx reg. nr xxx, kontrollija nõudel ei olnud juhi esitamiseks kaasas Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Samuti ei olnud esitamiseks kaasas isikut tõendavat dokumenti. Juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Juhtis liikluskindlustuseta mootorsõidukit. Mootorsõidukis viibis juhina sõidukis ja ei jäänud kontrollimise ajaks oma kohale ja väljus sõidukist ilma kontrollija loata või vastava korralduseta. Juhtis sõidukit, mis oli kehtestatud korras registreerimata (tl 1,16-17). Seega antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli kohaselt LKindlS § 81,
,
lg 1 ja
S § 81 sätestab mootorsõiduki juhi vastutuse liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest. LKindlS § 3 lg 2 kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et Ahti Kivi juhtis 03.09.2018 mootorsõidukit xxx reg. nr xxx, millel puudus liikluskindlustus. Antud asjaolu on tõendatud väärteotoimikus oleva Maanteeameti väljatrükkiga (tl 6-10) ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi Eesti Kindlustusseltside Liidu väljavõttega (tl 15), mille kohaselt 03.09.2018 kell 17 36 sõidukil xxx reg. nr xxx puudus kehtiv liikluskindlustus ning liikluskindlustuse leping on kehtiv alates 07.09.2018.a. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et ta oli teadlik sellest, et tema juhitud sõidukil puudus liikluskindlustus. Kaebaja on väitnud, et pöördus enne tema kinnipidamist teise autoga Olerexi bensiinijaama ja seal vastati, et kuna auto ei ole registris, ei saa liikluskindlustust teha. Samuti on Ergo kindlustus kaebajale vastanud, et registreerimata sõidukile kindlustust teha ei saa. LKindlS § 14 lg 3 sätestab, et kindlustusandjal ei ole õigust keelduda 30-päevase kindlustuslepingu sõlmimisest sõiduki suhtes, mille registrikanne on liiklusseaduse § 77 lõikes 81 sätestatud korras peatatud. Lepingujärgne kindlustuskaitse kindlustatu suhtes kehtib tingimusel, et enne tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimist kasutatakse sõidukit üksnes erandkorras, järgides liiklusseaduse § 73 lõike 74 nõudeid. Kohus juhib kaebaja tähelepanu, et tema kasutuses olnud sõiduki registrikanne oli peatatud ning sellise sõiduki kindlustamine on vastavalt seadusele võimalik. Lisaks leiab kohus, et kaebajal oli võimalus liikluskindlustus sõlmida ka 4 veebikeskkonnas kodust lahkumata või vaadata järgi oma sõiduki registriandmed ja seejärel ühendust võtta erinevate kindlustusfirmadega. Kohus peab kaebaja väiteid paljasõnalisteks, mis on antud oma teo õigustamiseks. Seega on kaebaja rikkunud LKindlS § 3 lg-s 2 sätestatut, st osalenud liikluses sõidukiga, millel puudub kehtiv liikluskindlustus ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LKindlS § 81 järgi. Teo on A.Kivi toime pannud tahtlikult, sest ta teadis liikluskindlustuse puudumisest ja möönas seda. Süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
sätestab mootorsõiduki juhi vastutuse kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki juhtimise eest.
lg 1 kohaselt peab mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud. Ahti Kivi juhtis 03.09.2018 mootorsõidukit xxx reg. nr xxx millise sõiduki registrikanne oli peatatud. Antud asjaolud on tõendatud väärteotoimikus oleva Maanteeameti väljatrükkiga (tl 610) ja sõiduki taustakontrolliga (tl 11-14), milliste kohaselt registrikanne oli peatatud ajavahemikus 01.10.2014-04.09.2018. Seega on kogutud tõendite kohaselt nimetatud sõiduki registrikanne olnud peatatud ligi 4 aastat. A.Kivi on kohtuistungil väitnud, et ta ei olnud teadlik sellest, et nimetatud sõiduk oli registrist maha võetud.
lg 81 kohaselt on mootorsõiduki või selle haagise registrikande peatamine toiming, millega Maanteeamet kustutab sõiduki andmed liiklusregistrist kuni registrikande taastumiseni. Sama paragrahvi lõike 82 kohaselt peatab Maanteeamet mootorsõiduki või selle haagise registrikande, kui on möödunud kaks aastat: sõiduki tehnonõuetele vastavuse ja sõiduki suhtes sõlmitud viimasest kindlustuslepingu poliisi kehtivusest. Seejuures mootorsõiduki registrikanne taastub, kui sõiduk vastab kehtivatele tehnonõuetele ning läbib tehnonõuetele vastavuse kontrolli.
lg 84 sätestab muuhulgas, et erandkorras võib mootorsõidukit, mille registrikanne on peatatud, kasutada liikluses
Seega
lõige 74 lubab peatud registrikandega sõidukit kasutada, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Lisaks tuleb sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühemat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, Maanteeameti teenindusbüroosse või parkimiskohta. Kogutud tõendite kohaselt ei liikunud kaebaja otse ega lühemat teed pidi remondikohta ega tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti. Lähtudes kaebaja märgitud teekonnast Regio kaardi väljatrükil (kohtu tl 16-17) ja veebiandmete väljatükkidest (kohtu tl 13-15), jäi kaebaja läbitud teele lähemale xxx OÜ autoremont. Kaebaja on kinnitanud, et ta soovis sõidukiga minna oma sõbra remonditöökotta nimega xxx, mis asub xxx tänaval. Enne xxx jõudmist käis kaebaja Olerexi tanklas sõiduki rehve pumpamas ja xxx otsustas läbi minna poest xxx, et ema juurde minemiseks midagi kaasa osta, kuivõrd tema ema elab sõbra töökoja taga. Peale sõbrale auto ette näitamist, soovis kaebaja minna tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti xxx. Sõbraga tal midagi kokkulepitud ei olnud, sest ta ei teadnud, et millal mingi auto katki läheb. Tal oli kaks autot kasutada, üks läks katki, siis läks teisega. Sõber töötab iga päev töökojas. Samas on kohtuistungil menetlusalune isik kinnitanud, et ta sõitis sõbra autoremondi töökoja poole, kuid mitte remonti viimise eesmärgil, vaid selleks, et sõber sõiduki üle vaataks enne tehnoülevaatusele viimist. Seega on menetlusalune isik ka ise kinnitanud, et mingit riket temale teadaolevalt sõidukil ei esinenud ning puudus vajadus sõiduki remondikohta viimiseks seoses selle parandamisega. Lisaks sellele ei olnud tegemist lähima remondikohaga ning asjaolu, et isik otsustab ka sellise sõidukiga läbi minna poest, mille läheduses ta kinni peeti, näitab kohtu hinnangul üheselt, et käesoleval juhul ei saa lähtuda
Samuti ei nähtu kogutud tõenditest, et menetlusalune isik oleks tol päeval läbinud tehnoülevaatust. Arvestades teo toimepanemise aega (õhtul 17:36), on samuti eluliselt kaheldav, et menetlusalune isik oleks jõudnud sõbra remonditöökojast läbi minna ja sealt edasi tehnoülevaatusele. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ning selgitab, et Riigikohus on lahendites (3-1-1-112-99, 3-1-1-73-16 p 10) 5 selgitanud, et end aktiivselt kaitsev isik peab ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks, vastasel juhul kahtlusi ei saa tõlgendada isiku kasuks. Käesoleval juhul ei ole kaebaja esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks, ta läks remonditöökotta või tehnoülevaatlus punkti. Lisaks sellele on käesolevas asjas tõendamist leidnud, et menetlusalune isik ei sõitnud parajasti lühemat teed mööda lähimasse remonditöökotta riket kõrvaldama. Seega on menetlusalune isik rikkunud nii
lg 1 ja sellega toime pannud
Kaebaja pidanuks ise näitama üles vajalikku hoolsust ning enne juhtima hakkamist kontrollima sõiduki andmeid liiklusregistrist. Kuivõrd A.Kivi jättis nimetatud nõude täitmata, vastutab ta hooletusest toimepandud rikkumise eest, kuivõrd oleks pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku juhina oma sõiduki andmeid registrist uurima. Süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
lg 1 sätestab mootorsõiduki juhi vastutuse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest.
lg 2 kohaselt peab olema liikluses kasutatav mootorsõiduk läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Vaidlus puudub, et Ahti Kivi juhtis 03.09.2018 mootorsõidukit xxx reg. nr xxx, millel puudus kehtiv tehnoülevaatus. See on tõendatud väärteotoimikus oleva Maanteeameti väljatrükkiga (tl 610) ja sõiduki taustakontrolliga (tl 11-14), milliste kohaselt puudus mootorsõidukil xxx reg. nr xxx kehtiv tehnoülevaatus 11.2011-04.09.2018. Menetlusaluse isiku sõiduk ei olnud 2011.a oktoobris tähtaegselt korralist tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et ta oli teadlik sellest, et tema sõiduk ei olnud läbinud nõutavat tehnilist ülevaatust, kuna seda sõidukit ei olnud ta pikka aega kasutanud ning samuti oli ta teadlik, et sellise sõidukiga liiklemine on keelatud v.a
Kohus on juba eelnevalt analüüsinud, mis põhjustel ei ole kaebuse esitaja väited asjakohased ning miks käesoleval juhul ei saa lähtuda
Seega puudub vajadus neid uuesti kontrollida. Kohus leiab, et ei ole tõendamist leidnud, et menetlusalune isik oleks väärteo toimepanemise ajal sõitnud parajasti lühemat teed mööda lähimasse remonditöökotta riket kõrvaldama või tehnonõuetele vastavuse kontrollimise punkti. Seega on menetlusalune isik rikkunud nii
lg 2 nõuet ja sellega toime pannud
Menetlusalusele isikule on ka varasemalt 28.12.2017 määratud rahatrahv
Kohus leiab, et A.Kivi teo toime pannud tahtlikult, sest ta teadis ülevaatuse puudumisest ja möönas seda. Süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
lg 1 sätestab mootorsõiduki juhi vastutuse liiklusnõuete muu rikkumise eest.
lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja muud dokumendid, mida nõuab seadus.
lg 2 kohaselt peavad mootorsõiduki- ja trammijuhil olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel käesoleva seaduse §-s 88 ja § 145 lõikes 2 loetletud dokumendid.
lg 3 kohaselt riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud dokumendid peab mootorsõidukijuht andma liiklusjärelevalve teostajale juhikohalt lahkumata, autost läbi avatud küljeakna. Juht ja sõitja peavad jääma oma kohale ja võivad sõidukist lahkuda ainult liiklusjärelevalve teostaja loal või korraldusel. Seega kaebajale heidetakse ette seda, et ta ei esitanud politseiametnikule kontrollimiseks vajalikke dokumente (juhiluba või isikut tõendavat dokumenti) ja lahkus peatamismärguandest hoolimata sõidukist. 6 Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja xx xx xx ütluste kohaselt nägid nad liiklusvoos möödumas sõidukit, mille roolis olnud inimene hoidis kõrva ääres telefoni ning sõiduki pikivahe oli ohtlikult lühike, otsustasid sõidukit kontrollida. Liiklusregistrist selgus, et sõidukil on registrikanne peatatud, puudub ülevaatus ja liikluskindlustus. Liiklusvoo tõttu läks aega, et maanteele pöörata. Järgi jõudsid xxx, kui sõiduk hakkas jõudma ringteele, mis asub xxx mnt ja xx tn ristmikul. Järele jõudmiseks pidid kasutama vilkureid ja sireene, mis vahetult enne järele jõudmist maha võtsid. Nähes, et sõiduk hakkab pöörama, lülitas tunnistaja sisse punased ja sinised vilkurid (ilma sireenita), millega andis peatumismärguande. Sõiduk lõpetas pöörde parkimiskohal ja seejärel lülitas tunnistaja politseisõiduki eriseadmed välja. Sõiduk parkis kõige Neste-poolsemale küljele, kus oli ainus vaba koht. Rohkem kohti ei olnud, nemad parkisid politseisõiduki teisele poole ohutussaart, jälgitavast autost maksimaalselt 2 meetrit. Tunnistaja väljus autost ja järgnes kontrollitavat autot juhtinud isikule, kes kõndis poe suunas. Ütles isikule, et ta seisma jääks, küsis dokumente. Kaebaja vastas talle, et läheb poodi ja tal ei ole mingeid dokumente kaasas. Kaebaja käitumine oli väljakutsuv ja agressiivne, ta ei lasknud lõpetada vestlust, ütles väga ärritunult, et tal ei ole mingeid dokumente ja et ta läheb poodi, vehkis kätega. Kuna kohapeal ei õnnestunud isikusamastust tuvastada ja isik hakkas vastu, pidid tunnistaja koos paarimehega sundima teda ametiruumidesse minema. Sunni kasutamine seisnes käeraudade kasutamises ja füüsilise jõu kasutamises, mis on ka protokollitud. Ilm oli hea, päike paistis, teed kuivad, mistõttu pidi autojuht parklasse keerates aru saama, et teda peatatakse, sest politseisõiduk sõitis tema taha ning punased ja sinised vilkurid olid sisse lülitatud. Tunnistaja ütluste kohaselt kasutas ta käeraudu pärast seda, kui paarimees jõudis ka menetlusaluse isiku juurde ja nägi, et isik ei allu nende korraldustele. Nad viisid isiku xxx jaoskonda ja käerauad eemaldasid jaoskonnas. Isik toimetati jaoskonda isikusamasuse tuvastamiseks ja väärteomenetluse läbiviimiseks ning erivahendeid kasutati vaid isiku toimetamiseks ametiruumidesse, mitte aga ütluste võtmiseks. Et dokumendid on autos, seda ütles isik alles siis, kui nad olid juba politseijaoskonnas. Samuti on tunnistaja xx xx kohtuistungil andnud xx xx xx riimuvaid ütlusi ning kinnitanud, et kui nad hakkasid sõidukile järgi sõitma, andsid peatumismärguande, ringteel lülitasid selle välja tiheda liikluse tõttu, peale ringteed andsid jälle peatumismärguande sinise ja punase vilkuriga ning sõiduk sõitis parklasse. Seejärel tuli juht autost välja, liikus kaupluse poole. Paarimees läks tema juurde, kutsus kaasa, isik ütles, et ei lähe kuskile, läheb poodi. Hakkas kätega vehkima. Isiku käitumine viitas sellele, et ta kas eirab politseinike korraldusi või kavatseb neid rünnata. Enne kui paarimees politseisõidukist väljus, oli menetlusalune isik 10-15 m oma autost eemal. Nende autod seisid kõrvuti. Hiljem rääkisid nad rahulikult, isik palus vabandust, mitu korda, ütles, et sai asjast aru. Talle anti veel nõu, kuhu peab ta minema, et dokumendid korda teha. Siinkohal märgib kohus, et kohtul ei ole põhjust eelnimetatud tunnistajate ütlustes kahelda, sest menetlusalune isik oli nende jaoks võõras ning kohus ei näe ühtegi põhjust, miks nad oleksid pidanud andma valeütlusi neile võõra isiku suhtes. A.Kivi on selgitanud kohtuistungil, et kui ta keeras ringristmikult Selveri poole, siis ta ei näinud politseisõidukit enda taga. Teda peatas politseiametnik siis, kui ta sisenes xxx tn. kauplusesse. Politseiametnik ütles, et Kivi ei lähe kusagile ja väitis, et Kivi polnud peatunud politsei märguandel. Kivi lükati auto kapotile, pandi hoiatamata käed raudu ja viidi jaoskonda. Tal ei olnudki kaasas dokumente aga vastavalt seadusele peavad dokumendid kaasas olema mootorsõiduki juhil. Kuna ta peeti kinni siis, kui ta viibis väljaspool autot, ei pidanud tal dokumente kaasas olema. Konflikti käigus ta ütles politseiametnikele, et võib dokumendid sõidukist võtta aga politseinik ütles „ei võta sa midagi“ ja ta viidi jaoskonda. Isikusamasuse tuvastamise protokollist nähtuvalt tuvastas patrullpolitseinik xx xx xx 03.09.2018 kella 17.36 ajal Harju Maakonnas xxx xx vallas Ahti Kivi isiku politseiandmebaasi ja rahvastikuregistri andmete ja foto alusel ning isiku suhtes kohaldati vahetut sundi, kasutati füüsilist jõudu, käeraudu ning hoiatati sunni kasutamisest suulise korraldusega (tl 2). See kinnitab asjaolu, et menetlusalune isik ei esitanud juhilube ega teist isikusamasust tõendavat dokumenti, mistõttu kohtuvälisel menetlejal tekkis vajadus tuvastada tema isikusamasus läbi andmebaasi. Vastavalt 7 KorS § 75 lõikele 1 võib politsei kasutada füüsilist jõudu, erivahendit või relva. Käesoleval juhul ei ole kohtu hinnangul menetlusaluse isiku õigusi rikutud. Isik keeldus politseile dokumente esitamas, oli verbaalselt agressiivne ning vehkis kätega, mistõttu ei jäänud politseil muud üle kui kohaldada isiku suhtes füüsilist jõudu ning toimetada ta käeradades isiku tuvastamiseks politseijaoskonda. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et A.Kivi peatamismärguannet ei märganud. Politseisõiduk sõitis tema auto taga peale ringristmikult maha sõitmist ja tanklasse keeramisel ning politseisõidukil põlesid sisenesid ja punased vilkurid. Politseisõiduk parkis A. Kivi auto kõrvale, sõidukite vahele jäi ohtussaar. Neid asjaolusid on mõlemad tunnistajad kinnitanud. Vastupidi kiire sõidukist lahkumine ja dokumentide esitamisest keeldumine annavad aluse kahtluseks, et menetlusalune isik tahtlikult eiras politseimärguannet ega esitanud dokumente lootes selliselt vastutusest pääseda. Samuti leiab kohus, et väär on kaebuse esitaja arusaam, et kui ta peale peatamismärguannet jõuab sõidukist väljuda, ei pea ta politseiametnikele dokumente esitama. Mootorsõiduki juhtimise fakti tuvastasid politseiametnikud juba eelnevalt nii kui sõiduk politseiautost möödus kui ka sõidukile järgi sõites. Kuivõrd
lg 2 ja § 88 kohaselt peab mootorsõiduki juhil olema liiklusjärelevalve teostajale esitamiseks kaasas kas juhiluba või isikut tõendav dokument ning ta oleks pidanud peale peatamismärguannet dokumendid esitama sõidukist lahkumata, on A. Kivi käitumine selles osas õigesti kvalifitseeritud
Lisaks peab kohus hindama menetlusaluse isiku tegevuses süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. KarS § 15 lg-le 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega ei oma tähtsust, kas väärtegu pandi toime teadlikult ja tahtlikult, vaid piisab juba hooletusest. Käesoleval juhul leiab kohus, et menetlusalune isik on
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepannud teadlikult ja kavatsetult, st ta pidi nägema peatamismärguannet ja tema kõrvale teisele poole ohutussaart sõitnud politseiautot, kuid lahkus sõidukist ning ta keeldus dokumente esitamast. Süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kohtu hinnangul saab väärteoasjas kogutud ja kohtulikul menetlusel kontrollitud tõenditest tulla järeldusele, et Ahti Kivi käitumises on tuvastatud temale ette heidetud väärtegude tunnused ning väärteod on õigesti kvalifitseeritud LKindlS § 81,
,
lg 1 ja
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need teod on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärtegude koosseisutunnused, on need väärteod õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning seega on VTMS § 10 lg 31 mõttes pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Kohus ei pea menetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel põhjendatuks. Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust, asjaolu, et ta on toime pannud neli väärtegu, siis on oluline rõhutada vajadust kehtestatud normidest kinni pidada. KARISTUS LKindlS § 81 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. 8
näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.
lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LKindlS § 81,
,
lg 1 ja
S § 63 lg 1 alusel
Seega on ettenähtud väärtegude toimepanemise eest karistati menetlusalust isikut ühe teo eest, mis vastas neljale väärteokoosseisule ning sanktsiooni keskmist määra ületava rahatrahviga. Karistust kergendava asjaoluna arvestati kahetsust ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Siinkohal juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kuivõrd menetlusalune isik on pannud toime ühe teo, mis vastab neljale väärteokoosseisule, tuleb määrata KarS § 63 lg 1 alusel üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega on menetleja määranud karistuse õigeid sätteid kohaldades. Hinnates A.Kivi süü suurust talle inkrimineeritavate süütegude toimepanemisel, arvestab kohus kõigepealt süütegude toimepanemise asjaolusid. Nimelt nähtub, et A.Kivi oli teadlik, et ta sõidukil puudub liikluskindlustus ja läbimata on ülevaatus, kuid sellest hoolimata asus ta sõidukit juhtima ja seda mitte lähtuvalt
Seejuures on juhil kohustus enne sõitma asumist veenduda, et sõiduk ja selle dokumendid vastavad kehtestatud nõuetele. Menetlusalune isik on ise kinnitanud, et ta ei olnud selle sõidukiga pikka aega sõitnud. Seega registriandmete kontrollimine Maanteeameti kodulehelt pidanuks olema iseenesest mõistetav. Samuti olid tal kaasas dokumendid (juhiluba ja/või isikut tõendav dokument), kuid ta keeldus neid politseile esitamast ning lahkus peale peatumismärguannet sõidukist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A.Kivi süü on hinnatav keskmisena. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul on kohtuväline menetleja tuvastanud karistust kergendava asjaoluna kahetsuse. Kohtumenetluse raames ei avaldanud menetlusalune isik kordagi kahetsust ja seejuures ei näinud oma süüd talle ette heidetud väärtegudes, seega selline kahetsusavalduse kadumine annab aluse kahtluseks kahetsuse siiruses. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus kaebuse läbivaatamisel ei tuvastanud. Väärteoasjas leiduvast karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt väärteokorras karistatud. Viimati on teda karistatud 28.12.2017 otsusega väärteoasjas nr 2302,17,012716/6
S § 81,
ja
Taolised asjaolud peaks tingima karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana ja seda ka juhul kui isik oleks toime pannud ühe väärteo. Käesoleval juhul on menetlusalune isik toime pannud üheaegselt neli liiklusalast väärtegu, mis suurendab menetlusaluse isiku süüd oluliselt. Seega asub kohus seisukohale, et on olemas kõik eeldused karistuse määramiseks üle ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Seejuures peab kohus vajalikuks märkida, et kohtul puudub kaebemenetluses võimalus kaebuse esitaja olukorda raskendada. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele 9 minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtueelse menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus juhindub VTMS § 132 p 1, § 109, § 111, (allkirjastatud digitaalselt) Julia Vernikova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.