1-18-1229/58

1-18-1229 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.01.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-18-1229 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Kristina Tomtšakovskaja Kaitsja Argo Küünemäe (määratud) Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Rene Toboniku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Rene Tobonik (ik: 39501052211; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 07.01.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada Rene Tobonik karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Rene Tobonik katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5. Kohaldada Rene Toboniku suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida narkootikumidevastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist.
6. Rene Tobonikule määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
7. Rene Tobonik vabastada määruse jõustumisel.
8. KrMS § 180 alusel mõista Rene Tobonikult välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest (kaitsjatasu) summas 60 € (kuuskümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse Rene Tobonikule eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide esindusele, Rene Tobonikule ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 14.11.
9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Rene Toboniku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 15.05.
10. a kohtuotsusega tunnistati Rene Tobonik süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 29.03.
11. a ja lõpp on 29.06.
12. a. Rene Toboniku kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ning vangistuses viibib kolmandat korda. Käesolevat vangistust kannab avaliku korra rikkumise eest vägivallaga. Varasemalt on viiel korral pannud toime vägivaldse kuriteo, korduvalt vargusi ning ühel korral liiklussõiduki juhtimise olles tarvitanud narkootikume. Isik sooritab süstemaatiliselt vargusi kauplustest, kuriteod on toime pandud nii grupis, kui ka üksinda. Kuriteod on toime pandud samalaadsetel põhjustel – saada majanduslikku tulu, grupi mõju, impulsiivsus ning sõltuvusprobleemid. Vangistuses on isikule määratud üks distsiplinaarkaristus. Vanglas olles töötab isik vangla majandustöödel abitöölisena ja tööülesandeid täidab korrektselt. Septembris alustas kinnipeetav xxx klassis, koolis käimisega probleeme ei esine ning ta peab kinni õppetöö nõuetest. Samuti on Rene Tobonik läbinud vangistuses sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, millest ta sai abi ning peab enda jaoks väga vajalikuks. Alates esimesest tunnist töötas ta kaasa, andis läbimõeldud vastuseid, analüüsis ja püüdis leida seoseid reaalse eluga. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et isikul on vabanemisel olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxx. Isik elas seal ka enne vangistust. Tegemist on üürikorteriga, kus on sõlmitud tähtajatu üürileping kinnipeetava elukaaslasega. Kinnipeetav elaks seal koos enda elukaaslase ning tütrega. Iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul võimalik minna tööle ettevõtte xxx kaudu. Töökoht oleks ehitusvaldkonnas ning asukohas oleks xxx linn. Antud ettevõte oleks valmis vajadusel kinnitama ka isiku tööle võtmist garantiikirjaga. Samuti on kinnipeetava elukaaslane valmis teda igakülgselt toetama. Elukaaslasel on olemas ametlik töökoht. Rene Tobonik taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Rene Toboniku vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja soovib juhtida kohtu tähelepanu sellele, et kinnipeetav on ennast vangistuses hästi üleval pidanud. Vanglas olles ta töötab, õpib ning on läbinud ka sotsiaalprogrammi. Kui isik saab olla vabaduses ja viibida koos oma perega ning on hõivatud tööga, siis selle tulemusena loobub ta ka seadusvastasest käitumisest. Samuti soovib süüdimõistetu tegeleda enda sõltuvusprobleemiga. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Rene Toboniku võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Rene Toboniku isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 9 kuud vangistust ning isiku käitumine vangistuse jooksul on olnud positiivne. Kinnipeetavale on vangistuses määratud küll üks distsiplinaarkaristus, kuid sellele vaatamata osaleb isik korrektselt tööhõives, õpib xxx ning on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kus ta ka aktiivselt kaasa töötas. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda narkootikumide tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul üheks kuritegude sooritamise põhjuseks sõltuvusprobleemid. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam narkootikumide kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Rene Toboniku tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Rene Tobonikule võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma sõltuvusainetest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et isiku puhul on üheks kuritegude sooritamise põhjuseks soov saada majanduslikku kasu. Iseloomustuse kohaselt on isikul vabanedes võimalik asuda tööle ettevõtte xxx kaudu. Kohtu hinnangul vähendab selline asjaolu riske uute süütegude toimepanemisel, sest kindla sissetulekuga langeb ära põhjus süütegude sooritamiseks. Iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu soovib hakata elama normaalset ja õiguskuulekat elu ning olla hea isa ja elukaaslane. Kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ja prokurör. Kohtu hinnangul nähtub vangla iseloomustusest kinnipeetava soov elada edaspidi õiguskuulekalt, muuta enda eluviisi ning toetada oma perekonda. Sellised eesmärgid toetavad süüdimõistetu edaspidist elukäiku ning aitavad püsida seaduskuulekana. Pärast vabanemist on Rene Tobonikul olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ja kriminaalhooldusega on nõustunud ka Rene Tobonik, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/