Obsah (5)

§ 199§ 65§ 54§ 76§ 64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-8802 (18231601708) Kohtukoosseis Urmas Reinola, Meelika Aa

§ 199lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 12.

detsembri 2018 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Sergey Struts RESOLUTSIOON

1. Jätta Sergey Strutsi apellatsioon Harju Maakohtu
2. detsembri 2018 otsuse peale kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Sergey Struts tunnistati Harju Maakohtu
4. detsembri 2018 otsusega lühimenetluses süüdi

§ 199lg 1 järgi ja karistati vangistusega 5 kuud, mida Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 3 kuud 10 päeva.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 22.02.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuu ja 8 päevase vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aasta 8 kuud 18 päeva. Kandmisele kuuluva vangistuse kandmist arvestada alates S. Strutsi karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest.

§ 54lg 1 alusel kohaldati S.

Strutsile lisakaristusena väljasaatmist Eesti Vabariigist koos Eesti Vabariiki sissesõidukeeluga 5 aastaks, mida arvestada alates S. Strutsi faktilisest väljasaatmisest Eesti Vabariigist. S. Strutsi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 1 S. Strutsilt mõisteti menetluskuludena välja sundraha 750 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses- ja kohtumenetluses makstud tasu kokku 250 eurot, mis tulevad tasuda kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. 2. S. Struts oli antud kohtu alla süüdistatuna

§ 199

lg 1 järgi selles, et 27.07.2018 kella 16:30-17:00 ajal, viibides Tallinnas XXX asuvas korteris, võttis ta võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil oma õe YY toas oleva raamatukapi lukustatud sahtlist YY-le kuuluva naiste käekella Jacques du manoir koos karbiga, väärtusega 222 eurot.

1. Maakohtu otsusele esitas ringkonnakohtule apellatsiooni süüdistatav, vaidlustades maakohtu otsuse üksnes talle mõistetud karistuse osas. S. Struts palub selles osas otsus muuta ja karistada rahalise karistusega, kuna ta töötab mitteametlikult ja tal on alalised sissetulekud, millest saab hüvitada nii rahalise karistuse kui menetluskulud. Selgitab, et varguse pani toime õega tekkinud konflikti tagajärjel ja varastatud kella tahtis hiljem pandimajast välja osta ja õele tagastada. Kohtukolleegiumi seisukohad ja põhjendus
2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et S. Strutsi apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks.
3. Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohus on
4. oktoobri 2007 kohtumääruses nr 3-1-55-07 märkinud, et kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb (RT III 2007, 36, 288). Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud

§-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Maakohtu otsuses selliseid S. Strutsile mõistetud karistuse tühistamise aluseid kohtukolleegiumi hinnangul ei esine ja et apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, puuduvad kohtukolleegiumi hinnangul käesoleval juhul alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. 6.

§ 199

lg 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on seadusandja ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on S. Strutsile lähtuvalt

§-st 56 karistust mõistes, käsitlenud ka võimalust kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistuse kohaldamiseks ja leidnud samas põhjendatult, et S. Strutsi sissetuleku suurus ega regulaarsus tuvastatav ei ole, mistõttu on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Sissetuleku ebapiisavusele või puudumisele üldse viitab ka apellandile inkrimineeritud kuriteo iseloom ehk piisavate rahaliste vahendite puudumine, mida S. Struts on ise avaldanud. Seega on rahalise karistuse kohaldamine S. Strutsile välistatud, kuna sellise iseloomuga karistus ei oleks tema poolt täidetav ja just eeltoodud põhjusel on süüdistatavale kohaldatud vabadust piirav karistus vangistuse näol põhjendatud. Ka apellatsioonist ei nähtu andmeid, millised 2 kinnitaksid apellandi väiteid mitteametlikult töötamisest, saadavast sissetulekust ega selle suurusest. Maakohus on S. Strutsi süü suurust, puhtsüdamlikku kahetsust, kuriteo toimepanemise tehiolusid ning põhjusi arvestades põhjendatult leidnud, et mõistetav karistus võib jääda oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt alammäära lähedasele määrale. Vaatamata sellele, et S. Strutsi on ka varasemalt varavastase kuriteo toimepanemise eest karistatud, on ta õigusvastast käitumist jätkanud ja käesolevas asjas süüdistatava suhtes kohaldatud isiku vabadust piirav karistus lühiajalise vangistuse näol vastab tema süü suurusele. 7. Süüdistatav vabanes eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmiselt 11.09.2017 ja ära kandmata karistuseks jäi vangistus 1 aasta 5 kuud 8 päeva. Käesoleva kriminaalasja menetlusesemeks oleva kuriteo pani S. Struts toime 27.07.2018, seega kohtu poolt määratud katseajal, olles allutatud 4 kuuks elektroonilisele valvele katseajaga kuni 21.02.2019.

§ 76

lg 8 ja

65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides

§ 64lg-s 2, 4 ja 5 sätestatut.

Et käesolev kuritegu on toime pandud katseajal, siis tulebki kohtuotsuste kogumis vangistused täies ulatuses liita ja S. Strutsil talle mõistetud 3 kuu ja 10 päeva pikkune vangistus ja

§ 65lg 2 alusel moodustatud liitkaristus ära kanda.

8. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et S. Strutsile mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsioonis esitatud argumendid selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle KrMS § 326 lg-st 3 juhindudes läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3