1-18-9568/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2019, Võru Kriminaalasja number 1-18-9568 (kohtueelse menetluse nr 18261000513) Kohtukoosseis kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi sekretär Kristel Toots Kriminaalasi Toomas Joakiti süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Terje Aleksašin Süüdistatav Toomas Joakit. Isikukood 36606246510; elukoht praegu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; keskharidusega; emakeel eesti keel; ametlik töökoht puudub; varem kriminaalkorras karistatud ühel korral Tartu Maakohtu
2. märtsi 2016 otsusega KarS § 120 lg 1 järgi kuuekuulise vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi üheaastase katseajaga; tõkendit ei ole RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
3. Tunnistada Toomas Joakit süüdi KarS § 121 lg 1 järgi kehalises väärkohtlemises ja karistada teda kuue kuu pikkuse vangistusega.
4. Jätta KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Toomas Joakit ei pane ühe aasta ja kahe kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. Toomas Joakit peab: 2.
5. elama alguses xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteri remonti elama viimati nimetatud korteris; 2.
6. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2.
7. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 2.
8. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viiteteistkümneks päevaks; 2.
9. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2.
10. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
11. Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates
12. jaanuarist
13. Käitumiskontroll algab otsuse jõustumisel.
14. Arvata menetluskulude hulka sundraha 810 eurot. Jätta riigi kanda sundraha 60 euro ulatuses. Mõista sundraha 750 euro ulatuses ja kohtueelses menetluses menetluskulude hulka arvatud riigi õigusabi tasu 235,20 eurot (sh käibemaks), kokku 985,20 eurot välja Toomas Joakitilt. Menetluskulud tuleb Toomas Joakitil tasuda ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest võrdsetes osades hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates
15. jaanuarist
16. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
17. peatüki
18. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. PÕHIOSA Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse Toomas Joakitit selles, et tema lõi
19. juunil 2018 kella 19 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maja juures V. T. kaks korda jalaga näkku ja tekitas sellega kannatanule füüsilist valu ja vasaku näopoole paistetuse. Seega pani T. Joakit toime teisele inimesele valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava T. Joakiti, tema kaitsja vandeadvokaadi Otto Preemi ja ringkonnaprokurör Terje Aleksašini vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on T. Joakitile mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 1 järgi kuus kuud vangistust, mis jäetakse KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui T. Joakit ei pane ühe aasta ja kahe kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja järgib talle katseajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. 2 Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb T. Joakit KarS § 121 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Elama peab T. Joakit algselt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, sest tema püsiv elukoht xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxx on tulekahju tõttu remondis; pärast remonti peab T. Joakit sinna minema. KrMS § 245 lg 1 p 12 järgi tuleb kokkuleppes märkida menetluskulud, mida ongi praegu tehtud. Kokkuleppe järgi on selles kriminaalasjas menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses sumas, s.o 750 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 235,20 eurot (kokku 985,20 eurot). Kokkuleppe sõlmimise hetkel oli sundraha teise astme kuriteo puhul KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse
20. detsembri 2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi tõepoolest 750 eurot. Tänasel päeval on sundraha aga 810 eurot (vt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse
21. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1). Kohus peab KrMS § 3 lg 2 järgi lähtuma otsust tehes kehtivast, mitte aga varasemast menetlusõigusest – seda isegi juhul, kui kehtetuks tunnistatud reeglistik on süüdistatava jaoks soodsam (vt nt Kergandberg – KrMS. Kommentaar, § 3/5). Seega peab kohus lähtuma sellest, et sundraha suurus on 810 eurot. Kuivõrd kohus ei saa kokkulepet muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-7-16, p 5.3), tuleb kõigepealt kõne alla kokkuleppe n-ö kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohus aga leiab, et võimalik on seadusest kinni pidamine ka ilma kokkulepet muutmata. Nimelt on seaduses ette nähtud võimalus jätta osa menetluskulusid riigi kanda: vt KrMS § 180 lg 3 teine lause. Praegusel juhul seda teha tulebki. T. Joakiti majanduslik olukord on raske, sest T. Joakit teeb üksnes juhutöid. KrMS § 180 lg 3 teise aluse alusel tuleb sundraha 60 euro ulatuses jätta riigi kanda. Sundraha 750 euro ulatuses ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 235,20 eurot (kokku 985,20 eurot) tuleb vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb T. Joakitil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/ 3