← Eesti

2-18-7822/51

Obsah (8)§ 2§ 659§ 654§ 175§ 663§ 199§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-7822

) § 138 lg-tele 1 ja 2, § 144 p-le 1, § 175 lg-le 1 ja hindas puudutatud isiku II lepingulise esindaja õigusabikulude kindlaksmääramisel kulude põhjendatust ja vajalikkust. Maakohus leidis, et ajakulu 2 tundi ja tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud. Lepingulise esindaja tunnitasu ei ületanud maakohtu hinnangul keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Maakohus mõistis menetluskulud välja käibemaksuga. MÄÄRUSKAEBUS

  1. Avaldaja esitas
  2. jaanuaril 2019 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja jätta puudutatud isiku II avaldus rahuldamata, või alternatiivselt määrata kindlaks puudutatud isiku II menetluskulude rahaline suurus summas100 eurot (käibemaksuga). Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Esiteks on tegemist hagita menetlusega, kus hüvitatakse menetlusosalistele õigusabikulusid piiratumalt kui hagimenetluses (Riigikohtu
  3. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Arvestades, et tegemist ei olnud sisulise kohtulahendi vaidlustamise ega keeruka sisulise vaidlusega, ei saa avaldaja nõustuda puudutatud isiku II lepingulise esindaja ajakulu ega tunnitasu suurusega. Teiseks ei olnud määruskaebuse vastuse koostamiseks hädavajalik kasutada professionaalset õigusabi, mida kinnitab ka määruskaebuse sisu. Kohtul on hagita menetluses suurem uurimiskohustus ja kohus peab tagama, et asi lahendatakse võimalikult väikeste kuludega (

§ 2ja § 5 lg 3).

Avaldaja poolt esitatud määruskaebust sisuliselt ei lahendatud kaebeõiguse puudumise tõttu. Määruskaebuse vastuse esitamisega seonduvad kulud on tekkinud alusetult ning neid oleks saanud ära hoida. 2

(4)Kolmandaks ei ole tunnitasu määr 150 eurot (käibemaksuta) kooskõlas asja keerukuse ja mahukusega. Sellise vaidluse puhul saab mõistlikuks tunnitasu määraks olla 100 eurot (käibemaksuga). MENETLUSE EDASINE KÄIK
  1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikule II tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Puudutatud isik II vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle
  2. jaanuaril 2019 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub

§ 654lg 6 ja § 659 alusel maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

7. Kohtu kaalutlusõiguse piirid esindaja kulude kindlaksmääramisel tulenevad

§ 175

lgst 1, mille kohaselt mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine (sh nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kuluva aja hindamine) on kohtu diskretsiooniotsus, saab kõrgema astme kohus sellesse sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

  1. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14;
  2. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11;
  3. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt

§ 175

lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud puudutatud isiku II lepingulise esindaja töö mahtu ning sellest tulenevalt õigesti määranud toimingute ajakulu ning mõistnud avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja põhjendatud ja vajaliku lepingulise esindaja õigusabikulu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus nii õigusabiteenuse osutamise ajakulu kui tunnihinna osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud. Maakohtu seisukoha kujunemine on vaidlustatud määruse põhjenduses jälgitav ja arusaadav. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Hagita menetluses tuleb õigusabikulud määrata üksnes kriteeriumi „vajalikud ja põhjendatud“ alusel (vt Riigikohtu
  2. detsembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13, p 14 teine lõik). Seega ei nõustu kolleegium avaldaja seisukohaga, et hagita menetluses on menetlusosaliste õigusabikulude hüvitamine piiratum kui hagimenetluses. Avaldaja poolt viidatud Riigikohtu varasemat praktikat on Riigikohtu
  3. juuni 2013 määruses (tsiviilasjas nr 3-2-1-58-13, p 14) muudetud.
  4. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja väitega, et kuna tema poolt esitatud määruskaebus ei saanud olla edasikaebeõiguse puudumise tõttu perspektiivikas, siis ei pidanud puudutatud isik II sellele vastamiseks professionaalset õigusabi kasutama. Tulenevalt

§ 663

lg-st 3 on maakohtu kohustus toimetada määruskaebus ja selle lisad kätte menetlusosalistele, kelle õigusi määrus puudutab, ja küsida neilt vastus. Menetlusosalisel on õigus kasutada tsiviilkohtumenetluses lepingulist esindajat ning anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele (

§ 199lg 1).

Maakohus on puudutatud isiku II menetluskulude nimekirja ja selles näidatud kulude koosseisu põhjalikult analüüsinud ja leidnud, et 2 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kolleegiumi 3

(4)arvates ei ole maakohus diskretsiooniõigust puudutatud isiku II esindamiseks kulutatud töötundide määramisel ületanud. Asja materjalidest ei järeldu, et ka puudutatud isiku II arvestatud õigusabi tunnihind 180 eurot (käibemaksuga) oleks praegustel asjaoludel ülemäärane. Arvestades, et tegemist oli õigusliku küsimusega ja määruskaebusele vastamine eeldas õiguslikku analüüsi, saab sellise õigusteenuse eest pidada põhjendatud tunnihinnaks 180 eurot (käibemaksuga). Avaldaja arvamus, et sellise õigusteenuse hinnaks võiks olla 100 eurot (käibemaksuga), ei muuda maakohtu kaalutlusotsustust ebaõigeks, et ringkonnakohus peaks sellesse sekkuma. 10.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 11. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur / allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar / allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.