Lõpetada
S § 418 lg 1 järgi. 2.
lg 2 p 1, 2 alusel kohustada G.K tasuma riigi tuludesse 250 (kakssada viiskümmend) eurot ja kriminaalmenetluse kulud 420 (nelisada kakskümmend) eurot.
Määrus saata teadmiseks kahtlustatavale, prokurörile, Riigi Tugiteenuste Keskusele ning täitmiseks PPA Lääne prefektuurile. Edasikaebamise kord
Asjaolud ja menetluse käik 05.02.2019.a saabus Pärnu Maakohtule Lääne Ringkonnaprokuratuuri taotlus lõpetada kriminaalasjas nr 18267000677 menetlus G.K suhtes
S § 418 lg 1 tunnustel selles, et 26.07.2018 kella 20:35 ajal tulistas G.K Pärnumaal x vallas x külas x talu köögis ühel korral registreerimata sileraudsest jahirelvast vastu köögi seina. Politseipatrull leidis sündmuskohale jõudes elamu kööginurgast kaheraudse sileraudse jahipüssi. G.K peeti kahtlustatavana kinni 26.07.2018 kell 21:25, misjärel andis ta vabatahtlikult politseile välja ka jahipüssiga sobiva laskemoona (15 padrunit ja 2 padrunihülssi). Nimetatud esemed (kaheraudne jahipüss, 15 padrunit ja 2 hülssi) saadeti EKEI-sse tulirelva ekspertiisi teostamiseks. 07.09.2018 teostatud ekspertiisiakti kohaselt kuulub kaheraudne väliskukkedega sileraudne püss (TOZ mudel BM nrxxx, kaliiber 16) tulirelvade hulka ning on laskekõlbulik. Ekspertiisiks esitatud sileraudse püssi padrunid (15 tk, kaliiber 16) kuuluvad tulirelva laskemoona hulka ning on laskekõlblikud. Ekspertiisiks esitatud kaks sileraudse püssi padrunikesta (kaliiber 16) on lastud ekspertiisiks esitatud püssi TOZ nr xxx vasakpoolsest relvarauast. Eeltoodust tulenevalt esitati G.Kle 27.07.2018 kahtlustus KarS § 418 lg 1 järgi, ehk tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises, kuna isikul puudub relvaluba. Tutvunud toimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokurör järeldusele, et
Prokurör põhjendas oma taotlust järgmiselt. Isikule süüks pandava kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest on võimalik mõista ka rahaline karistus. Kahtlustatava süü ei ole suur ning tema puhul puuduvad KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud. G.K andis eelpool nimetatud relva ja selle laskemoona vabatahtlikult välja. Isik on andnud ütlusi, et relv on tema onu x pärandus ning see on olnud tema valduses rohkem kui 20 aastat. Kriminaalmenetluse jätkamiseks käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi põhjusel, et G.K süü ei ole suur, ta ei ole teadaolevalt pannud toime enne ega pärast talle süüks pandavat tegu ühtki kuritegu, millest võib järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole isikule eluviisiks ning kahtlustatav on teinud juhtunust piisavaid järeldusi. G.K ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud. Kahtlustatav on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki. Kahtlustatava suhtes ei ole enne käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo 2 1-19-971 toimepanemist kohaldatud kriminaalmenetluse lõpetamist
Seega lähtudes ultima ratio põhimõttest, ei ole G.K karistamine vältimatult vajalik.
g 7 kohaselt võib prokuratuur ka ise lõpetada menetluse teise astme kuriteos, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära. Käesolev taotlus on kohtule esitatud aga seepärast, et kriminaalasjas on isikult ära võetud erinevaid esemeid, mille omamiseks G.Kl luba puudub ja mis sellest tulenevalt kuuluvad konfiskeerimisele. KarS § 83 kohaselt saab konfiskeerimist teostada aga ainult kohus ja prokuratuuril selline pädevus puudub. Tulenevalt sellest palub prokurör kohtul lisaks kriminaalmenetluse lõpetamisele konfiskeerida KarS § 83 lg 1 ja 4 alusel G.Kle kuuluvad järgnevad esemed: - kaheraudne väliskukkedega sileraudne püss (TOZ mudel BM nrxxx, kaliiber 16), - 6 sileraudse püssi padrunit ja kaks padrunikesta (kaliiber 16). Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused, siis leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks G.K suhtes avaliku menetlushuvi puudumisel, s.o
Eeltoodu alusel ja juhindudes
lõpetada kriminaalasjas nr 18267000677 kriminaalmenetlus;
§-s 202 lg 1 sätestatud kriminaalmenetluse lõpetamise alused.
lg 1 kohaselt, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Käesolevas kriminaalasjas on G.Kle esitatud kahtlustus KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu, mille sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. G.K on ennast kahtlustuses esitatud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ning relva ja selle laskemoona vabatahtlikult välja andnud. Samuti on G.Kle kinnitanud, et relva sai ta pärandusena onult. Kahtlustatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning ta ei ole teadaolevalt pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki uut kuritegu, millest võib järeldada, et G.K on teinud sellest piisavaid järeldusi ja ta suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist. Arvestades eeltoodut ning kuriteo raskust ja asjaolusid, koosseisuväliste raskendavate asjaolude puudumist leiab kohus, et G.K süü nimetatud kuriteo puhul ei ole suur. Seega kohus leiab, et kahtlustatava karistamise järele puudub tungiv vajadus ja isiku mõjutamiseks edaspidi kuritegusid mitte toime panema piisab ka antud kriminaalasja lõpetamisest. 3 1-19-971 Kohtu hinnangul puudub asjas ka avalik menetlushuvi ning kriminaalmenetluse jätkamine käesolevas asjas ei ole otstarbekohane. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad karistamise eesmärkide valguses, ning tagama, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistamise järele on tungiv vajadus. Käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, milles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning isik on oma käitumisest järeldusi teinud, seega puudub asjas ka avalik menetlushuvi. Kahtlustatav on kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus. G.K on kinnitanud, et ta on nõus tasuma kindla summa riigituludesse. Arvestades G.K kriminaalasja asjaolusid on põhjendatus määrata kahtlustatavale kohustuseks maksta riigi tuludesse 250 eurot. Käesolevas kriminaalasjas esinevad ka kriminaalmenetluse kulud, mille tasumise kohustuse on G.K lubanud võtta. Kriminaalmenetluse kuludeks on
lg 1 p 3 alusel tulirelva ekspertiisi (akt nr 18E-TB0077) tegemise kulu 420 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on G.K vabatahtlikult politseile üle andnud kaheraudse väliskukkedega sileraudse püssi (TOZ mudel BM nrxxx, kaliiber 16), 15 sileraudse püssi padrunit (millest 9 padrunit hävisid ekspertiisi käigus) ja kaks padrunikesta (kaliiber 16). Kriminaalasjas isikult ära võetud esemete omamiseks G.Kl luba puudub. Eeltoodust tulenevalt tuleb KarS § 83 lg 1 ja 4 alusel konfiskeerida G.Kle kuuluvad kaheraudne väliskukkedega sileraudne püss (TOZ mudel BM nr xxx, kaliiber 16), 6 sileraudse püssi padrunit ja kaks padrunikesta (kaliiber 16). Politseile üle antud relv ja laskemoon asuvad PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna relvahoidlas. Asitõendid kuuluvad konfiskeerimisele peale kohustuste – tasuda kindel summa riigi tuludesse ja hüvitada kriminaalmenetluse kulud – täitmist. Käesolevas kriminaalasjas tõkendit kahtlustatava suhtes kohaldatud ei ole. Juhindudes
lg 1, lg 2 p 1, 2 tuleb kriminaalasja menetlus eeltoodud tingimustel G.K suhtes lõpetada. G.Kl tuleb maksta riigituludesse kindel summa 250 eurot ja kriminaalmenetluse kulud 420 eurot. Nimetatud kohustused tuleb täita 6 kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Tammeniit kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.