1-16-46/56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. jaanuar 2019, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-16-46 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Liis Vainola Kaitsja Marko Woronowicz (kokkuleppel) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Meelis Mikomägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu MEELIS MIKOMÄGI, isikukood 36312260211, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 21.07.2015 ja lõpp 21.01.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 17.12.2018 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta MEELIS MIKOMÄGI vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.11.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Meelis Mikomägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Meelis Mikomägi on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 04.04.2016 otsusega KarS § 113 lg 1 § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti talle 6 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kohus luges Meelis Mikomägi karistusaja alguseks tema kinnipidamise aja, s.o 21.07.
4. Kohtuotsus jõustus 19.07.
5. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korral, reaalset vangistust kannab neljandat korda. Käesolev karistus on tapmiskatse eest. Isiku kuriteod varieeruvad mõningal määral: varem on teda karistatud kolmel korral avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga, sh kahel korral on kasutanud külmrelva; auto ärandamise ja joobes juhtimise eest, ametniku solvamise ja varguse eest. Kuritegude intervallid on suurenenud, kuid vägivalla kasutamise tõttu on kuriteod muutunud ohtlikumaks. Süüd ja ajendeid isik tunnistab, kuid üritab kahju ja tagajärgi pisendada sellega, et kannatanu ise provotseeris. Soodusteguriks on alkoholi liigtarbimine, agressiivsus ja kriminaalne hoiak. Ka varasemad kuriteod on seotud alkoholi liigtarbimisega. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung Meelis Mikomägi taotles enda tingimisi ennetähtaga vabastamist ja avaldas, et tervisega on probleeme ning vanglas on ravi puudulik või ei ravita üldse. Elama asub maale isa juurde, seal on talu ja seega ka elatusvahendid. Isal ja tema elukaaslasel on mõlemal xxxx, tahab hakata neid hooldama ja aitama. Töökohta ei ole ja tervise tõttu suudab teha ainult lihtsamaid töid ja sõita autoga. Lähedaseks nimetas täisealise tütre. Tunnistas, et alkoholi tõttu ongi tervis käest läinud, vabanedes kavatseb vajadusel lasta panna ampulli. Kinnitas, et isa elukaaslase vastu ei ole tal isiklikult midagi ning arvas, et isa elukaaslane ei salli teda tema varasema eluviisi pärast, kuid too ei saavat läbi ka omaenda tütrega. Prokurör Liis Vainola asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kaitsja Marko Woronowicz arvas, et isik on siiski oma tegudest aru saanud. Isikul on rasket haigust põdev isa, kes vajab poja tuge. Kinnipeetav on mõistnud, et alkohol ei ole tema jaoks, sellest tuleb eemale hoida, muidu tekivad uued probleemid. Kaitsja palus kinnipeetav enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilise valve alla ja lisas, et Meelis Mikomägi on vägagi teadlik tagajärgedest rikkumise korral. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Isikut on kriminaalkorras karistatud 8 korda. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. 2 Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Meelis Mikomägi käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, tal ei käesoleva lahendi tegemise seisuga ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust (vangla materjalide esitamise seisuga oli aga 2 kehtivat distsiplinaarkaristust). Seega on käesoleval juhul see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama isa juurde. Tegemist on kinnipeetava isale kuuluva elumaja kõrvalhoones asuva 1-toalise eluruumiga, mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Samas ei saa jätta märkimata, et suhted perekonnas on olnud konfliktsed seoses Meelis Mikomägi alkoholi tarvitamisega, mistõttu isiku isa elukaaslane ei ole nõus Meelis Mikomägiga ühes majas elama. Kõrvalhoones on olemas elekter ja väljas kaev, kuid puudub kanalisatsioonisüsteem, mistõttu võib tekkida vajadus külastada graafiku alusel elumaja, kus elab isa koos oma elukaaslasega. Seega on olemas elukohast tulenev uue kuriteo toimepanemise oht, kuna kinnipeetav on konfliktne. Isiku lähedasteks on isa, täisealine tütar ning ema poolvend (onu). Eelnimetatutega suhtleb isik ka vangistuses olles. Isa ja tütar on kinnipeetavat külastanud regulaarselt, kuid ka tütre sõnul on perekonnasuhted olnud konfliktsed Meelis Mikomägi alkoholilembuse tõttu. Kinnipeetava lähisuhted on olnud lühiajalised. Kuna ta tööl ei käinud, siis elas elukaaslaste kulul. Isiku elustiil on seega olnud parasiteeriv ja tegevusetus on soodustanud alkoholismi ning kriminaalset käitumist. Vähetähtis pole ka see, et isiku tutvusringkond on alkoholilembene ja nende hulgas on ka kriminaalkorras karistatud isikuid. Kohus on seisukohal, et kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga ning alkoholi kuritarvitavate isikutega läbikäimine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist. Meelis Mikomägil puudub vabanemise korral töökoht. Isikul on ka vähene haridus (põhiharidus) ja puudub eriala, aga samuti puudub tal töökogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav enne vangistust ametlikult töötanud praktiliselt pole, on elanud naiste kulul ning materiaalselt on teda vajadusel toetanud isa. Ainuke ametliku töö kogemus oli Venemaal vangilaagris metsatöödel. Iseseisva majandamise oskus ja võimekus on kaheldav, kuna Meelis Mikomägil ei ole kindlat plaani sissetulekute osas, teab vaid, et hakkab vabaduses saama töövõimetuspensioni umbes 100 eurot kuus. Kohtu hinnangul halvendab töökoha puudumine tema niigi kesist majanduslikku toimetulekut ja tegevusetusest alkoholi tarvitamise tulemusena suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetav loodab küll saada tööd autojuhina, kuid tema lubade kehtivusaeg lõppes novembris
6. Uute juhilubade vormistamine nõuab aga kohtu hinnangul aega ja raha, viimast aga kinnipeetaval ei ole. Kindlasti väärib märkimist ka see, et isik keeldub põhimõtteliselt vanglas töötamast toetudes oma halvale tervislikule seisundile. Selline seisukoht viitab kohtu hinnangul subkultuursetele hoiakutele, kuna arsti hinnangul on isik töövõimeline. Positiivseks peab kohus seda, et kinnipeetav on vanglas läbinud sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“. Samas on vangla iseloomustuses märgitud, et kinnipeetav suhtles programmi ajal läbiviijaga viisakalt ning rääkis palju, kuid kippus pidevalt teemadest 3 kõrvale kalduma. Tunnist tundi jäi mulje, et kinnipeetav püüdis rääkida seda, mida tema arvates kriminaalhooldusametnikule rääkima peab ja jutust tuli pidevalt välja vastuolusid ning kinnipeetav ei tundunud vastuseid andes olema siiras ning ei keskendunud programmis toimuvale. Kohtu hinnangul näitab see isiku ükskõikset suhtumist taasühiskonnastavatesse tegevustesse. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi tarvitamisega, tal on diagnoositud alkoholisõltuvus. Isik ise on avaldanud arvamust, et enam jooma ei hakka, kuna tervis ei luba, kuid samas on maininud muu jutu sees, et valuvaigistiks võiks viina võtta küll, kuna see võtab valu ära. Samuti on isik arvamusel, et ta võib jooma hakata ka tegevusetusest, kuigi maks on haige ja alkoholi tarvitamise tõttu on peresuhted konfliktsed. Meelis Mikomägi on ka varem püüdnud alkoholist loobuda, kuid tulutult. Kohtu hinnangul tuleb alkoholi tarvitamises ja tarvitamise seisukohtades näha uue kuriteo toimepanemise riskitegurit. Meelis Mikomägi pisendab kuritegude tagajärgi sellega, et kannatanu ise provotseeris ning mõlemad olid alkoholijoobes. Isik satub raskustesse oma tegude põhjendamisel, keerutab, püüab vastutuskeset asetada endast väljapoole, süüdistab ohvreid, enda alkoholismi, naabreid, kes teda kiiritavad (viimane viitab pigem manipulatsioonile kui tegelikele luuludele - on korduvalt tehtud ekspertiise). Probleeme ei lahenda sihipäraselt või kasutab vägivalda. Kinnipeetaval puudub ohvriempaatia, vestlustel püüab domineerida ja vahetab tihti teemasid. Vähetähtis pole ka asjaolu, et vanglas kohaldati 11.05.2018 tema suhtes täiendavaid julgeoleku abinõusid, sest Meelis Mikomägi lubas väidetavalt kambrikaaslasele füüsiliselt haiget teha. Isik on aga seisukohal, et kellegi paika panekuks tuleb kohe nö „pauk kirja panna“. Kinnipeetav on enesekeskne ja pretensioonikas teiste suhtes ning ei näe vajadust oma käitumist piirata teiste heaolu nimel. Ametnikega suhtlemisel probleeme pole olnud. Isiku senine elukäik näitab, et ta ei ole seni midagi teinud kuritegude vältimiseks ja oma käitumise muutmiseks. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Praegusel juhul puudub kohtul igasugune alus arvata, et ainuüksi isiku vabanemissoovist piisaks tema kuritegeliku käitumise mittekordumiseks. Kohus on seisukohal, et kui isik tõsimeeli sooviks loobuda kuritegelikust käitumisest, siis oleks ta püüdnud vältida distsipliinirikkumisi vanglas ning asunud oma võimaluste piires tööle. Ka on isiku seisukohad eluliselt olulistes küsimustes (alkoholi tarvitamine, töötamine, kriitika oma tegude tagajärgede suhtes jne) vastuoluline ning neid ei saa pidada piisavalt positiivseteks järeldamaks tema muutumist. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (kambrikaaslase ähvardamine) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4