1-18-521 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2019, Narva kohtumaja Toimiku number 1-18-521 (17230102074) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Marjet Metsk

§ 74

lg 4 alusel Hooldusalune Kirill Koroljov isikukood 38802182246; elukoht xxx; määratlemata kodakondsus; keskharidus; emakeel vene keel; töökoht xxx Istungil osalenud isikud Kriminaalhooldusametnik Anne Kirss Kriminaalhooldusalune Kirill Koroljov Kaitsja Oleg Gorškaljov RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 427 lg-test 1 ja 3 ning § 432 lg-st 3, kohtunik määras: Jätta Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorralise ettekande taotlus Kirill Koroljovile mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Kohustada Kirill Koroljovi osalema

§ 75lg 2 p 8 alusel kriminaalhooldusosakonna määratavas sotsiaalprogrammis.

Rahuldada kaitsja Oleg Gorškaljovi erakorralise ettekande lahendamise menetluses osalemise kaitsjatasu taotlus, määrates Kirill Koroljovile osutatud õigusabi tasu suuruseks 150 (ükssada viiskümmend) eurot, sh käibemaks 25 eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 1-18-521 Asjaolud ja menetluse käik 1. Harju Maakohtu 25.01.2018 otsusega tunnistati Kirill Koroljov süüdi

§ 184

lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks vangistus 2 aasta ja 1 kuu.

§ 74

alusel määrati, et karistus pööratakse täitmisele osaliselt – koheselt kuulus ärakandmisele 5 kuud vangistust. Ülejäänud karistuse osa jäeti tingimisi täitmisele pööramata ühes

§-s 75 lg 1 p-des 1-6, lg 2 p-des 21 ja 8 sätestatud kontrollnõuetele allumisega. Katseaja pikkuseks määras kohus 3 aastat ja 6 kuud.

§ 75lg 2 p 7 alusel määrati K.

Koroljovile lisakohustuseks keeld suhelda käitumiskontrolli ajal narkootilisi või psühhotroopseid aineid käitlevate ja selliste ainete käitlemise eest süüdi mõistetud isikutega (v.a lähisugulased). Harju Maakohtu kohtuotsus on jõustunud. 2. Kuna K. Koroljov rikkus Harju Maakohtu otsusega käitumiskontrolli ajaks

§ 75

lg 2 p-s 21 sätestatud kohustust – mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametnik 11.08.2018 keelunõude rikkumise kohta erakorralise ettekande taotlusega pikendada K. Koroljovile mõistetud katseaega 2 kuu võrra. Viru Maakohtu 07.09.2018 määrusega Viru Vangla erakorralise ettekande taotlus rahuldati ning katseaega pikendati kuni 25.09.2021. Viru Maakohtu kohtumäärus on jõustunud. 3. 30.11.2018 registreeris Viru Maakohus Viru Vangla edastatud erakorralise ettekande taotlusega pöörata K. Koroljovile mõistetud ja ärakandmata karistus

§ 74lg 4 alusel täitmisele.

Erakorralise ettekande kohaselt heidetakse K. Koroljovile ette narkoaine tarvitamise keelu rikkumist 15.11.2018 – kontrolli käigus tuvastati indikaatorvahendiga tema poolt metamfetamiini kasutamine. Kriminaalhooldusosakond esitas 11.12.2018 täiendavad andmed erakorralise ettekande juurde, mille kohaselt on K. Koroljovile ette heidetavaks teoks narkoaine tarbimine ka 05.08.2018, mil ta juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Samuti edastas kriminaalhooldusosakond kohtule 11.01.2019 erakorralise ettekande täienduse, milles märgib, et K. Koroljov on rikkunud ka

§ 75lg 1 p 5 kontrollnõuet.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

1. Kohtuistungil jäi Viru Vangla esindaja erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde, taotledes K. Koroljovile Harju Maakohtu 25.01.2018 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. Kriminaalhooldaja märkis, et kohus on juba varasemalt isiku suhtes katseaega pikendanud, isik sellest asjakohaseid järeldusi teinud ei ole, ta on jätkanud narkootiliste ainete tarvitamist, mistõttu tuleb talle mõistetud ärakandmata karistuse osa pöörata täitmisele.
2. K. Koroljov taotles erakorralise ettekande taotluse rahuldamata ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. Ta tunnistas oma süüd osaliselt, avaldades, et pole nõus talle etteheidetava viimase rikkumisega. Kuna ta viimase kontrolli eelselt narkootilisi aineid tarvitanud polnud, jääb talle mõistmatuks, miks andis indikaatorvahend positiivse näidu narkootiliste ainete tarvitamisele. K. Koroljov avaldas, et on kohaselt täitnud registreerimiskohustust. Mis puudutab aga seda, et vahetas kriminaalhooldaja eelneva loata elukohta, siis sellekohase informatsioon edastas ta kriminaalhooldusosakonda, ent on võimalik, et andis selle teabe edasi teisele ametnikule. Elukoha vahetusest rääkis ta ametnikuga kahel korral ja ametnik oli sellega kursis. K. Koroljov andis nõusoleku sellekski, et on valmis läbima sotsiaalprogrammi ja on kontakteerunud Sillamäel asuva rehabilitatsioonikeskusega, et sinna vajalikule ravile suunduda.
3. Kaitsja märkis, et kaitsealusega kohtumisel avaldas viimane soovi läbida sõltuvusvastane ravi. Ka kaitsja ise teostas päringu Sillamäe rehabilitatsioonikeskusesse, mis on Viljandi Haigla osa. Päringu vastust istungi ajaks polnud veel saabunud. Puutuvalt 2018 augusti kuus toime pandud rikkumistega avaldas kaitsja, et viidatud rikkumised pani tema kaitsealune toime enne 2 1-18-521 Viru Maakohtu määrust, millega pikendati isiku katseaega. Seega poleks õiglane arutada neid rikkumisi käesolevas staadiumis. Mis puudutab 15.11.2018 ette heidetavat rikkumist, siis osutab kaitsja, et tema kaitsealune on oma selgitused andnud, märkides, et isikule on arusaamatu, kuidas sai indikaatorvahend anda positiivse tulemi narkootiliste ainete tarvitamisele. Küll andis tema kaitsealune nõusoleku sõltuvusravi läbimiseks (

§ 75lg 2 p 5).

Kaitsja palub kohtul otsustuse tegemisel arvesse võtta isiku töötamist – see on juba iseenesest sotsialiseeruva mõjuga ning isik on motiveeritud narkootiliste ainete tarvitamisest loobuma. Lisaks leiab kaitsja, et isikule tihedama registreerimiskohustuse panemine ühes tema igakordse allutamisega narkootiliste ainete tarvitamise kontrollile evivad samuti distsiplineerivat mõju. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 7. Vaadanud läbi toimiku materjalid ja kuulanud ära menetluse pooled, on kohus seisukohal, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande taotlus K. Koroljovi karistuse täitmisele pööramiseks jääb rahuldamata. Kohus annab K. Koroljovile täiendava võimaluse näitamaks, et ta on suuteline ja motiveeritud kohtuotsuse kohaseks täitmiseks selles sätestatud tingimustel. Ühtlasi märgib kohus, et K. Koroljovi kohtuotsusega pandud kohustuste rikkumistele reageerib kohus täiendava kohustuse määramisega – K. Koroljov peab kooskõlastatult kriminaalhooldusosakonnaga läbima sotsiaalprogrammi. 8.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

1. Erakorralise ettekande esitamise tingis K. Koroljovi narkootiliste ainete tarvitamine. On väljaspool vaidlust, et K. Koroljov on kätte saanud tema suhtes koostatud kohtuotsuse, millega talle mõistetud karistuse kandmata osa jäeti tingimisi täitmisele pööramata. Katseaja kestel kohustus ta alluma käitumiskontrolli nõuetele ja kohustustele. Kõnealune otsus jõustus ja erakorralise ettekande kohaselt tutvus K. Koroljov 12.03.2018 täiendavalt katseaja kontrollnõuete ja kohustustega ning nende täitmata jätmise tagajärgedega. Õiguste ja kohustustega tutvumist on K. Koroljov kinnitanud oma allkirjaga. Sellest järeldub, et K. Koroljov oli ja on teadlik kõikidest tema suhtes kohalduvatest tingimisi mõistetud karistusega kaasnevatest nõuetest ja kohustustest. Vaatamata K. Koroljovi-poolsele kinnitusele katseaja nõuetest arusaamise kohta, edastas kriminaalhooldusosakond kohtule erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks – põhjuseks narkootiliste ainete tarvitamise keelu rikkumine. K. Koroljovi suhtes 15.11.2018 koostatud alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrolli protokolli kohaselt kontrolliti K. Koroljovi suhtes narkootiliste ainete tarvitamist 15.11.2018 kell 15.
2. Indikaatorvahend andis positiivse tulemi metamfetamiini tarvitamisele. Protokolli kohaselt on K. Koroljov mõõtmistulemusega nõustunud. 26.11.2018 antud seletuses avaldas K. Koroljov, et polnud siiski mõõtmistulemusega nõus. Analüüsides tekkinud olukorda, sh hinnates, kas K. Koroljovile tehtavat etteheidet saab lugeda põhjendatuks, on kohus seisukohal, et vastus tõstatatule on jaatav. Kriminaalhooldusseaduse § 261 lg 1 sätestab kriminaalhooldusalusele keelatud aine tarvitamise kontrollimise regulatsiooni. Õigusnormi esimese lõike teise lause kohaselt lähtutakse alkoholi või narkootikumide tarvitamise tuvastamisel korrakaitseseaduse §-des 38–41 sätestatud korrast. Korrakaitseseaduse § 41 lg 6 p 5 sätestab, et isikul on õigus indikaatorvahendi näidu vaidlustamiseks ja nõuda narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamist bioloogilise vedeliku proovi uuringuga. Taoline selgitus on kantud ka protokolli, mille K. Koroljov omakäeliselt allkirjastas. Kohtule edastatud materjalidest ei nähtu, et K. Koroljov oleks taotlenud narkootilise aine organismis esinemise tuvastamist bioloogilise vedeliku proovi uuringuga. Veelgi enam – ta on omakäeliselt märkinud, et nõustub testi tulemiga. Kirjeldatud käitumisaktidest tulenevalt asub kohus seisukohale, et K. Koroljovi hilisem selgitus narkootilise aine tarvitamise eitamise kohta on kantud eesmärgist vältida narkootilise 3 1-18-521 aine tarvitamisega kaasnevaid õiguslikke tagajärgi – mh kohtuotsuse täitmisele pööramist. Ehk teisisõnu – kuna K. Koroljov ei taotlenud õigeaegselt narkootilise aine organismis esinemise tuvastamist bioloogilise vedeliku proovi uuringuga, siis tema hilisemad selgitused ei saa kaasa tuua ega too kaasa indikaatorvahendi näidu kahtlus alla seadmist. St, et kohus loeb tõendatuks ja põhjendatuks erakorralise ettekande etteheite, et K. Koroljov rikkus 15.11.2018 kell 15.02 kohtuotsusest tulenevat keeldu, mille kohaselt oli tal keelatud omada või tarvitada narkootilisi aineid.
3. Väljaspool vaidlust on seegi, et 15.11.2018 rikkumine pole K. Koroljovi ainsaks rikkumiseks. Materjalidest nähtub, et narkootiliste ainete tarvitamise keeldu rikkus K. Koroljov ka 05.08.2018, 11.08.2018 ja 13.08.
4. Kaitsja asus seisukohale, et augusti-kuiste rikkumiste arvestamine on põhjendamatu, kuna need on toime pandud enne Viru Maakohtu 07.09.2018 määrust, kui narkootiliste ainete tarvitamise keelu tagajärjena pikendas kohus K. Koroljovile määratud katseaega kahe kuu võrra ehk kuni 25.09.
5. Kaitsjaga on põhjust nõustuda osaliselt. Kohtupraktika kohaselt arvestatakse karistuse täitmisele pööramise küsimuse üle otsustamisel isiku käitumist tervikuna. Seega pole määravaks, et pärast Viru Maakohtu 07.09.2018 kohtumäärust on K. Koroljov rikkunud narkootiliste ainete tarvitamise keeldu vaid ühel korral. Samuti on põhjust märkida, et kriminaalhooldusosakonnal puudus objektiivselt võimalus 05.08.2018 tarvitamise asjaoludega tutvuda, kuna kohtuväline menetleja koostas otsuse antud asjas 09.11.2018 ehk pärast kohtumääruse tegemist. Seega tugineb kohus otsustuse tegemisel asjaolule, et K. Koroljov on katseaja jooksul rikkunud narkootiliste ainete tarvitamise keeldu neljal korral.
6. Kujundades seisukohta, kas kirjeldatud rikkumistega kaasneb kriminaalhooldusosakonna taotluse rahuldamine ja karistuse täitmisele pööramine, siis märgib kohus, et taolise otsustuse tegemisel on kohtul laiaulatuslik kaalutlusruum. Üldtunnustatud teadmise kohaselt on narkootiliste ainete püsiva tarvitamise näol tegemist haiglusliku seisundiga. Kriminaalhooldaja avaldas kohtuistungil iseenesest õigesti ja kohaselt, et K. Koroljovi haiguslikku seisundit sõltuvuse näol on võimalik ravida ka kinnipidamisasutuses. Kohus nõustub aga kaitsjaga, et K. Koroljov on vabaduses kindlustatud tööga, ta on olemas perekond, kindel elukoht ja on fakt, et isiku kinnipidamisasutusse saatmisel pole tal võimalik praegustel tingimustel töötamisega jätkata. Puudub igasugunegi objektiivne alus jaatada sedagi, et K. Koroljovil oleks võimalik end tööga kindlustada pärast vabanemist. Kohus on veendumusel, et isiku püsiv hõivatus töötamise ja tööga ning legaalse sissetuleku saamine on nii uute kuritegude toimepanemise kui ka kontrollnõuete rikkumise riski vähendavaks teguriks. Seega on põhjust kaaluda, kas töötamine, püsiv ja pidev tööga hõivatus, sissetuleku saamine ja kindel elukoht ühes toetavate lähiringi kuuluvate inimestega ühes võimaliku täiendava kohustuse määramisega on piisavad motivaatorid isikule täiendava võimaluse andmiseks. Kohtu veendumusel on vastus sellele jaatav. Materjalidest nähtuvalt eksis K. Koroljov viimati narkootiliste ainete keelu vastu 15.11.
7. Eelnevad samalaadsed rikkumised jäävad Viru Maakohtu 07.09.2018 määruse eelsesse perioodi. Sellest saab järeldada, et K. Koroljov on võimeline piisavate motivaatorite olemasolul kohtuotsust kohaselt täitma, sh hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest. Hinnates ajalisi määratlusi, saab ka nentida, et narkootiliste ainete tarvitamine 15.11.2018 oli võimalik, et juhuslik eksimus. Kohus peab võimalikuks reageerida K. Koroljovi võimalikule juhuslikule eksimusele narkootiliste ainete tarvitamisel karistuse täitmisele pööramata jätmisega, määrates K. Koroljovile täiendava kohustuse – alluda kriminaalhooldusosakonna poolt määratavale sotsiaalprogrammile (

§ 75lg 2 p 8).

Põhjust on ka märkida, et katseaja jooksul on kriminaalhooldusosakonnal võimalik muuta K. Koroljovi registreerimiskohustust sagedasemaks (nt iganädalaseks), et selle käigus teostada sagedasemat ja regulaarsemat kontrolli K. Koroljovi kontrollnõuete täitmise kohta, sh selle kohta, kas isik peab kinni narkootiliste ainete tarvitamise keelust. Kui isik jätkab narkootiliste ainete tarvitamist või eirab muul viisil kohtuotsust, siis tuleb eitada tema soovi ja motivatsiooni kohtuotsuse kohaseks täitmiseks ning tema karistuse ärakandmata osa tuleb täitmisele pöörata. 4 1-18-521 12. Kohtuistungil andis K. Koroljov nõusoleku alluda sõltuvusravile (

§ 75lg 2 p 5).

Oma sõnade kohaselt on ta juba pöördunud S R. Välistamata nimetatud meetme vajalikkust, ei pea kohus põhjendatuks selle määramist K. Koroljovile kohustuslikuna. Mõistetavalt ei tähenda see, et isik ei võiks sõltuvusravile pöörduda iseseisvalt. Nagu märgitud, leiab kohus, et K. Koroljovi novembri-kuine eksimus oli võimalik, et juhuslikku laadi. Sõltuvusravi on teadaolevalt aga pika-ajaline, tähendades seda, et raviasutuses viibib isik 9 kuud ja sellele järgneb järelravi kodustes tingimustes. Kuna kohtul puudub kindel teadmine selle kohta, kas rehabilitatsioonikeskuses viibimise ajal on K. Koroljovil võimalik jätkata töötamisega, töötamist/töökoha olemasolu/ legaalse sissetuleku saamist peab kohus K. Koroljovi puhul aga kaalukaks aspektiks tema õiguskuulekuse ja kohustuste täitmise kohasel tagamisel, siis ei pea kohus sõltuvusravile allumist rehabilitatsioonikeskuses antud ajamomendil kohtule teadaolevate asjaolude pinnalt põhjendatuks.

1. Kohus selgitab K. Koroljovile täiendavalt, et mistahes kohtuotsusest tulenevate kohustuste uute rikkumiste korral on kriminaalhooldajal õigus esitada kohtule uus taotlus karistuse täitmisele pööramiseks - ja nagu märgitud, uute rikkumiste ilmnemisel ja erakorralise ettekande saamisel on kohus õigustatud hindama süüdimõistetu käitmist katseajal tervikuna.
2. K. Koroljovi kaitsja O. Gorškaljov esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks 150 euro suuruses summas, sh käibemaks 25 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil erakorralise ettekande arutamise ettevalmistamiseks pool tundi, vestlusega kaitsealusega pool tundi, 1 tund ning määruse kuulutamisele pool tundi. Kohus peab taotlust täielikult põhjendatuks, st põhjendatud on nii taotluses märgitud toimingud kui ka toimingutele kulunud ajamääratlus. Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri
3. juuli 2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ redaktsiooni § 1 lg-st 10 ja § 7 lg-dest 3 ja 4, rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 150 eurot, sh käibemaks 25 eurot. Kuna kohus jätab erakorralise ettekande taotluse karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata, jääb kaitsjatasu summas 150 eurot riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 5 1-18-521 /allkirjastatud digitaalselt/ 6