2-18-19559 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2019 kell 16:00, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-19559 Tsiviilasi D Y avaldus

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

1. Kohustada võlgnikku D Y kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. veebruaril 2019.a, algusega kell 13.
3. Kui D Y vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
4. Määrata Hillar Villersile ajutise pankrotihalduri tasu 380.00 (kolmsada kahekakümmend) eurot (lisandub käibemaks summas 76.00 eurot) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 20.00 (kakskümmend) eurot (lisandub käibemaks 4.00 eurot) pankrotivara arvelt.
5. Välja maksta menetlusabi korras riigi eelarvelistest vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutused kokku summas 397.00 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot (lisandub käibemaks summas 79.40 eurot). Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o JeweLex Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto xxx Swedbank AS-is).
6. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
7. Määrus teha teatavaks

§ 33lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. 11. Liita ühte menetlusse tsiviilasi nr 2-18-19559, väljakuulutamiseks, ja tsiviilasi I Y avaldus pankroti väljakuulutamiseks. D Y nr avaldus pankroti 2-18-19560, Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumäärus tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja pankrotiavaldus Viru Maakohtule on esitatud D Y avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Võlgade nimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 10700,45 euro ulatuses. Võlgnikul vara ei ole. Kuna võlgnikule ei ole teada kõik võlausaldajad, siis palub võlgnik määrata ajutine pankrotihaldur. Võlgnik on töötu ning püsivalt maksejõuetu. Kohus võttis 31.12.2018 avalduse menetlusse ning määras D Y ajutiseks halduriks Hillar Villersi. Ajutise halduri aruanne Võlgniku teadaolevad varad Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku teadaolevad varad moodustuvad alljärgnevalt:

1. a)Raha ja pangakontod: Ajutise halduri kogutud andmetel on seisuga 07.01.2019.a. võlgnikul järgnevad pangakontod:  AS SEB Pank, konto nr. xxx (arvelduskonto), kontojääk seisuga 03.01.2019.a. oli 0,00 EUR;  COOP Pank AS, konto nr. xxx (arvelduskonto), kontojääk seisuga 03.01.2019.a. oli 0,00 EUR;  AS Swedbank, konto nr. xxx (arvelduskonto), kontojääk seisuga 07.01.2019.a. oli 0,00 EUR. 2 Sularaha võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puudub. Kokku oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid seisuga 07.01.2019.a. 0,00 EUR.
2. b)Nõuded kolmandate isikute vastu: Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt nõudeõigused kolmandate isikute vastu puuduvad.
3. c)Vara. Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. xxx, konto saldo on 04.01.2019.a. seisuga 26,474 SEB Progressiivne Pensionifond osakut. Kogumispensionide seadusest tulenevalt saab kohustuslikust pensionifondist teha väljamakseid isiku vanaduspensioni ikka jõudmisel või kanda osakud üle pärijatele peale isiku surma. Seega ei saa pensionifondi osakuid arvestada pankrotivara hulka. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel kinnisasju ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Maanteeameti liiklusregistri D Y andmetel võlgniku nimele, sõidukeid, väikekelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole.
4. d)Muu. Võlgnik teeb pankrotiavalduse kohaselt juhutöid ja püsivat sissetulekut ei oma. Krediidiasutuste poolt esitatud võlgniku konto väljavõtetest nähtub, et võlgniku kontole alalisi perioodilisi makseid keegi ei tee. Arvestades, et TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust, siis võlgniku sissetulekud 1 palga alammäära suuruses summas ei kuuluks võlgniku pankroti väljakuulutamisel pankrotivara koosseisu ja sellele ei saa pöörata sissenõuet (va seaduses toodud erijuhud). Võlgniku ja tema abikaasa I Y vahel abieluvaralepingut sõlmitud ei ole. I Y on esitanud samuti kohtule pankrotiavalduse ning Viru Maakohtu 31.12.2018.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-19560 on avaldus võetud menetlusse ja nimetatud ajutine pankrotihaldur. I Y nimele vararegistrites vara registreeritud ei ole. Ajutine haldur on tutvunud võlgniku varade seisuga dokumentide alusel ning hindab D Y vara ja õiguste võimalikuks prognoositavaks väärtuseks 0,00 EUR. Võlgniku teadaolevad kohustused Ajutine haldur on tuginedes ajutise halduri poolt kogutud andmetele välja selgitanud, et võlgnikul on aruande koostamise seisuga alljärgnevad kohustused:
5. a)Laenud, nende käendused Võlgnikul pankrotiavalduse ja krediidiasutuste andmetel kehtivaid lepinguid (va allpool toodu) ei ole. Krediidiasutused on teavitanud ajutist haldurit järgnevatest võlgniku kohustustest nende ees:  SEB Pank AS – 0,90 eur (teenustasu võlgnevus),  COOP Pank AS – 2 805,69 eur laenupingust nr 17504 tulenev võlgnevus
6. b)Maksuvõlad 09.01.2019.a. seisuga võlgnikul Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul maksuvõlg 1 394,46 eurot (sotsiaalmaks+trahv), millelt on arvestatud arvestuslik intress 1 301,40 eurot.
7. c)Täitemenetlused Võlgnikul on teadaolevalt alljärgnevad kohtutäiturite menetluses (so aktiivsed menetlused) olevad kohustused (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja andmetel): jrk Toimiku nr Avamise Sissenõudja Nõue Täitur 3 kp 04.01.2018 *1 197/2018/22 2 169/2011/1430 11.10.2011 3 169/2001/349 27.08.2001 *4 169/2001/84 14.08.2001 *5 169/2001/82 14.08.2001 *6 167/2008/394 05.02.2008 7 072/2018/261 28.02.2018 *8 072/2014/2247 30.12.2014 *9 072/2014/2246 30.12.2014 *10 072/2014/2245 30.12.2014 *11 072/2014/2244 30.12.2014 *12 072/2014/2243 30.12.2014 *13 066/2016/402 23.02.2016 AS COOP

§ 1lg.2).

4 Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada D Y pankrot. D Y pankrotihalduriks tuleb nimetada Hillar Villers. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on tutvunud võlgniku varade seisuga dokumentide alusel ning hindab võlgniku vara ja õiguste, mida saaks arvata pankrotivara koosseisu, võimalikuks prognoositavaks väärtuseks 0,00 eurot. Kohtuistungil selgitas võlgnik, et tal ei ole hetkel tööd ja registreerib ennast lähiajal töötuna. Varasemalt takistas töötuna registreerimist probleem ID-kaardiga. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 15 884,54 eurot, kuid ajutine haldur on seisukohal, et eelduslikult suurenevad kohustused viivisenõuete, intressinõuete, täituritasude vms arvelt. Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused seega võlgniku vara vähemalt 15885,00 euro võrra. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on eelkõige võlgnikul selliste alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võlgnikul täita oma kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades täitedokumente ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks 2014 aasta. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (

§ 22lg 5).

Pankrotivara moodustamise alus saab

§ 108kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine.

Selgeid vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud.

§ 91

lg 1 järgi ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

§ 86

lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse.

§ 171

lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. 5

§ 31lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult. Kohus on seisukohal, et tsiviilasi nr 2-18-19559 ja tsiviilasi nr 2-18-19560 tuleb liita ühte menetlusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 374 kohaselt kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. Kohus leiab, olenemata sellest, et tsiviilasjades on kaks eri avaldajat, siis on pankrotimenetluses mitmed nõuded, kus mõlemad avaldajad on laenusaajad (kaaslaenusaajad), kuna tegemist on abikaasadega. Seega on otstarbekas pankrotimenetluse läbiviimine ühes menetluses. Eeltoodu alusel tuleb tsiviilasjad nr 2-18-19559 ja 2-18-19560 liita ühte menetlusse ja tsiviilasja numbriks tuleb jätta 2-18-19559. MENETLUSKULUD Ajutine pankrotihaldur Hillar Villers on esitanud tasunõude 4 töötunni eest summas 380 eurot (lisandub käibemaks 76 eurot). Ajutise halduri kulud on kokku summas 20.00 eurot (lisandub käibemaks 4 eurot).

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 96.00 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 380,00 eurot (lisandub käibemaks 76 eurot). Kohus on seisukohal ka, et aruandes viidatud kulud summas 20.00 eurot (lisandub käibemaks 4.00 eurot) on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud.

§ 150

lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397.00 eurot (lisandub käibemaks). Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt

§ 171

lg 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb

§ 29lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks.

Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused kokku summas 397 eurot (lisandub käibemaks summas 79.40 eurot) hüvitada riigi vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 6