KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-16556 Tsiviilasi XX,

) § 371 lg 1 p-le 3 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg-le 1 ning leidis, et avaldajad ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, kuna nad esitasid kaebuse kohtule eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata. Maakohus tugines

§ 371

lg 1 p-le 4 ja viitas tsiviilasjale nr 2-17-14208 ning leidis, et avaldajate korduvate samasisuliste taotluste esitamise eesmärgiks on üksnes täitemenetluse läbiviimise takistamine. Maakohus tugines

§ 371

lg 2 p-le 2 ja leidis, et esitatud avaldusega ei ole avaldajate taotletud eesmärki võimalik saavutada. MÄÄRUSKAEBUS

1. Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. Esiteks ei kontrollinud maakohus kelle kaebust ja millal esitatuna tsiviilasjas nr 2-17-14208 läbi vaadati. Kohtutäituri
2. septembri 2017 otsusest nähtub, et kohtutäitur lahendas avaldajate I ja II
3. augusti 2017 kaebust. Avaldaja III ei olnud tsiviilasjas nr 2-17-14208 menetlusosaliseks. Avaldajad I ja II ei ole kohtutäituri
4. oktoobri 2018 otsust vaidlustanud, sest kohtutäitur vaatas nende
5. augusti 2017 kaebuse põhjendamatult uuesti läbi. Teiseks kohaldas maakohus vääralt

§ 371

lg 1p 4, kuna avaldaja III ei ole olnud tsiviilasjas nr 2-17-14208 menetlusosaliseks ning avaldajate I ja II kaebusega ei ole vaidlustatud ostja õiguste loovutamist, vaid kohtutäituri poolt tehtud uusi täitetoiminguid/otsuseid. Kolmandaks kohaldas maakohus vääralt

§ 371

lg 2 p 2, kuna avaldajad taotlesid kohtutäituri tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamist ja kohtutäituri otsuste tühistamist, mitte aga uue otsuse tegemist. MENETLUSE EDASINE KÄIK

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kohtutäiturile ja sissenõudjale tähtaja vastamiseks. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, sissenõudja kaebusele ei vastanud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
2. jaanuaril
3. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb kooskõlas

§ 667

lg-ga 2 ning § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei otsusta ise hagi menetlusse võtmist.

1. Maakohus asus põhjendamatult seisukohale, et avaldajad ei ole kohtule kaebuse esitamisel järginud TMS §-des 217 ja 218 sätestatud kohustuslikku kohtueelset kaebemenetluse korda. Nähtuvalt avalduses esiletoodud asjaoludest esitas avaldaja III kohtutäiturile kaebuse
2. septembril 2017, mille kohtutäitur jättis
3. oktoobril 2018 rahuldamata. Avaldajad I ja II 3

§ 371lg 1 p 3 alusel avaldajate kaebuse menetlusse võtmisest.

16. Samuti keeldus maakohus põhjendamatult

§ 371lg 1 p 4 alusel kaebuse menetlusse võtmisest.

Maakohus põhjendas oma seisukohta sellega, et tsiviilasjas nr 2-17-14208 on kohus juba lahendanud avaldajate samasisulise avalduse. Maakohus jättis tähelepanuta, et erinevalt tsiviilasjast nr 2-17-14208 esitas käesolevas asjas kaebuse ka avaldaja III, kes varasemas asjas ei olnud menetlusosaliseks. Lisaks oli tsiviilasjas nr 2-17-14208 menetluses avaldajate I ja II kaebus, milles nad leidsid, et kohtutäituril puudus seadusest tulenev alus ostja õiguste üleandmist mitte arvesse võtta. Käesolevas asjas vaidlustasid avaldajad I ja II

1. septembri 2017 enampakkumise nurjunuks kuulutamise otsuse ja
2. septembri 2017 otsuse enampakkumise tühistamise kohta ja vara uuele enampakkumisele panemise kohta, tagatisraha tagastamata jätmise, lisatasu võtmise tagatisrahast ja 7 230 euro kandmise Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite kojale. Avaldaja III esitas kaebuse kohtutäituri tegevusele, kuna ta leidis, et kohtutäitur ei pikendanud alusetult tähtaega ostuhinna tasumiseks. Seega ei saa väita, et avaldajad vaidlustasid käesolevas asjas sama täitetoimingu, mis tsiviilasjas nr 2-17-
3. TMS § 217 annab menetlusosalisele õiguse vaidlustada kohtutäituri igakordset tegevust täitemenetluse läbiviimisel sellest teada saamisel.
4. Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et esineb alus kaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks

§ 371lg 2 p 2 alusel.

Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud kohtu kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustust

§ 371lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel (vt nt Riigikohtu 11.

veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14, p 13). Maakohus ei ole täitnud kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustust, samuti on ebaõiged maakohtu põhjendused

§ 371lg 2 p 2 kohaldamisel.

Avaldajad ei soovi uue otsuse tegemist, vaid kohtutäituri tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamist ja kohtutäituri otsuste tühistamist. 18.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 19.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 477

lg 1 näeb ette, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 4