) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohtu hinnangul on kostja kirjalikus vastuses hagi sisuliselt õigeks võtnud, mistõttu rahuldab kohus hageja hagi kostja vastu
lg 1 alusel.
lg 3 sätestab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kuna kostja on võtnud hagi õigeks eelmenetluses, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses. 4.
lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Viidatud sättele tuginedes jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa. 5. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTÜ Eesti Autorite Ühing hagi OÜ SP Music Management vastu ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 994,50 eurot, millest 810,36 eurot on põhinõue ja 184,14 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 20.12.2018 seisuga. Samuti mõistab kohus hageja taotlusel kostjalt välja viivise 0,5% päevas põhinõudelt 810,36 eurot alates 21.12.2018 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 626,22 eurot. 6.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna kostja, jättes lepingulised kohustused täitmata, on oma käitumisega põhjustanud hagi esitamise, jätab kohus
lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulude suuruseks antud asjas on 1125 eurot, millest 225 eurot on riigilõiv ja 900 eurot (ilma käibemaksuta) lepingulise esindaja kulud. 7.1.
lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv.
lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 1620,72 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasuda riigilõivu 225 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 225 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. 7.2. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks
p 1 mõttes ning need kulud peavad olema põhjendatud ja vajalikud
Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabiteenus seisnenud menetlusdokumendi (hagiavaldus) ettevalmistamises ajakuluga 5 tundi ja tunnihinnaga 180 eurot ilma käibemaksuta (hageja on käibemaksukohustuslane). Kohtu hinnangul tuleb hagejat esindanud lepingulise esindaja tasu 180 eurot tunnis ilma käibemaksuta pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt 3-2-1-131-16). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades hageja nõude olemust (litsentsilepingutest tulenev tasunõue) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas (esitatud ei olnud suurel hulgal tõendeid, kostja võttis hagi kohe õigeks, asi lahendati kirjalikus menetluses), peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 450 eurot (2 tundi 30 minutit × 180 eurot). Kohus lähtub hageja menetluskulude rahalist suurust vähendades ka asjaolust, et hagejat esindas juba asjaga kursis olnud esindaja (analoogsed haginõuded tsiviilasjades nr 2-18-11027 ja 2-18-12949), mistõttu võib eeldada esindaja kvalifikatsiooni arvestades, et materjalide läbitöötamise ja hagiavalduse koostamise ajakulu on pigem väiksem kui suurem. 7.3. Seega on hageja menetluskuluks kokku käesolevas asjas 675 eurot (225 + 450). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 675 eurot. 7.4. Hageja taotlusel mõistab kohus
lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 675 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 8. Hageja on 19.12.2018 esitanud kohtule taotluse, milles palub tagastada enam tasutud riigilõivu 25 eurot hageja pangakontole nr XXX (AS SEB Pank). Kuivõrd hagilt hinnaga 1620,72 eurot tuleb tasuda riigilõivu 225 eurot, kuid hageja on tasunud 250 eurot, tagastab kohus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.