Obsah (9)

§ 116§ 26§ 29§ 82§ 114§ 188§ 15§ 104§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks 18. detsember 2018. a, Tartu kohtumaja kantselei tegemise aeg ja koht 2-18-105086 Tsivi

) § 101 lg 1 p-de 1 ja 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja mh taganeda lepingust. Lepingust taganemise kehtivuseks on vajalik, et oleksid täidetud selle materiaalne ehk sisuline eeldus, s.o et esineb taganemist õigustav põhjus, ning formaalne eeldus, milleks on eelkõige, et vastaspoolele on esitatud õigel ajal taganemisavaldus. Kohus käsitleb järgnevalt esiteks taganemise materiaalsete ja seejärel formaalsete eelduste täidetust. 9. Võlaõigusseaduse (

) § 208 lg kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 116

lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud.

§ 116lg-s 2 on toodud loetelu rikkumistest, mida võiks pidada esmajoones oluliseks.

1. Antud juhul on hageja lepingust taganemist põhjendanud sellega, et kostja ei täitnud omapoolset kohustust tarnida tellitud kaup lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul ning ei teinud seda ka täiendavalt antud tähtaja kestel.
2. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et leping oli tarnetähtaja osas sõlmitud nö lahtise tingimusega ja et pooled ei olnud kokku leppinud konkreetses tarnetähtajas järgmistel põhjendustel. 4 12.

§ 26

lg 1 kohaselt võivad lepingupooled jätta lepingut sõlmides mõnedes tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või jätta need tingimused ühe lepingupoole või kolmanda isiku määrata (lahtised tingimused). Tulenevalt tõendamiskoormisest peab kostja tõendama, et pooled leppisid kokku selles, et kostjapoolse kohustuse täitmise tähtaeg jääb kindlaks määramata. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud sellise ühise tegelikku tahte olemasolu.

§ 29

lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohtu hinnangul ei ilmne lepingu sõlmimisel peetud kirjavahetusest ja hilisemast käitumisest poolte tahet jätta veoautorehvide hagejale tarnimise tähtaeg lahtiseks. Kohus leiab, et selline seisukoht ei põhineks nii poolte poolt kirjavahetuses avaldatule ega oleks mõistlik, arvestades lepingu olemust, s.o tegemist ei ole unikaalse või harvaesineva kaubaga, ja hageja ilmse huviga tellitud kauba koheseks tarnimiseks.

1. Kohus leiab, et paljasõnalised ja tõendamata on ka kostja väited selle kohta, et tarnetähtaeg oli kindlaks määramata, kuivõrd tegemist oli spetsiifiliste veoautorehvidega ja seetõttu sõltus nende tarnimine kostjast mitteolenevatest asjaoludest.
2. Kostja väitel oli tegemist spetsiifiliste rehvidega ning tema selgituse kohaselt ei hoia ta spetsiifilisi ja vähenõutud rehve oma laos, vaid need tellitakse vastavalt vajadusele Euroopa edasimüüjatelt. Kohus leiab, et kostja küll kirjeldas oma vastuses, milles võib seisneda rehvide spetsiifilisus (uus või kasutatud, kvaliteediklass, kasutusala jne), kuid ei ole välja toonud ja tõendanud, milles käesoleval juhul seisnes tellitud veoautorehvide spetsiifilisus. Hageja kinnitusel oli tegemist väga levinud mõõdus veokirehvidega, millel on palju tootjaid ja erinevaid pakkujaid. Kohtu hinnangul ei ilmne ka pooltevahelisest kirjavahetusest, et tegemist oleks eriliste või mingitele täiendavatele tingimustele vastavate rehvidega, millest tulenevalt võiks nende tarnetähtaeg pikem olla. Hageja esitas kohtule otsinguväljavõtte kostja kodulehelt, mille kohaselt on hageja tellitud rehve saadaval 9 erinevat varianti mõõdus 315/70 R22.5 ja 6 erinevat varianti mõõdus 385/55 R22.
3. Kohus leiab, et kuivõrd otsing on tehtud otsingukriteeriumi „hetkel laos olevad tooted“ järgi, siis ei vasta tegelikkusele kostja väited selle kohta, et ta pidi tellitud kauba eelnevalt oma lattu tellima. Kohus märgib, et kuigi otsing on tehtud 24.05.2018 seisuga, on tõenäoline, et sarnased valikud olid olemas ka poolte vahel lepingu sõlmimise hetkel. Kohus märgib täiendavalt, et kostja selgituse põhjal suhtles ta hageja soovitud kauba kohta pakkumise koostamiseks erinevate Euroopas asuvate hankijatega, et leida sobivad veoautorehvid, selgitada välja hind jms. Samas nähtub hageja esitatud kirjavahetusest, et kostja esitas hageja 08.09.2017 kl 8.15 esitatud tellimusele omapoolse pakkumise juba samal päeval kl 10.43 kirjas. Kohus ei pea tõenäoliseks, et kostja oleks sedavõrd lühikese aja jooksul esitanud päringud ja saanud neile vastused mujal asuvatelt pakkujatelt, seega koostas kostja ka hagejale määratud pakkumise kodulehel oleva informatsiooni põhjal, seega ilmselt laos olemasolevate toodete hulgast. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja võis põhjendatult oodata, et tellitud rehvid tarnitakse talle kostja lubatud 3-4 päeva jooksul ettemaksuarve tasumisest. 15.

§ 82

lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

§ 82

lg 7 I ja II lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist ning kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja 5 möödumisel. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks hiljemalt 19.09.2017 (kostja väitel laekus XX.XX.XXXX tehtud makse kostjale 14.09.2017). 16. Hageja andis 29.01.2018 kirja kohaselt kostjale täiendava tähtaja kuni 09.02.2018 omapoolse kohustuse täitmiseks, kuid kostja ei teinud seda.

§ 116

lg 2 p 4 kohaselt on olulise lepingurikkumisega mh tegemist, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva

§-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.

§ 114

lg 1 I lause sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Poolte vahel puudub vaidlus selles, kas antud tähtaeg oli mõistlik, seega tuli kostjal lepingust taganemise vältimiseks tarnida hagejale nõutud kaubad määratud tähtaja jooksul. 17.

§ 114

lg 4 kohaselt kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles.

§ 188

lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.

§ 188

lg 2 kohaselt kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. 18. Lepingust taganemise avaldusele ei näe seadus ette konkreetseid sisunõudeid, oluline on, et teisele poolele ilmneks taganeda sooviva poole tahe, et see tahab lepingu ühepoolselt lõpetada. Kostja leiab, et hageja 29.01.2018 kirjast ei ilmne, et hageja soovib lepingust taganeda. Kohus ei nõustu sellise järeldusega. Osutatud kirjas selgitab hageja, milles seisneb lepingurikkumine ning teatab, et kostjal tuleb täiendava tähtaja jooksul kas ostetud tooted kohale toimetada või tagastada kauba eest saadud raha, vastasel korral esitab hageja avalduse maksekäsu kiirmenetluse algatamiseks. Kohus selgitab, et tingimusliku taganemisavalduse esitamise võimalus tuleneb

§ 116

lg 5 I lausest, mille kohaselt

§-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel võib kahjustatud lepingupool määrata, et juhul, kui teine lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb

2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kohus leiab, et 29.01.2018 kirjast ilmneb piisava selgusega, et hageja soovib kostjapoolse kohustuse täitmata jätmisel lepingu lõpetada. Kuivõrd kirja põhjal pöördus hageja seoses lepingurikkumisega juba varem korduvalt kostja poole, lepingujärgset suhtlemist kinnitab ka kostja ise, siis kohtu hinnangul pidi kostja aru saama, et hageja soovis lepingut taganeda. Samuti tuleneb

§ 15

lg-st 4, et kui isik ei teadnud õiguslikku tähendust omavat asjaolu raske hooletuse tõttu, siis loetakse, et ta pidi seda asjaolu teadma.

§ 104

lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludel ei näidanud kostja ka üles piisavat hoolsust, et kahtluse korral selgitada välja hageja tegelik tahe. 20. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 6316 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 354,66 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Viivise arvestamisel lähtub kohus sellest, et hagis esitatu põhjal lähtus hageja

§ 113lg-s 1, s.o seadusest tulenevast viivisemäärast. 6 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 21. Ts

MS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

1. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus küsis 28.08.2018 määruses hagejalt menetluskulude nimekirja, märkides, et kui hageja ei esita menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtaja jooksul, loeb kohus, et hagejal ei ole muid menetluskulusid peale riigilõivu, mille suurus tuleneb seadusest. 09.11.2018 määrusega kohus määras, et menetlusosalistel tuleb esitada lõplikud seisukohad ning menetluskulude nimekiri või kompromissleping hiljemalt 29.11.
2. Hageja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 525 eurot, milleks on hagiavalduselt (475 eurot) ja hagi tagamise avalduselt (50 eurot) tasutud riigilõiv, mille suurus tuleneb seadusest. Kohus, rahuldades hagi, mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 525 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 7