← Eesti

2-17-10191/100

Obsah (8)§ 3§ 428§ 430§ 431§ 4§ 171§ 174§ 144

Tsiviilasi nr 2-17-10191 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-17-10191 Määruse tegemise aeg ja koht 05.12.2018.a, Tallinn Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Kaupo Paal

§ 3järgi hagi esitamise õigus.

  1. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
  2. Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Harju Maakohtu 01.10.2018.a määrus muutmata.
  3. Ringkonnakohus käsitleb järgnevalt, kas määruskaebuses esitatud väited annavad alust Harju Maakohtu kompromissmääruse tühistamiseks.

§ 428

lg 1 p 4 ja § 433 lg 1 alusel on võimalik kompromissi kinnitamise määruse peale määruskaebust esitada ning paluda kompromissmääruse tühistamist. Menetlusosaline saab tugineda eelkõige sellele, et kohus kinnitas kompromissi, mis ei vastanud seaduse nõuetele

§ 430

lg-st 3 tulenevalt või kohus ei täitnud selgitamiskohustust

§ 431

lg 1 kohaselt.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 431

lg 1 ls 2 kohaselt, kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi. Antud juhul ei nähtu toimiku materjalidest ega määruskaebusest, et kohus kinnitas kompromissi, mis ei vastanud

§ 430lg 3 nõuetele.

Samuti selgitas kohus menetlusosalistele kompromissi sõlmimise tagajärgi (vt 01.10.2018.a istungiprotokoll). Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust ka teistsuguseks järelduseks. 6. Määruskaebuses väitis kostja, et ta oli sunnitud nõustuma kompromissiga. Sellega viitab kostja, nagu kohus oleks rakendanud sundi, et kostja kompromisslepingu sõlmiks. Toimiku materjalidest ega määruskaebusest ei nähtu asjaolusid, mis kinnitaksid, et kohus rakendas 2

(4)Tsiviilasi nr 2-17-10191 sundi. 01.10.2018.a kohtuistungi protokolli kohaselt tegi maakohus kostjale ettepaneku sõlmida kompromiss, mille raames kostja vabastab hagejale kuuluva korteriomandi valduse. Maakohus selgitas kostjale, et kompromissi sõlmimise korral võidab kostja menetluskulude osas, kuna hageja saab pool riigilõivust tagasi kohtu kaudu. Maakohus märkis, et kui kohus lahendab asja otsusega, kuulub kohtu hinnangul esitatud hagi rahuldamisele, kuna kostja ei ole välja toonud ühtegi õiguslikku alust korteriomandi valdamiseks ning hagi rahuldamise korral jääksid menetluskulud tervikuna kostja kanda. Ringkonnakohus leiab, et kompromissi sõlmimise ettepaneku tegemine ning hagi edukusele hinnangu andmine ja õiguslike tagajärgede selgitamine ei ole sund, mis oleks kompromissi kinnitava kohtumääruse tühistamise alus. Kompromissi sõlmimise ettepaneku tegemine on kohtu ülesanne

§ 4

lg 4 kohaselt.

§ 4

lg-st 4 tulenevalt peab kohus tegema kogu menetluse aja jooksul kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Antud juhul oli mõistlik teha pooltele ettepanek sõlmida asjas kompromiss. Sellise ettepaneku tegemisel ei rakendanud maakohus sundi. Järelikult ei ole alust maakohtu kompromissmääruse tühistamiseks tulenevalt määruskaebuses esitatud väitest, et kostja oli sunnitud nõustuma kompromissiga. 7. Teiseks väitis kostja määruskaebuses, et kostja taganes kompromissist ning sellest tulenevalt on ära langenud kompromissmääruse alus. Sisuliselt soovib kostja seega kompromissmääruse tühistamist, tuginedes sellele, et kostja taganes kohtulikust kompromissist. Ringkonnakohus leiab, et kostja väide ei võimalda kompromissmääruse tühistamist. Ajal, mil kohus kompromissi kinnitas, olid kõik kompromissi kinnitamise eeldused täidetud. Seda, et määruskaebuse esitaja ei olnud kohut kompromissist taganemisest enne kompromissi kinnitamist teavitanud, märkis määruskaebuse esitaja määruskaebuse ka ise. Kompromissmäärust saab tühistada siis, kui enne kompromissi kinnitamist esinevad asjaolud, millest nähtuvalt ei vasta kompromiss

§ 430lg-s 3 sätestatud nõuetele.

01.10.2018.a istungi protokollist nähtuvalt oli kostja nõus kompromisslepingu sõlmimisega ning ei esitanud kompromisslepingust taganemisavaldust. Kohus kinnitas samal päeval poolte kompromissi, eeldades, et kompromissi kinnitamine on poolte, sh kostja, tahe. Määruskaebuse kohaselt kui kostja samal päeval koju jõudis, oli kompromissmäärus juba tema e-kirjale saadetud. Kostja esitas kompromissist taganemisavalduse (t II kd lk 4). Määruskaebuses väitis kostja veel, et temal ei olnud mõistlikku aega, et kompromissist taganeda. Seadus ei näe ette, et kohus peaks menetlusosalistele andma ajaperioodi pärast kohtuliku kompromissi sõlmimist ning enne kompromissi kinnitamist, et menetlusosaline saaks soovi korral kompromissist taganeda. Järelikult kinnitas kohus kompromissi vastavalt seadusele, eeldades et see vastab poolte tahtele, ning ei rikkunud

§ 430lg-s 3 sätestatut.

Ringkonnakohus selgitab, et kui menetlusosalised sõlmivad kohtuliku kompromissi ja kohus selle määrusega kinnitab, on kompromissist taganemine

§ 430

lg 8 alusel piiratud.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Järelikult tuleb kohtulikust kompromissist taganemiseks esitada hagi täitemenetluse lubamatuks tunnistamise menetluses. Kostja seda ei teinud. Järelikult ei ole kostja ka kompromissist kehtivalt taganenud. 3

(4)Tsiviilasi nr 2-17-10191 8. Määruskaebuses väitis kostja samuti, et hagejal puudus

§ 3

lg-st 1 tulenevalt hagi esitamise õigus.

§ 3

lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Määruskaebuses põhjendas kostja, et on nii hagivastuses kui ka kohtukõne teesides selgitanud, miks hagejal puudus hagi esitamise õigus. Toimiku materjalide kohaselt tugines kostja varasemalt sellele, et

§ 3

lg 1 eeldused ei ole täidetud, kuna hageja ei tõendanud, et hageja on korteriomanik (t I kd lk 61). See kostja vastuväide ei puuduta mitte seda, kas hagejal on hagi esitamise õigus, vaid seda, kas hagi rahuldamise eeldused on täidetud. Samas, olukorras, kus menetlusosalised sõlmivad kompromissi, on kohus kompromissiga seotud ja kohtul tuleb kompromiss kinnitada. Välja arvatud, kui esinevad seaduses sätestatud kompromissi kinnitamata jätmise alused. Selliseid asjaolusid ei ole käesolevas menetluses kohtu ette toodud. See, kui mõni hagi rahuldamise eelduseks olev asjaolu ei ole kohtu ette toodud või ei ole tõendatud, ei ole kompromissi kinnitamisest keeldumise alus. Toimiku materjali kohaselt väitis kostja varasemas menetluses ka seda, et hageja ei täitnud

§ 3

lg 1 eelduseid, kuna hageja nõue ei olnud piisavalt selge, kui hageja kohtusse pöördus (t I kd lk 61-62). Ringkonnakohus leiab, et kostja väide, et hageja nõue ei olnud hagiavalduse esitamisel selge, ei võimalda kompromissmäärust tühistada. Kompromissmäärust saab tühistada siis, kui kohus kinnitab kompromissi, mis on vastuolus heade kommetega, seadusega või kompromiss rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (

§ 430lg 3).

Hagiavalduses esitatud nõude ebaselgus ei võimalda kompromissmäärust tühistada

§ 430

lg 3 alusel, kuna viidatud sätte alusel tuleb hinnata kompromissi ning mitte hagiavalduse vastavust seadusele.

  1. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kostja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Harju Maakohtu 01.10.2018.a kompromissmäärus muutmata. Kostja määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Menetluskulud
  2. Ringkonnakohus jätab

§ 171

lg 1 kohaselt määruskaebuse menetluses tekkinud menetluskulud määruskaebuse esitaja, kostja, kanda. 11. Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebusmenetlusega seonduvad menetluskulud.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitas 28.11.2018.a menetluskulude nimekirja, mille kohaselt soovib hageja kulude hüvitamist määruskaebusele vastuse koostamise eest kokku 144 eurot. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud menetluskulu on põhjendamatu. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosaline, kellel ei ole esindajat või nõustajat, ei saa nõuda

§ 144p 1 alusel esindaja või nõustaja kulude hüvitamist.

Järelikult ei ole kostja kulu suuruses 144 eurot põhjendatud menetluskulu. Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.