lg 1 p 4 ja § 433 lg 1 alusel on võimalik kompromissi kinnitamise määruse peale määruskaebust esitada ning paluda kompromissmääruse tühistamist. Menetlusosaline saab tugineda eelkõige sellele, et kohus kinnitas kompromissi, mis ei vastanud seaduse nõuetele
lg-st 3 tulenevalt või kohus ei täitnud selgitamiskohustust
lg 1 kohaselt.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
lg 1 ls 2 kohaselt, kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi. Antud juhul ei nähtu toimiku materjalidest ega määruskaebusest, et kohus kinnitas kompromissi, mis ei vastanud
Samuti selgitas kohus menetlusosalistele kompromissi sõlmimise tagajärgi (vt 01.10.2018.a istungiprotokoll). Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust ka teistsuguseks järelduseks. 6. Määruskaebuses väitis kostja, et ta oli sunnitud nõustuma kompromissiga. Sellega viitab kostja, nagu kohus oleks rakendanud sundi, et kostja kompromisslepingu sõlmiks. Toimiku materjalidest ega määruskaebusest ei nähtu asjaolusid, mis kinnitaksid, et kohus rakendas 2
lg 4 kohaselt.
lg-st 4 tulenevalt peab kohus tegema kogu menetluse aja jooksul kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Antud juhul oli mõistlik teha pooltele ettepanek sõlmida asjas kompromiss. Sellise ettepaneku tegemisel ei rakendanud maakohus sundi. Järelikult ei ole alust maakohtu kompromissmääruse tühistamiseks tulenevalt määruskaebuses esitatud väitest, et kostja oli sunnitud nõustuma kompromissiga. 7. Teiseks väitis kostja määruskaebuses, et kostja taganes kompromissist ning sellest tulenevalt on ära langenud kompromissmääruse alus. Sisuliselt soovib kostja seega kompromissmääruse tühistamist, tuginedes sellele, et kostja taganes kohtulikust kompromissist. Ringkonnakohus leiab, et kostja väide ei võimalda kompromissmääruse tühistamist. Ajal, mil kohus kompromissi kinnitas, olid kõik kompromissi kinnitamise eeldused täidetud. Seda, et määruskaebuse esitaja ei olnud kohut kompromissist taganemisest enne kompromissi kinnitamist teavitanud, märkis määruskaebuse esitaja määruskaebuse ka ise. Kompromissmäärust saab tühistada siis, kui enne kompromissi kinnitamist esinevad asjaolud, millest nähtuvalt ei vasta kompromiss
01.10.2018.a istungi protokollist nähtuvalt oli kostja nõus kompromisslepingu sõlmimisega ning ei esitanud kompromisslepingust taganemisavaldust. Kohus kinnitas samal päeval poolte kompromissi, eeldades, et kompromissi kinnitamine on poolte, sh kostja, tahe. Määruskaebuse kohaselt kui kostja samal päeval koju jõudis, oli kompromissmäärus juba tema e-kirjale saadetud. Kostja esitas kompromissist taganemisavalduse (t II kd lk 4). Määruskaebuses väitis kostja veel, et temal ei olnud mõistlikku aega, et kompromissist taganeda. Seadus ei näe ette, et kohus peaks menetlusosalistele andma ajaperioodi pärast kohtuliku kompromissi sõlmimist ning enne kompromissi kinnitamist, et menetlusosaline saaks soovi korral kompromissist taganeda. Järelikult kinnitas kohus kompromissi vastavalt seadusele, eeldades et see vastab poolte tahtele, ning ei rikkunud
Ringkonnakohus selgitab, et kui menetlusosalised sõlmivad kohtuliku kompromissi ja kohus selle määrusega kinnitab, on kompromissist taganemine
lg 8 alusel piiratud.
lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Järelikult tuleb kohtulikust kompromissist taganemiseks esitada hagi täitemenetluse lubamatuks tunnistamise menetluses. Kostja seda ei teinud. Järelikult ei ole kostja ka kompromissist kehtivalt taganenud. 3
lg-st 1 tulenevalt hagi esitamise õigus.
lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Määruskaebuses põhjendas kostja, et on nii hagivastuses kui ka kohtukõne teesides selgitanud, miks hagejal puudus hagi esitamise õigus. Toimiku materjalide kohaselt tugines kostja varasemalt sellele, et
lg 1 eeldused ei ole täidetud, kuna hageja ei tõendanud, et hageja on korteriomanik (t I kd lk 61). See kostja vastuväide ei puuduta mitte seda, kas hagejal on hagi esitamise õigus, vaid seda, kas hagi rahuldamise eeldused on täidetud. Samas, olukorras, kus menetlusosalised sõlmivad kompromissi, on kohus kompromissiga seotud ja kohtul tuleb kompromiss kinnitada. Välja arvatud, kui esinevad seaduses sätestatud kompromissi kinnitamata jätmise alused. Selliseid asjaolusid ei ole käesolevas menetluses kohtu ette toodud. See, kui mõni hagi rahuldamise eelduseks olev asjaolu ei ole kohtu ette toodud või ei ole tõendatud, ei ole kompromissi kinnitamisest keeldumise alus. Toimiku materjali kohaselt väitis kostja varasemas menetluses ka seda, et hageja ei täitnud
lg 1 eelduseid, kuna hageja nõue ei olnud piisavalt selge, kui hageja kohtusse pöördus (t I kd lk 61-62). Ringkonnakohus leiab, et kostja väide, et hageja nõue ei olnud hagiavalduse esitamisel selge, ei võimalda kompromissmäärust tühistada. Kompromissmäärust saab tühistada siis, kui kohus kinnitab kompromissi, mis on vastuolus heade kommetega, seadusega või kompromiss rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (
Hagiavalduses esitatud nõude ebaselgus ei võimalda kompromissmäärust tühistada
lg 3 alusel, kuna viidatud sätte alusel tuleb hinnata kompromissi ning mitte hagiavalduse vastavust seadusele.
lg 1 kohaselt määruskaebuse menetluses tekkinud menetluskulud määruskaebuse esitaja, kostja, kanda. 11. Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebusmenetlusega seonduvad menetluskulud.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitas 28.11.2018.a menetluskulude nimekirja, mille kohaselt soovib hageja kulude hüvitamist määruskaebusele vastuse koostamise eest kokku 144 eurot. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud menetluskulu on põhjendamatu. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosaline, kellel ei ole esindajat või nõustajat, ei saa nõuda
Järelikult ei ole kostja kulu suuruses 144 eurot põhjendatud menetluskulu. Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.