← Eesti

1-18-3319/27

Obsah (6)§ 76§ 75§ 199§ 68§ 65§ 761

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. jaanuaril 2019 Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-18-3319 Kohtunik Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõ

§ 76ja Kr

MS § 426, § 383, § 384 ja § 387, määras: Vabastada E K tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 30.04.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o. 11.09.2019 ja määrata tema katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada E K suhtes käitumiskontrolli ajaks

§ 75lg 2 p 2, 21, 4 ja 7 alusel järgmised kohustused: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 1

(4)3) otsima endale töökoha, alustama õpinguid põhihariduse omandamiseks või võtma end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, ilma kriminaalhooldusametnikult selleks eelnevalt luba saamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 30.04.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-3319 tunnistati E K süüdi

§ 199

lg 2 p 5, 9 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka E K kinnipidamise aeg ning kohus mõistis E K lõplikuks karistuseks 3 kuud 25 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 16.10.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning kohus mõistis E Kile liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 21 päeva vangistust. Kohus määras, et E K karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda tema vanglasse saabumise või kinnipidamise aeg KrMS § 414 järgi. Kohtuotsus jõustus 16.05.

  1. Viru Vangla esitas 24.10.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E K tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. vangistusest Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 10.12.2018 määrusega jäeti E K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 28.12.
  2. Viru Vangla korduvalt esitas 15.01.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Karistuse kandmise algus 21.05.2018 ja lõpp 11.09.
  3. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 16.01.
  4. Kinnipidamisasutusest E K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 29 kehtivat distsiplinaarkaristust, nimelt 14-l korral karistatud vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest, ühel korral karistatud uksesilma katmise eest, ühel korral karistatud väljaspool kambrit söömise eest, 5-l korral karistatud ebaviisaka käitumise eest; ühel korral karistatud kõrvatroppide omamise eest; 3-l korral karistatud võõra kõnekaardiga helistamise eest; ühel korral karistatud teistele kinnipeetavatele toiduainete andmise eest ning 2-l korral karistatud teistele kinnipeetavatele esemete üleandmise eest. Vanglakaristust kannab esimest korda. Isik on 2 korda kriminaalkorras karistatud ning varasemad kuriteod on seotud majandusliku kasu saamise eesmärgiga, mis näitab seda, et kuritegude laad ei ole muutunud ning kinnipeetava käitumine sarnaneb varasema käitumisega kuna paneb toime samalaadseid kuritegusid. Kuritegude soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Süüdimõistetu on kinnipidamisasutuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening õigusrikkujatele“, on läbinud vestlus sotsiaalsete oskuste arendamiseks erinevatel teemadel. Teemade arutlemisel kinnipeetav oli aktiivne ja koostöövalmis. E K elas enne esimest vahistamist koos oma ema J H ja noorema venna N H aadressil: xxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, mille omanik on J H . Ema hetkel elab xxx ja ta soovib, et poeg koliks xxx. Vabanemisel on K võimalik minna elama vanaema juurde aadressile xxx, kes on nõus 2

(4)kinnipeetavat enda korterisse vastu võtma. Tegemist on 1-toalise korteriga, kus peale vanaema elab ka noorem vend N H . Vanaema V K on xxx. Isik on õppinud xxx, kus tal oli probleeme nii õppimise kui ka käitumisega. Pärast seda ta õpis xxx. Selle kooli saadud info kohaselt E K regulaarselt tunde ei külastanud, ta oli passiivne, algatusvõimetu ja laisk, kuid heatahtlik. Jaanuaris ilmus E K kooli 3-4 korda ning hiljem ei käinud ta üldse koolis. Alates 03.09.2018 omandab vanglas põhihariduse
  1. klassis. Vanglas käib koolis igavuse pärast, kuid mitte hariduse omandamise eesmärgiga. Eesti keele oskus puudulik. E K on alaealisena ülalpeetav. Perekonna sissetulekuteks on peamiselt lastele makstavad riiklikud toetused ja nooremale lapsele makstav toitjakaotuspension, sest tema isa on surnud. Ema lahkus töölt, siis kui ta taastas suhtes xxx elava E K isaga ning on ka xxx kolinud. Majanduslikult toetas ka vanaema, kelle juures elas. E K ise väidetavalt töötas mitteametlikult kooli kõrvalt ning tegeles raamatutega. Lähedasteks on ema, elukaaslane ning noorem vend ja vanaema V K. Suvel 2017 ei teadnud E K veel oma isast midagi, kuid hiljem taastas ema suhted temaga. Isa on rahvuselt albaanlane, kuid ta elab juba aastaid xxx. Suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, kes omavad mõju tema käitumisele ja elustiilile. Isikul on probleemid alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ja ta ei näita motiveeritust narkootikumide tarvitamisest vabaneda. E K ei esine üldiselt probleeme suhtlemisel. Ta on olemuselt elav ja emotsionaalne ning seetõttu võib kalduda vahel natuke semutsema inimestega, kellega ei tohiks. Oma iseloomust tulenevalt ei pruugi ta ka läbi kaaluda oma otsuseid ja võib käituda impulsiivselt. Probleemide lahendamiseoskus puudulik, ei taha tegeleda sihipäraselt probleemide lahendamisega, varastab ja tarbib narkootikume. Kinnipeetaval on isikut tõendav dokument, mis kehtib kuni 04.01.
  2. Viru Vangla, arvestades E K ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ning seda, et E K on pannud alaealisena toime II astme kuriteo, toetab E K tingimisi enne tähtaega vabastamist III üksuse kriminaalhoolduse järelevalve alla. Kohtuistung 24.01.2019 toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, E K ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et E K puhul on ennetähtaegne vabastamine kohustuslik. Samal ajal leidis kaitsja, et alaealise huvides ja samuti ka ühiskonna huvides tuleb jätta

§ 75

lg 1 p 1, 2, 6 nõudeid kohaldamata kuna süüdimõistetu ema ja isa elukoht on xxx ning vanemad on nõus kasvatada alaealist K . Alternatiivina pakkus kaitsja määrata K elukohaks tema ema elukoht xxx. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et E K saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega allutamisega käitumiskontrollile.

§ 761

lg 2, 3 kohaselt kohus vabastab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata 3

(4)jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse karistusseadustiku §-s 76 sätestatut.

§ 76

lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. E K oli toimepandud kuritegude ajal alaealine, toimepandud teo puhul on tegemist teise astme kuriteoga. E K asus karistust kandma 21.05.2018 ning ta on praeguseks talle Viru Maakohtu 30.04.2018 otsusega mõistetud karistusest 1 aasta 3 kuud ja 21 päeva vangistusest ära kandnud 8 kuud 3 päeva. Käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks on E K karistusest ära kandnud üle poole temale mõistetud karistusest, mistõttu kohaldatakse tema suhtes

§ 761lg-s 2 sätestatud kohustusliku vabastamise nõue.

Samal ajal ei nõustu kohus kaitsja ettepanekuga jätta

§ 75lg 1 p 1, 2, 6 nõudeid kohaldamata.

Tuleb arvestada sellega, et kontrollnõuete määramine on antud juhul kohustuslik ja möödapäästmatu kuna katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning alles siis, kui süüdlane on katseajal vähemalt kuue kuu jooksul järginud käesoleva paragrahvi lõigete 1–4 alusel määratud kontrollnõudeid ja täitnud talle pandud kohustusi, võib kohus vabastada süüdlase edasisest kontrollnõuete järgimisest (

§ 75lg 5,6).

Alternatiivina pakkus kaitsja määrata K elukohaks tema ema elukoht xxx. Taoline taotlus jääb rahuldamata kuna siis, kui isiku elukohaks määratakse elukoht väljaspool Eesti territooriumi, puudub kriminaalhooldusametnikul igasugune võimalus teostada mingit kontrolli süüdimõistetu käitumise ning kontrollnõuete ja kohustuste täitmise üle. Tuleb märkida ka seda, et asjas puudub E K ema nõusolek tema poja kolimiseks xxx. Seda, et kohtuistungil kaitsja suuliselt kinnitas, et taoline nõusolek on olemas, ei piisa vastava otsustuse vastuvõtmiseks. Kohus on seisukohal, et E K elukohaks tuleb määrata tema vanaema elukoht aadressil xxx kuna vanaema on nõus K enda korterisse vastu võtma ja vanaema on K ainuke täisealine sugulane Eestis. E K iseloomustusest nähtub, et tema suhtlusringkonnas vabaduses on kriminaalse taustaga isikuid, kes omavad mõju tema käitumisele ja elustiilile. K on probleemid alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ja ta ei näita motiveeritust narkootikumide tarvitamisest vabaneda. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et suhtlemine varem kohtulikult karistatud isikutega ning alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine K poolt võib oluliselt suurendada uute süütegude toimepanemise riski ning taoline käitumine tuleb temale ära keelata. E K on 29 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis annab kohtule alust arvata, et karistuse eesmärgid ei ole veel saavutatud. Isik ei suuda hoiduda seadusevastasel moel käitumast isegi rangelt kontrollitud keskkonnas. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et uute süütegude toimepanemise riski maandamiseks tuleb hoida K kontrolli all võimalikult pikaks ajaks. Sellega seoses peab katseaja kestus olema maksimaalselt pikk, st kuni ärakandmata karistusajani. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et E K kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega tema allutamisega

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on

§ 76lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, s.o kuni 11.09.2019. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.