← Eesti

2-15-9089/78

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-9089 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2019 Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Liis Arrak, Ande Tänav Kohtuasi XX avaldus lepitusmenetluseks ja lapsega suhtlemise korra muutmiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
  2. novembri
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY määruskaebus Menetlusosalised esindajad Menetluse liik ja nende Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Alla Raudsepp Puudutatud isik I CC (isikukood XXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa Puudutatud isik II YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaire Aus Eestkosteasutused Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) ja Saarde vald (Saarde Vallavalitsuse kaudu) Kirjalik menetlus Resolutsioon:
  4. Jätta Pärnu Maakohtu
  5. novembri
  6. a määrus muutmata.
  7. YY määruskaebus jätta rahuldamata.
  8. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a puudutatud isiku I menetluskulud, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda.
  9. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja avaldus
  10. XX (avaldaja, isa) esitas Pärnu Maakohtule
  11. augustil 2018 avalduse ja
  12. augustil 2018 selle täpsustuse lepitusmenetluse algatamiseks. 1

(8)
  1. Avalduse kohaselt on Pärnu Maakohtu
  2. märtsi
  3. a määrusega kinnitatud avaldaja ja YY (puudutatud isik II, ema) vaheline kompromissileping avaldaja ja CC (puudutatud isik I, laps) suhtlemise korraldamiseks. Avaldaja soovib lepitusmenetlust viidatud suhtlemiskorra täitmiseks, kuna lapse ema takistab isa ja lapse kohtumisi. Lapse ema on alusetult ja ebamõistlikult asunud piirama isa ja lapse suhtlemiskorda, tuues ettekäändeks lapse tervise või jättes üldse põhjendamata.
  4. Juhul, kui lapse vanemad ei saavuta menetluses kokkulepet uue suhtlemiskorra osas, taotleb avaldaja määrata kindlaks lapsega suhtlemise kord järgmiselt: 4.
  5. Laps on enda isa hoole all iga kuu esimesel ja kolmandal nädalal alates reedest, lasteaia- või koolipäeva lõppedes, kuni pühapäeva õhtuni, mil isa viib pühapäeva õhtul hiljemalt kell 18.00 lapse ema elukohta, s.o ema hoole alla. 4.
  6. Kui laps haigestub isa hoole all ja on haige, siis on laps selle vanema hoole all, kelle juures haigeks jäi. Sealt edasi toimetatakse vastavalt arsti ettekirjutustele ja soovitustele. 4.2.
  7. Kui isa ja lapse kokkusaamine ei ole võimalik lapse või vanemate haiguse tõttu, tuleb see asendada kokkusaamisega koheselt tervenemise järel samaks ajaperioodiks, milline ära jäi. 4.2.
  8. Kui laps jäi haigeks nädala sees ja nädalavahetusel pidi ta olema isa hoole all, on ta isa hoole all tervenemisele järgnevalt kaks või kolm vms nädalavahetust järjest, niikaua, kui kõik ärajäänud kohtumised on tasaarveldatud. 4.2.
  9. Vanemad võivad kokku leppida, et laps on tervenemise järgselt isa hoole all ka nädala sees p 3.2.2 toodud sarnasel tasaarveldamise põhimõttel. 4.
  10. Laps on isa hoole all järgnevatel tähtpäevadel: 4.3.
  11. C sünnipäeval
  12. a on laps isa juures, kes korraldab ka lapse sünnipäevapeo. Järgmisel aastal
  13. a on C oma sünnipäeval ema juures, kes korraldab tema sünnipäevapeo ja niiviisi üle aasta. Lapse sünnipäeva korraldab vanem, kelle kord on seda korraldada selliselt, et sellest võtavad osa kõik lapse poolt kutsutud sünnipäevalised, sealhulgas nii sõbrad, kui ka sugulased, sh vanemad ja vanavanemad ja nende lähikondsed. Lapsevanemal, kelle juures laps oma sünnipäeval ei viibi, on õigus lapsega kohtuda ja aega veeta kuni 2 tundi enne sünnipäevapeo algust juhul, kui ta ei soovi kasutada õigust osaleda sünnipäevapeol. 4.3.
  14. Jõulude ajal 2018, 23-26.12.2018, sealt edasi järgmiste jõulude ajal ema juures ja niiviisi vaheldumisi üle aasta isa juures. 4.3.
  15. Perekondlikel tähtpäevadel: lapse isa ja ema, samuti lapse ema ja isa vanemate sünnipäevad, ning isadepäev ja emadepäev, kui tähtpäev on nädala sisesel päeval, on vanemal, kellega tähtpäev on seotud, õigus lapsega kohtuda kuni kaks tundi, sh viibib laps tähtpäevale järgneva laupäeva, millele langeb tähtpäev, hommikust kella 10.00 kuni pühapäeva hommikuni kella 10.00 selle vanema hoole all, kellega tähtpäev on seotud. Laupäevale või pühapäevale langeval tähtpäeval veedab laps päeva selle vanema hoole all, kellega tähtpäev on seotud päeva hommikust kella 10.00 kuni õhtuni kella 18.
  16. Lapse toob ja viib oma hoole alla see vanem, kelle tähtpäev on. 4.
  17. Laps viibib kõikidel koolivaheaegadel pool ajast ema ja teise poole isa hoole all, selliselt, et: 4.4.
  18. Kooli suvevaheajal pool vaheaega ema ja pool vaheaega isa hoole all selliselt, et
  19. ja
  20. nädala viibib laps ema hoole all. Pärast suhtlemise korra kehtestamist esimesel aastal, s.o
  21. a, kui laps veel koolis ei käi, viibib laps esimese nädala 2
(8)suvevaheajast isa hoole all, teise nädala ema hoole all ja selliselt jätkub üle nädala kuni suvevaheaja lõpuni. 4.4.
  1. Talvevaheajal on laps alates koolivaheaja algusest pool aega isa hoole all ja alates pool aega ema hoole all. 4.4.
  2. Teistel vaheaegadel on laps alates koolivaheaja algusest vahelduvalt iga aasta esimese poole vaheajast, s.o pool aega isa hoole all ja teise poole vaheajast, s.o pool aega ema hoole all. 4.
  3. Sõltumata sellest kumma vanema hoole all laps parasjagu viibib, on lapsel õigus teise vanemaga suhelda, s.h. suhelda telefoni teel. 4.
  4. Vanemad kohustuvad alati ja eriti lapse juuresolekul mitte halvustama teineteist või üksteise lähikondseid. 4.
  5. Vanemad annavad teineteisele teavet lapsega seotud oluliste asjaolude kohta, milleks on eelkõige lapse haigestumine, üritused ja huviringid jms. 4.
  6. Vanematel on õigus suhtlemise korda muuta lihtkirjalikus vormis (sealhulgas SMS-ide ja e - kirjade teel). Suhtlemise korra muutmise nõusolek peab olema selgelt väljendatud ja teise poole poolt kirjalikult ja selgelt aktsepteeritud, muul juhul suhtlemise korra muutmist aset ei ole leidnud. 4.
  7. Suhtlemise korraga reguleerimata küsimustes loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud. Kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja SMS-i teel. 4.
  8. Eeltoodud punktides nimetamata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve. Puudutatud isiku II seisukoht
  9. Lapse ema leiab, et avalduses märgitud asjaolud ei vasta tõele ning avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd laps on pikalt ja tihti haige, siis
  10. a juuni kuni juuli kohtumiste osas esitas lapse ema tõendid, millest nähtub, et lapse tervislik seisund ei võimaldanud läbi viia kohtumisi avaldajaga tema poolt soovitud päevadel, mh ajal, kui laps viibis haiglaravil. Ema on pakkunud avaldajale korduvalt võimalust kohtuda lapsega nädala sees vastavalt
  11. märtsi
  12. a kompromissi punktile 1, kuid avaldaja on sellest keeldunud. Avaldusest nähtuvalt soovib avaldaja kohtuda lapsega enamasti nädalavahetustel, mitte nädala sees. Kuivõrd laps käib eelkoolis laupäeviti, siis ei ole kompromissiga kokkulepitud 3-tunnised kohtumised olnud avaldajale vastuvõetavad.
  13. Lapse ema leiab, et lapse ööseks isa juurde jäämine on ebamõistlik ega arvesta lapse huvidega.
  14. Olukorra lahendamiseks pöördus lapse ema lapsega Pärnu Haigla lastepsühholoogi vastuvõtule, kes vestles lapsega ja avaldas, et ööbimistega kohtumisi avaldajaga ta ei soovita, sest laps on avaldajast rääkides närviline ja pinges ning lapse sõnade kohaselt avaldaja riidleb tihti lapsega.
  15. Avaldaja ja lapse kohtumisi tuleks jätkata
  16. märtsi
  17. a kompromissis kokkulepitud viisil ja selgitada avaldajale, et kokkulepitud kohtumistest tuleb avaldajal kinni pidada ja lapse haigestumine ei ole kokkusaamistest põhjendamatu keeldumine. Lapse ema arvates võib kohtumisteks ettenähtud ajamahtu pikendada järk-järgult vastavalt lapse valmisolekule ja arengule. Eestkosteasutuste seisukohad 3
(8)
  1. Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) märkis oma seisukohas, et lapsevanemad on pärast kompromissilepingut sõlminud lastekaitsespetsialisti juuresolekul mitu uut lapse ja isa suhtlemiskorda reguleerivat lepingut (
  2. juunil 2017 ja
  3. novembril 2017), mille eesmärgiks oli pikendada isa ja lapse suhtlemise aega (eemaldati vähemalt 3 tunni nõue) ning täpsustada lapse üleandmise protsessi (vanem aitab lapse turvaliselt autost välja) ning lapse riiete seisukorra nõuet lapse üleandmisel (lapse riiete seisukord ei tohi olla kohtumise ajal oluliselt muutunud).
  4. Saarde vald (Saarde Vallavalitsuse kaudu) on seisukohal, et väga suuri elumuutusi (nt lapse viibimine isa juures mitu ööpäeva järjest) ei ole mõistlik teha, kuna vanemate ütlused on lapse suhtumise osas vastukäivad. Samas on põhjendatud lapse ja isa tihedama või suuremahulisema suhtlemise võimaldamine. Lapse esindaja seisukoht
  5. Lapsele määratud esindaja hinnangul on põhjendatud suhtluskorda täpsustada, kuna varasem kokkulepe on niivõrd abstraktne, et raskendab olukorras, kus vanemate vahel on konflikt, selle täitmist. Maakohtu määrus
  6. Pärnu Maakohus tunnistas
  7. novembri
  8. a määrusega lepitusmenetluse nurjunuks ja muutis Pärnu Maakohtu
  9. märtsi
  10. a määrusega kinnitatud suhtluskorda. Maakohus määras isa ning laste suhtluskorra kindlaks järgmiselt: 1) Lapse alaline elukoht on ema YY juures. 2) Laps kohtub isaga kahel päeval nädalas, arvestades lapse tervislikku seisundit ja soovi kohtumise aja suhtes. Täpsemad päevad ja kellaajad lepivad vanemad kokku iga kord eraldi vastavalt olukorrale SMS või e-kirja teel vähemalt 7 päeva ette (isa e-post: XXX, tel XXX; ema e-post: XXX, tel XXX). Samade sidevahendite kaudu teavitab üks vanem teist muudatustest lapsega kokkusaamise aegades. Novembris 2018 peab lapse ema lubama vähemalt üht kohtumist lapse ja isa vahel selliselt, et laps saab jääda isa juurde ööbima, samuti peab sama võimaldama
  11. detsembri ööl vastu
  12. detsembrit
  13. Alates 2019.aastast peab lapse ema lubama vähemalt kaht kohtumist kuus lapse ja isa vahel selliselt, et laps saab jääda isa juurde ööbima. Kui laps avaldab selget vastuseisu isa juures ööbimisele, tuleb ta isa poolt lapse koju viivitamata tagastada. Lapse ema juurest toomise ja tagastamise eest hoolitseb lapse isa. 3) Lapse isa ja lapse vaheline suhtlemine suuremas ulatuses kui eelmises punktis märgitud, toimub vanemate kokkuleppel vastavalt lapse arengule ja tema soove arvestades. Juhul kui laps on haigestunud või ei soovi muul põhjusel vastavalt käesolevale suhtluskorrale isaga kohtuda, tuleb kohtumine asendada samaväärsega vanemate kokkuleppel esimesel võimalusel. 4) Lapse üleandmisel väljub laps autost koos vanemaga. 5) Lapse riiete seisukord lapse üleandmisel ei või olla oluliselt muutunud. Vajadusel soetab vanem õues käimiseks eraldi riided. 6) Lapse isal on õigus suhelda lapsega isadepäeval. 7) Laps veedab jõululaupäeva ja sellele järgneva öö
  14. aastal isa juures ning vana-aasta õhtu ja uusaastaöö ema juures, järgnevatel aastatel need päevad vahetuvad vanemate vahel. 8) Lapse sünnipäeval on lapse isal õigus lapsega suhelda ja temale kingitust üle anda. 9) Lapse vanemad tagavad lapsele tavapärase elurütmi. 4
(8)10) Lapse vanemad teavitavad teineteist koheselt oma telefoninumbri või e-posti aadressi muutumisest. 11) Vanemad ei halvusta teineteist lapse ees ega kahjusta lapse ja teise vanema suhteid mingil muul viisil. Vanemad tagavad, et kolmandad isikud ei kahjustaks vanemate ja lapse vahelisi suhteid. 12) Vanemal on õigus teada ja teisel vanemal kohustus teavitada lapse reaalsest asukohast. 13) Käesolevas suhtluskorras nimetamata lapsega suhtlemist puudutavas küsimuses lähtuvad lapsevanemad mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve.
  1. Maakohus leidis, et kokkuleppe mittesaavutamisel tuleb lepitusmenetlus tunnistada TsMS § 563 lg 7 alusel ebaõnnestunuks ning kohaldada sama lõike punktis 2 nimetatud meedet – muuta kehtivat suhtlemiskorda, milleks tegelikult on TsMS § 563 lg 2 mõtte kohaselt vanemate poolt
  2. novembril 2017 kokkulepitu. Kohus nõustus lapse esindajaga selles, et lepitusmenetluse eesmärk on peaasjalikult saavutada kokkulepe senikehtinud suhtlemiskorra täitmiseks või leppida kokku sellest mitte põhimõtteliselt erinevas suhtlemiskorras. Põhjalikumate muudatuste tegemiseks vajalike asjaolude tuvastamiseks ei ole seaduses kehtestatud lepitusmenetluse 60-päevane aeg kahtlemata piisav. Kohus ei jaganud lapse ema seisukohta selles, nagu oleks senikehtinud kokkuleppeid nende sisu kohaselt täidetud. Varasema kokkuleppe saavutamisel kohtus oli laps 3-aastane, tänaseks aga juba 6-aastane. Nii kohtu
  3. märtsi
  4. a määruse punkti 3 kui
  5. novembri
  6. a vanematevahelise kokkuleppe punkti 4 esimese lause kohaselt peaks suhtlemine isaga suuremas ulatuses kui kahel päeval nädalas toimuma vastavalt lapse arengule ja tema soove arvestades. Tegelikkuses ei ole laps isa juures vähemalt
  7. aastast kordagi ööbinud ja sisuliselt ei arvesta vanematevaheline suhtlus ega tegelikkuses toimivad kokkusaamised lapse arengutaset ja tema enda suhtumist. Seetõttu pidas maakohus võimalikuks muuta senikehtivat suhtlemiskorda, lähtudes eelkõige
  8. novembril 2017 sätestatust, tunnistaja EE ütlustest ja menetluses poolte kinnitatud asjaoludest, mille osas selgesõnaline vaidlus puudub. Kohus leidis, et puudub alus mitte lubada lapsel ööbida isa juures, lapse ema väited isa vägivaldsusest, kurjusest vms lapse suhtes ei ole tõendatud ega usutavad. Samas ei ole mõeldav ka lapse jäämine isa juurde mitmeks järjestikuseks ööks, rääkimata avaldaja märgitud nädalate kaupa (koolivaheaegadel) isa juures elamisest. Tihendamaks 6-aastase koolimineva poisi suhet isaga, kes on haigusi mitte arvestades siiski kümneid kordi aastas isaga päevade kaupa kohtunud (enamasti on kohtumised kestnud terve päeva ja nädalavahetustel EE sõnade kohaselt), tuleks esimestel kuudel – novembris ja detsembris lubada lapse ja isa kohtumist koos ööbimisega üheks ööks (peresidemete huvides sel aastal jõululaupäeval) ja edaspidi kaheks ööks kuus nädalavahetuseti, aga mitte järjest. Lapse ja isa kohtumised kahel päeval nädalas võivad jääda, samuti võimalikud kohtumiste asendamised, kui laps haigestub või ei soovi muul põhjusel isaga kohtuda. Viimatimärgitu on oluline tagatis ka lapse emale, s.t kui laps ei soovi ikkagi isa juurde ööseks jääda, tuleb ta ema juurde ehk koju tagasi viia. Esialgne tõrges suhtumine lapse poolt võib olla loomulik, mis peab sundima ka ise vastavalt pingutusi tegema (nt ühine pöördumine pereterapeudi poole vms). Täpsemate suhtluspäevade kokkuleppimine võib jääda selliselt nagu
  9. novembril 2017 kokkulepitud, täpsustada saab ärakuulamisel teatatud kontaktandmeid (ema e-posti aadress on muutunud). Koolivaheaegade ja lapse vanavanemate tähtpäevade reguleerimine ei ole puuduliku informatsiooni ja menetluse piiratud aja tõttu käesoleva määrusega mõeldav. Seda saavad vanemad teha ka kohtuväliselt sarnaselt varasemate kokkulepetega ja vajadusel lastekaitsespetsialisti abiga. Määruskaebus 5
(8)
  1. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub ema maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus määras kindlaks isa ja lapse suhtlemiskorra selliselt, et novembris 2018 peab lapse ema lubama vähemalt üht kohtumist lapse ja isa vahel selliselt, et laps saab jääda isa juurde ööbima, samuti peab sama võimaldama
  2. detsembri ööl vastu
  3. detsembrit 2018 ning alates
  4. aastast peab lapse ema lubama vähemalt kaht kohtumist kuus lapse ja isa vahel selliselt, et laps saab jääda isa juurde ööbima. Menetluskulud palub lapse ema jätta avaldaja kanda.
  5. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei nõustu ema kohtu määratud suhtlemiskorraga osas, milles suhtluskord määrab kindlaks lapse ja isa kohtumise ööbimistega. Kuigi kohus on märkinud, et kohtumiste osas tuleb arvestada lapse tervist ja soovi, mis on emale tagatiseks juhul, kui laps ei soovi isa juurde ööseks jääda, leiab ema, et kohtu määratud suhtluskord ei arvesta lapse huve seoses ööbimistega. Nimelt on laps süsteemselt ärevil ja hirmul seetõttu, et ei tea, millal ta avaldaja juurest koju tagasi saab. Nimetatud asjaolu tõttu on ka lapse ja isa ööbimistega kohtumine lapsele koormav psühholoogiliselt ega ole mõistlik. Kindlasti ei ole lapse parimaks huviks oma pere ja õdede-vendade juurest, mis on tema jaoks turvaline ja harjumuspärane keskkond, minna ööbima avaldaja juurde, kellega laps ei ole kunagi koos elanud ega nimeta teda ka isaks. Ema leiab, et seesugune ööbima kohustamine ei aita kaasa lapse ja isa vahelisele suhtlusele, vaid muudab lapse veelgi kartlikumaks ja neurootilisemaks.
  6. Kuigi ema leiab, et lapsel on õigus oma lahuselava vanemaga suhelda, ei saa last selleks sundida ega kohustada. Avaldaja ei ole peale
  7. märtsi
  8. a kompromissi sõlmimist üles näidanud huvi lapse tervise, arengu ega käekäigu vastu, vaid on üksnes esitanud nõudeid lapse emale lapsega kokkusaamise aegade osas.
  9. Pärnu Haigla lastepsühholoog, kes vestles lapsega, avaldas, et ööbimistega kohtumisi avaldajaga ta ei soovita, sest laps on avaldajast rääkides närviline ja pinges ning lapse sõnade kohaselt avaldaja riidleb tihti lapsega. Lisaks toimus koos lapsega viimati
  10. novembril 2018 pereterapeudi vastuvõtt, kus osales ka avaldaja. Pereterapeut määras kohtumiseks uue aja
  11. novembriks 2018 ilma lapseta põhjusel, et laps ei peaks viibima avaldaja ebakohaste vihapursete juures.
  12. Kohus määras ebaõigesti uue suhtlemiskorra ööbimistega ilma spetsialistide arvamust küsimata ja last ära kuulamata, mistõttu ei saanud kohus lepitusmenetluseks määratud aja jooksul tuvastada asjas lapse tegelikke huvisid ja soovi. Menetluse edasine käik
  13. Lapsele määratud esindaja, avaldaja ja eestkosteasutused paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata.
  14. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
  15. Kolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.
  16. Maakohus on kohtule esitatud asjaolude põhjal õigesti leidnud, et lepitusmenetlus tuleb lugeda ebaõnnestunuks, kuna menetlusosalised ei saavutanud kohtus ega perenõustaja poole pöördumisel suhtlemise korraldamises üksmeelt. Sellest tulenevalt asus maakohus põhjendatult seisukohale, et kohtul tuleb muuta Pärnu Maakohtu
  17. märtsi
  18. a määrusega kinnitatud isa ja lapse suhtlemise korda, et kõrvaldada võimalikus ulatuses suhtlemise korraldamise takistused. Kuivõrd menetlusosalised avaldasid 6
(8)
  1. oktoobri
  2. a ärakuulamisel, et ei pea vajalikuks sunnimeetmete rakendamist, on maakohus jätnud õigesti sunnimeetmed rakendamata ja piirdunud üksnes suhtluskorra muutmisega. Suhtluskorda määrates on maakohus õigesti arvestanud lapse ning mõlema vanema õigusi ja huve ning kaalunud asjaolusid, mis suhtluskorra määramise eesmärke mõjutavad. Ringkonnakohtu hinnangul tagab maakohtu määratud suhtluskord tasakaalustatud võimaluse lapsele suhelda mõlema vanemaga ja mõlema vanema õiguse osaleda lapse elus ja teda kasvatada. Maakohus on võtnud õigesti arvesse kõigi menetlusosaliste arvamusi, kuid seadnud põhjendatult esiplaanile lapse huvid. Kuna kolleegium nõustub maakohtu sisukohtadega, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi TsMS § 659 ja § 654 lg 6 juhinduduses korrata.
  3. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium esmalt, et suhtluskorra määramisel, sh lepitusmenetluse läbiviimisel, on esimese astme kohtul ulatuslik diskretsiooniõigus. Sellist õigust kasutades langetatud maakohtu otsustustesse saab kõrgema astme kohus sekkuda üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire, seisukohad on põhjendamata või on kohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kõnealusel juhul suhtluskorda määrates diskretsioonipiire ületanud, kohtumäärus on põhjendatud, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusnorme.
  4. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse etteheitega, mille kohaselt on maakohus läinud vastuollu lapse huvidega, kui on määranud suhtlemiskorras isa kohtumised edaspidi ka koos ööbimisega. Vastuseks sellele väitele selgitab ringkonnakohus, et LasteKS § 21 lg 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel lähtuda eeskätt lapse huvidest ning LasteKS § 28 järgi on suhtlemise korra määramise esmaseks eesmärgiks tagada eelkõige lahus elava vanemale ja lapsele võimalus säilitada lähedased suhted. Ühise hooldusõiguse korral on mõlemal vanemal õigus ja kohustus panustada lapse kasvatamisse, lapse igakülgse arengu toetamisse ning tervise ja heaolu hoidmisesse. Lapse arengule on seejuures oluline nii ema kui ka isa eeskuju. Ainult isa ja lapse regulaarsel suhtlemisel saab nende vahel püsida lähedus- ja kiindumussuhe.
  5. Vastupidiselt lapse ema seisukohale nõustub kolleegium maakohtuga, et asjas ei ole esitatud veenvaid asjaolusid ega neid kinnitavaid tõendeid, mille põhjal saaks väita, et lapse ööbimine isa kodus võiks mingil viisil last kahjustada. Ringkonnakohus ei jaga lapse ema hinnangut, et ööbimistega kohtumised isa juures võiks osutuda lapsele psühholoogiliselt koormavaks, muuta last närviliseks või avaldada talle muud ebasoovitavat mõju. Olukorras, kus laps on tänaseks juba 6-aastane ja eelnevatel aastatel piisavalt oma isaga koos aega veetnud ning teda tundma õppinud, on loomulikuks ja mõistlikuks järgmiseks etapiks isa ja poja suhtlemisel, et nende omavahelised kohtumised on järjest pikemad, sh aeg-ajalt koos isa kodus ööbimisega. Mida vanemaks laps saab, seda rohkem on ta eelduslikult võimeline iseseisvalt aega veetma ka lahus elava vanemaga. Esmalt ühel korral kuus ja edaspidi kahel korral kuus ööseks isa juurde jäämist ei saa pidada sedavõrd suureks elumuutuseks, millega laps ei peaks emotsionaalselt toime tulema, kui mõlemad vanemad teda selles toetavad.
  6. Määruskaebuses esile toodud asjaolu, et laps on ärevil ja hirmul seetõttu, et ei tea, millal ta isa juurest koju tagasi saab, põhineb üksnes ema sellekohastel väidetel. Kui selline olukord peaks tegelikkusele vastama, tuleb lapse emal mõista, et lapsega kooselava vanemana on tal kohustus lubada lapsel lahus elava vanemaga suhelda ning teha endast olenev, et lapse ja teise vanema kontakt ei oleks lapsele vastumeelne (vt ka nt Riigikohtu
  7. märtsi
  8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-12, p 18). See tähendab, et lapse emal tuleb last vajadusel julgustada isaga suhtlema ning olla lapsele isaga üha süveneva suhte loomisel emotsionaalselt toeks. Vajadusel tuleb last julgustada ka isa koju ööseks jääma, selgitades lapsele eelnevalt, millal laps isa juurde läheb ja millal ema juurde tagasi tuleb, 7
(8)tekitades sellega lapsele turvalise tunde. Lapse ema liigselt kaitsev ja isa juures viibimise osas negatiivne meelestatus ning selle võimalik väljanäitamine lapsele ei ole lapse parimates huvides. Asja materjalist nähtuvalt on nii lapse isa kui tema elukaaslane näidanud üles omapoolset valmisolekut veeta lapsega pikemalt koos aega, kuid isa ei ole nõudnud lapsega kohtumist vastuolus lapse huvidega. Seda arvestades ei ole põhjust arvata, et juhul kui laps esimestel kordadel ei ole siiski valmis isa juurde ööseks jääma, teeks isa takistusi lapse koju tagasi lubamisel. Nii lapse esindaja kui ka eestkosteasutused toetavad isa soovi osaleda oma lapse kasvatamises ja leiavad üksmeelselt, et järk-järgult tihedam isa ja lapse vaheline suhtlus on positiivne.
  1. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse väitega, et maakohtu poolt lapse ärakuulamata jätmine isa juures ööbimise küsimuses tähendab kõnealusel juhul olulist menetlusnormi rikkumist. TsMS § 5521 lg 1 kohaselt kuulab kohus last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult. Sellest vanusest noorema lapse ärakuulamine ei ole kohtule kohustuslik, kuid kohus võib seda teha, kui peab seda vajalikuks. Arvestades, et praegusel juhul on laps 6-aastane, ei pruugi tal veel olla põhjendamatute mõjutuste vaba seisukohta tema jaoks uudse olukorra suhtes ning seepärast on maakohus õigesti jätnud lapse seisukoha isa kodus ööbimise küsimuses välja selgitamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei tähenda see aga seda, et lapse huve ei oleks selles küsimuses arvestatud. Nagu eespool p-s 25 selgitatud, nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, et järk-järgult tihedam isa ja lapse vaheline suhtlus vastab lapse tegelikele huvidele, kuna see loob isa ja lapse vahel tihedamad ja usalduslikumad suhted ning võimaldab lapsel ja isal teineteise elus osaleda, mis ongi suhtlemiskorra määramise eesmärk. Lapse seisukoha igakordset arvestamist ööbimise suhtes võimaldab maakohtu poolt suhtluskorra määramisel vanematele pandud kohustus arvestada kohtumiste kokkuleppimisel lapse huve ja soove (vt maakohtu määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3).
  2. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus. Esiletoodud asjaoludest ei nähtu, et maakohtu määratud suhtlemiskorra täitmine seaks lapse ohtu või oleks muul viisil lapse huvidega vastuolus. Maakohus on käsitlenud piisava põhjalikkusega poolte esiletoodud asjaolusid ning teinud esitatud seisukohtadele ja tõenditele ning oma siseveendumusele tuginedes seadusliku ja põhjendatud kohtulahendi.
  3. Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata, puudub alus muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 teise lause alusel jätab kolleegium avaldaja ning puudutatud isiku II ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud nende endi kanda ning lapsele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja tasu Eesti Vabariigi kanda. Eelmärgitut arvestades puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak Ande Tänav 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.