Obsah (7)

§ 64§ 65§ 118§ 4§ 76§ 75§ 871

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2019, Võru Kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungisekretär Kristel Toots Kriminaalasja number 1-11-9778 Kriminaal

) § 118 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning

§ 64

lg 1 alusel mõisteti tema liitkaristuseks neli aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 5.

augusti 2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa kolm aastat ja kaks kuud vangistust võrra ja mõisteti V. Aleksejevi liitkaristuseks seitse aastat ja kaks kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algust tuli arvata alates V. Aleksejevi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates

1. aprillist
3. Tartu Maakohtu
4. juuli 2018 määrusega kriminaalasjas nr 1-11-9778 asendati Tartu Maakohtu
5. septembri 2011 otsusega V. Aleksejevile mõistetud rahaline karistus 60-kordses päevamääras (päevamäära suurus 3,20 eurot), s.o 192 eurot vangistusega 20 päeva.

§ 65lg 2 alusel liideti Tartu Maakohtu 11.

detsembri 2015 otsusega V. Aleksejevile mõistetud liitkaristus seitse aastat ja kaks kuud vangistust ja asenduskaristuseks mõistetud vangistus 20 päeva ning mõisteti V. Aleksejevi liitkaristuseks 7 aastat 2 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust tuli arvata alates V. Aleksejevi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates

1. aprillist
2. Seega algas V. Aleksejevi karistuse kandmise aeg
3. aprillil 2015 ja see lõpeb
4. juunil
7. novembril 2018 saabusid Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Tartu Vangla dokumendid V. Aleksejevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Neist ilmneb järgnev teave.
8. Vangla hinnangul seisneb V. Aleksejevi ohtlikkus vägivaldsete kuritegude toimepanemises, raskete tervisekahjustuste tekitamises, seksuaalkuriteo toimepanemises ja ettevaatamatusest surma põhjustamises. Ta võib kasutada ründe korral ka nuga. Oht on kõige tõenäolisem, kui ta on alkoholijoobes, ta satub konfliktsituatsiooni, tal tekivad eriarvamused ja ta viibib seltskonnas, kus tarvitatakse alkoholi. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 66 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 63%. Seksuaal- ja vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus viie aasta jooksul on 41–62%. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla.
9. V. Aleksejevit on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral; neist karistustest neli on arhiveeritud. Ta kannab viiendat vangistust. Varem on teda karistatud varguste, kehalise väärkohtlemise, omavolilise sissetungimise, noorema kui 18aastase vägistamise ja surma põhjustamise eest ettevaatamatusest. Praegu kannab ta karistust raske tervisekahjustuse tekitamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, kuid vägivaldsus on suurenenud. Varasemate kuritegude soodustegurid olid alkoholi tarvitamine, majandusliku kasu saamise eesmärk ja seksuaalne motiiv. Praeguse kuriteo toimepanemise soodustegurid on alkoholi tarvitamine ja kättemaks.
10. V. Aleksejev on vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine.
11. novembril 2018 on temaga läbi viidud kinnistav vestlus sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Ajavahemikul
12. märts 2017 kuni
13. juuni 2017 osales ta tööhõives majandusabitöödel sektori koristajana. Alates
14. septembrist 2018 osaleb ta majandusabitöödel abitöölisena köögis. Praegu on ta töötajate reservnimekirjas. Ajavahemikul 2
15. september 2017 kuni
16. juuni 2018 osales ta Tartu Kutsehariduskeskuse puidupingioperaatori kutseõppes, kuid ei lõpetanud, sest esines puudumisi.
17. V. Aleksejevil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust.
18. novembril 2017 karistati teda noomitusega suhtlemise eeskirjade rikkumise eest ja
19. märtsil 2018 karistati teda isikliku elektriseadme kasutamise keelamisega.
20. V. Aleksejevil on vabanemisel võimalik asuda elama ema ja õe juures heas korras kolmetoalises korteris xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxx. Ema ja õde on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks oma elukohta. Kinnipeetav on kindel, et ta saab vabanemisel asuda tööle endise tööandja juures. Ta soovib pidada läbirääkimisi tööandjaga töökoha suhtes pärast vabanemist. V. Aleksejevi suhtes on
21. juulil 2018 välja kuulutatud eraisiku pankrott. V. Aleksejevi sõnul tekkis enamus nõudeid kohtumenetluse käigus. Ta on toime pannud varavastaseid kuritegusid. Vangistuse ajal on teda majanduslikult toetanud sugulane. Kui ta vabaneb, on ema nõus teda majanduslikult toetama, kuni ta leiab töö. Pärast karistusaja lõppu tahab ta minna elama ja tööle Inglismaale, kus elab tema õde perega.
22. Kinnipeetava lähimasse sotsiaalsesse võrgustikku kuuluvad ema, kaks õde ja kolm alaealist last. Kinnipeetava sõnul tal on head ja toetavad suhted ema ja õdedega. Vanem õde, kes elab perega Inglismaal, on talle usaldusväärne isik. Tema ema tervis on väga halb ja ta on nõus ema aitama. Ema on kriminaalhoolduse ajal pannud tema suhtes toime isikuvastase kuriteo, kuid juhtunu ei muuda nende vahelisi suhteid. Ta on koos emaga tarvitanud alkoholi. Kriminaalkorras karistatud on ka tema endine elukaaslane. Ta pani viimase kuriteo toime elukaaslase suhtes, kellega tal oli suhe kuus aastat. Praegu on ta hakanud uuesti suhtlema vana elukaaslasega. Tema igapäevasteks suhtluskaaslasteks olid töökaaslased.
23. V. Aleksejev on enamuse kuritegusid toime pannud alkoholijoobes ja alkoholi tarvitamine on viinud kuritegudeni, kus kannatanud on saanud eluohtlikke vigastusi. V. Aleksejevi sõnul alustas ta alkoholi tarvitamist umbes
24. aastaselt ja ta tarvitas alkoholi, kui tal tekkisid elukaaslasega suhteprobleemid. Alguses ei näinud ta alkoholi tarvitamises probleemi, kuid pärast sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimist on ta mõistnud, et alkoholi tarvitamine on olnud üks peamisi kuritegude toimepanemise põhjusi ja ta peab alkoholi tarvitamisest täielikult loobuma. Ta võib vajada vabanemisel abi alkoholi kuritarvitamisest loobumiseks. V. Aleksejev saab praegu vangistuse ajal und soodustavaid ravimeid ja antidepressante, mis mõjuvad hästi ja aitavad pingevabalt karistust kanda. Üldjuhul ta ei tunnista oma kuritegusid ja ütleb, et mõne kuriteo puhul võttis lihtsalt süü omaks. Neid kehalisi väärkohtlemisi, mida ta tunnistab, õigustab ta erinevate asjaoludega. V. Aleksejevil on vanusele vastavad sotsiaalsed oskused. Ta tegutseb impulsiivselt ja mõtleb tagajärgedele alles nende saabudes. Tal on aeg- ajalt probleeme ametnikega suhtlemisega. Ta võib kiiresti ärrituda ja tõsta ametniku peale häält. Hiljem järele mõeldes on ta võimeline vabandama. Viimase kuriteo on ta toime pannud kriminaalhoolduse ajal. Ta jätkab samasugust käitumismustrit ning ei tee järeldusi varasemast. Ta soovib edaspidi elada kainet elu, minna tööle ja hoolitseda oma laste eest.
25. Kriminaalhooldusametnik leidis, et V. Aleksejevile tuleb ennetähtaegse vabastamise korral määrata katseaeg kuni
26. juuni 2022 ja käitumiskontroll 24 kuuks. Elektrooniline valve tuleb talle määrata seitsmeks kuuks. V. Aleksejevil tuleb keelata alkoholi tarvitamine, teda tuleb kohustada otsima endale töökoha kohtu määratud tähtajaks ja alluma ravile.
27. Tartu Vangla arvamuse lisast nähtub, et kriminaalhooldusametnik tegi
28. oktoobril 2018 elukoha kontrolli aadressil J. xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxx ja kontrolli käigus selgus, et V. 3 Aleksejevi vabanemisjärgses elukohas on täidetud tingimused elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kinnipeetava vabanemisjärgse elukoha omanik kinnipeetava ema ja kinnipeetava vabanemisjärgses elukohas elav teine täisealine isik kinnipeetava õde on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kinnipeetava vabanemisjärgses elukohas on tagatud elektrienergiaga varustatus, see asub globaalse mobiilsidesüsteemi levialas ja seal on ka teiste mobiilsideoperaatorite Tele 2 ja Telia leviala. Kohtumenetluse poolte seisukohad
29. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 423 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Prokurör leiab, et V. Aleksejevit ei võimalda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, tema varasem elukäik ja elutingimused, kuhu ta asub vabanemisel elama, kuna V. Aleksejevit on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta on varem korduvalt vangistust kandnud, ta kannab praegu vangistust raske tervisekahjustuse tekitamise ja kehalise väärkohtlemise eest, ta on enamus kuritegusid toime pannud alkoholijoobes, ta ei tunnista üldjuhul toime pandud kuritegusid, ta õigustab erinevate asjaoludega kuritegusid, mida ta tunnistab, ta pani viimase kuriteo toime katseajal, tal on kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta asub vabanemisel elama samasse keskkonda, kus ta pani kuriteod toime. Üksikud V. Aleksejevit positiivselt iseloomustavad asjaolud osalemine sotsiaalprogrammides ja tööhõives ei kaalu üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. V. Aleksejevi vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuritegude iseloomust ja sellest tulenevast süü suurusest.
30. Kinnipeetav ütles kohtuistungil, et ta tahab vangistusest vabaneda. Ta sai pärast sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimist aru, et alkohol tekitab agressiivsust. Ta on kindel, et suudab alkoholi tarvitamise maha jätta. Ta oskab pärast sotsiaalprogrammi läbimist ennast kontrollida. Ta on nõus võtma endale kohustuse hoiduda alkoholi tarvitamisest ja alluma alkoholivastasele ravile. Kui ta ei saa endiselt ülemuselt tööd, läheb ta onu juurde ehitusele.
31. Kaitsja toetas kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja leidis, et sotsiaalprogrammid, mille on kinnipeetav läbinud, on pannud tema ümber mõtlema varasemaid seisukohti ja ta on oma järeldused teinud. Kinnipeetav leiab vahendid enda ülalpidamiseks seaduslikul teel, sest ta on varem pidevalt töötanud. Kohtu seisukoht
32. Kohus V. Aleksejevit vangistusest tingimisi enne tähtaega ei vabasta ja seda järgnevatel põhjustel.
33. V. Aleksejev kannab karistust

§ 118

lg 1 p 1, § 121, § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ja § 141 lg 2 p 1 järgi.

§ 118

lg 1 p 1 ja § 141 lg 2 p 1 on oma sanktsioonist ja

§ 4lg-st 2 tulenevalt esimese astme kuriteod.

Seega kannab V. Aleksejev vangistust muu hulgas esimese astme kuritegude eest.

§ 76

lg 2 p 1 järgi võib kohus tahtliku esimese astme kuriteo toime pannud inimese tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Ka peavad olema täidetud Justiitsministri

1. veebruari 2007 määruses „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. V. Aleksejev 4 on temale mõistetud 7 aasta 2 kuu ja 20 päeva pikkusest vangistusest ära kandnud enam kui kolm aastat ja üheksa kuud. Seega on kinnipeetav ära kandnud rohkem kui poole temale mõistetud karistusajast ja see ületab nelja kuud. Kinnipeetava karistusaja lõpuni on jäänud rohkem kui kaks kuud. V. Aleksejev on andnud kirjaliku nõusoleku tema suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks. Elektroonilise valve seadmise tingimused on täidetud: karistatu emale kuuluvas korteris saab valvet läbi viia ning viimati nimetatu on vajaliku nõusoleku andnud. Korteris elab karistatu õde A. O. , kes samuti on V. Aleksejevi korterisse tulekuga nõus. Niisiis on formaalsed eeldused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud.
2. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nii eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tõsi, viidatud sätte teksti lugedes pole võimalik aru saada, mida kohus normis loetletud asjaolude alusel silmas pidama peab. Sellele küsimusele tuleb vastata seadust süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt tõlgendades. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kaudselt viitab sellele ka karistusjärgset käitumiskontrolli reguleeriv

§ 871

lg 1 p 3, mille kohaselt tuleb prognoosida, kas süüdlane võib toime panna uusi kuritegusid. Ka õiguskirjanduses on leitud, et

§ 76

lg-s 4 nimetatud asjaolusid hinnates on peamine see, kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabadusse laskmise korral toime uue kuriteo (Pikamäe –

. Kommentaar.

1. trükk, § 76/4.2.1). Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus: RKKKm 3-1-1-12-17, p
2. Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) niisiis olulised ei ole, sest need saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja.
3. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, sest väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus – ja vastupidi. Tulevaste kuritegude laadi peab prognoosima eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. V. Aleksejev kannab vangistust muu hulgas raske tervisekahjustuse tekitamise ja alaealise isiku vägistamise eest. Lisaks tuleb märkida, et kinnipeetavat on korduvalt karistatud ka kehalise väärkohtlemise eest. Seega on V. Aleksejevilt ka edaspidi karta sama laadi tegusid. Need on väga rasked kuriteod. See tähendab seda, et V. Aleksejevi saab vabastada üksnes juhul, kui uute kuritegude toimepanemise oht on väga väike. Praegu see nii ei ole.
4. V. Aleksejevit on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta on varemgi kandnud vangistust, kuid eelmised vangistused pole suutnud mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. Seetõttu pole ka alust arvata, et edukamaks osutub praegune vangistus.
5. Uute kuritegude riski peamine allikas on alkoholi kuritarvitamine. Kuna V. Aleksejev on varem korduvalt sooritanud kuritegusid alkoholijoobes ja ta on pärast eelmisi vangistusi jätkanud alkoholi tarvitamist, on oht, et ta võib vabanemisel hakata uuesti tarvitama alkoholi ja sellest johtuvalt kuritegusid toime panema. Tõsi, V. Aleksejev väitis kohtuistungil, et ta edaspidi enam alkoholi ei tarvita. Kohus ei usu, et V. Aleksejev suudab alkoholi tarvitamisest 5 loobuda. V. Aleksejev võis valetada, et ta on aru saanud alkoholi kahjulikust mõjust ja soovib loobuda alkoholi tarvitamisest, et kohus vabastaks tema vangistusest tingimisi enne tähtaega. Samas võib V. Aleksejevil ollagi tõeline soov alkoholi tarvitamisest loobuda. Pidades aga silmas V. Aleksejevi alkoholiprobleemi tõsidust ja pikaajalisust, on äärmiselt tõenäoline, et süüdimõistetu ei suuda oma alkoholi tarvitamise lõpetamise plaani ellu viia.
6. Peale selle on V. Aleksejev impulsiivne ja mõtleb oma tegude tagajärgede peale alles nende saabumisel. Impulsiivne käitumine suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, sest kui V. Aleksejev ei suuda pingeolukorras kontrollida oma tundeid ja juhtida oma käitumist, võib ta tülide lahendamiseks kasutada teiste inimeste suhtes füüsilist vägivalda, nagu ta seda varemgi korduvalt teinud on.
7. Vangla materjalide põhjal saab lähtuda sellest, et V. Aleksejev ei tunnista mõningaid kuritegusid ja õigustab erinevate asjaoludega neid kuritegusid, mille sooritamist ta jaatab. See näitab, et V. Aleksejev pole täielikult aru saanud sellest, et ta käitus valesti. Kuna V. Aleksejevil pole tekkinud õigusvastast käitumist hukkamõistvaid hoiakuid, võib ta probleemide tekkimisel hakata toime panema uusi kuritegusid.
8. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendavad ka V. Aleksejevi vabanemisjärgsed elutingimused. Ta läheb vabanemisel elama keskkonda, kus ta elas ka enne vangistust ja kus ta pani toime kuritegusid. Vanas keskkonnas võivad pereliikmete, naabrite, sõprade ja ümbruskonnas elavate inimestega tekkida uued tülid, mille lahendamiseks võib süüdimõistetu panna toime uusi vägivallakuritegusid. Uue kuriteo toimepanemise riski muudab eriti suureks asjaolu, et V. Aleksejev hakkab vabanemisel elama koos emaga, kes on varasemalt pidevalt alkoholi kuritarvitanud ja kellega on V. Aleksejevil konflikte olnud. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab ka asjaolu, et süüdimõistetu on hakanud suhtlema endise elukaaslasega, kelle suhtes pani ta toime vägivallakuriteo. Vahepeal võivad süüdimõistetu ja endise elukaaslase vahelised suhted olla paranenud, kuid tihedamal suhtlemisel võivad tekkida uued erimeelsused, mille lahendamiseks võib süüdimõistetu hakata toime panema uusi vägivallakuritegusid.
9. V. Aleksejevil puudub vabanemisel kindel töökoht. V. Aleksejevi sõnul on ta kindel, et ta saab vabanemisel tööle endise tööandja juurde. Kuna V. Aleksejev pole pidanud läbirääkimisi endise tööandjaga töökoha suhtes, on V. Aleksejevi väide kindlast töökohast vabanemisel paljasõnaline. Kui V. Aleksejevil ei õnnestu vabanemisel töökohta leida, pole tal püsivat sissetulekut. Arvestades asjaolu, et V. Aleksejev on varem toime pannud varavastaseid kuritegusid, on oht, et ta võib majanduslike probleemide lahendamiseks hakata toime panema uusi varavastaseid kuritegusid.
10. Sotsiaalprogrammide Eluviisitreening ja Viha juhtimine läbimine, töötamine vangistuse ajal majandusabitöölisena, soov elada edaspidi seaduskuulekalt ja lähedased suhted Inglismaal elava õega on V. Aleksejevit tõepoolest positiivselt iseloomustavad asjaolud. Need aga ei kaalu üles negatiivseid aspekte, mida kohus äsja käsitles.
11. Eelöeldu tähendab seda, et V. Aleksejev peab vangistuse kandmist jätkama.
12. Süüdimõistetu kaitsja Andres Veski esitas kohtule kirjaliku taotluse 134,40 eurose riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. See taotlus tuleb KrMS § 175 lg 1 p 4, riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 2, § 21 lg 3 ja § 22 lg 3 ning justiitsministri määruse „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi 6 õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-te 4, 5 ja 10, § 7 lg 4, 151 lg 1 p 2 ning § 17 alusel rahuldada ehk taotletud summa tuleb arvata menetluskulu hulka. Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri otsesõnu seda, kelle kanda see menetluskulu jääb. Sellele küsimusele vastamisel tuleb lähtuda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
13. veebruari
14. a määrusest nr 3-1-1-1-16, kus on analüüsitud menetluskulude hüvitamist karistusjärgse käitumiskontrolli puhul. Riigikohus leidis, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmise korral jääb kaitsjatasu KrMS § 2 p 4 alusel riigi kanda, sest a) kohtul on selles menetluses suur diskretsiooniõigus, b) menetlus toimub kinnipeetava tahtest sõltumata ja c) menetluse tulemiks võivad olla süüdimõistetud isiku põhiõiguste uued riived, mistõttu ei saa taunida süüdistatava soovi kaasata menetlusse kaitsja (vt p 9). Ennetähtaegse vabastamise korral esinevad samuti käesoleva määruse eelmises lauses viidatud alused a ja b. Küll aga ei esine alust c, sest ennetähtaegse vabastamise menetluses ei saa kohus isiku olukorda senisest halvemaks muuta. Olukord on suisa vastupidine, sest riik võib vangile vastu tulla ja tema situatsiooni paremaks muuta: vabastada ta enne seda, kui ta on lunastanud oma kuriteo, kandes ära kogu tema süüle vastava karistuse. Seetõttu ei saa panna riigile kohustust kanda ennetähtaegse vabastamise menetluses tekkiv kaitsjatasu. Niisiis tuleb kaitsjatasu KrMS § 2 p 4 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
15. veebruari
16. a määruse nr 3-1-1-1-16 p 9.3 ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista V. Aleksejevilt. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ 7