← Eesti

2-17-108446/46

Obsah (7)§ 102§ 96§ 100§ 105§ 108§ 99§ 109

Tsiviilasi nr: 2-17-108446 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-17-108446 Otsuse tegemise aeg ja koht 20.12.2018, Tallinn Kohtukoossei

sätestatud määras, kahjustamata tema enese tavalist ülalpidamist. Kostja palus

§ 102lg 2 alusel elatist vähendada.

Kostja palus kohustada hageja seaduslikku esindajat esitama kohtule tõendid, mis võimaldaks hinnata hageja tegelikele eluvajadustele vajaminevaid kulutusi ühes kuus. Menetluse käik

  1. Harju Maakohus rahuldas 16.08.2017 otsusega hagi. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
  2. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 09.03.2018 otsusega maakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et maakohtul tuleb eelmenetluses selgitada mh välja, milliseid faktiväiteid soovivad pooled asjaolude kohta esitada ning milliste tõenditega tõendada (TsMS § 392 lg 1 p d 3 ja 4). TsMS § 351 lg-st 1 tulenevalt arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Kohtuotsuse saab TsMS § 435 lg 1 järgi langetada pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Ringkonnakohtu arvates jättis maakohus need kohustused olulises osas täitmata ning see võis tuua kaasa ebaõige otsuse. Hageja esitas ringkonna otsuse peale kassatsioonkaebuse, millest hiljem loobus. 18.04.2018 tegi Riigikohus määruse, milles lõpetas tsiviilasjas kassatsioonkaebuse menetluse ja tagastas kaebuse esitajale. 3

(11)Tsiviilasi nr: 2-17-108446 Maakohtu otsus
  1. Harju Maakohus rahuldas 03.07.2018 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt välja elatise hageja kasuks tema ülalpidamiseks riiklikus elatise alammääras (kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära), millest on maha arvestatud ½ osa riikliku lapsetoetuse määra, igas kuus alates 26.04.
  3. a oli elatise alammäär 235 ja ½ riikliku lapsetoetuse määra 25 eurot, seega tuleb
  4. a iga kuu eest tasuda elatist 210 eurot.
  5. a-l on elatise alammäär 250 ja ½ riikliku lapsetoetuse määra 25 eurot, seega tuleb
  6. a iga kuu eest tasuda elatist 225 eurot. Maakohus jättis välja mõistmata elatise perioodi 15.01.2018–24.05.2018 eest. Seega tuleb
  7. a jaanuari eest tasuda elatist 105 eurot,
  8. a veebruari kuni aprilli eest kostja elatist tasuma ei pea ja
  9. a mai ees tuleb tasuda elatist 52 eurot 50 senti. Maakohus mõistis välja elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku 25.04.2016–25.04.2017 eest summas 2376 eurot 50 senti. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laps viibis turvakodus perioodil 15.01.2018–24.05.2018, s.o 4 kuud ja 9 päeva. Maakohus märkis, et hageja seaduslik esindaja jäi kohtuistungil kahtlevale seisukohale, kas ta nõuab nimetatud perioodi eest elatist või mitte. Hageja seaduslik esindaja väitis, et kandis lapse kulusid ka turvakodus viibitud perioodil ja pidi kohtule hiljem täiendavalt teatama, kas nõuab nimetatud perioodi eest elatist. Hageja seaduslik esindaja hageja turvakodus viibimise aja osas kohtule midagi täiendavat ei teatanud. Maakohus viitas ka sotsiaalhoolekande seaduse § 33 lg-le
  10. Seega leidis maakohus, et rahuldamata tuleb jätta elatise nõue aja eest, kui laps viibis turvakodu teenusel. Turvakodu teenusel olev laps on omavalitsuse ülalpidamisel. Hageja seaduslik esindaja tõendas maakohtu hinnangul hageja eluasemekulusid. Esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja elukoha kommunaalkulud ühes kuus 133 eurot 53 senti, remondilaen 124 eurot 34 senti, eluasemelaen 69 eurot ühes kuus ja kodukindlustus 28 eurot 43 senti kuus. Hageja elab korteris koos oma seadusliku esindajaga, seega on hageja osa kuludest 178 eurot (hageja seaduslik esindaja nõuab 133 eurot). Hageja seaduslik esindaja ei pea tõendama hageja riiete ja jalanõude kulusid. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud, et hageja riiete jalanõude-kulud ühes kuus on 150 – 160 eurot. Kohtupraktikas on tavapäraselt hageja vanuses lapse riiete-jalanõude kulud 50 eurot kuus. Hageja vanemad ei ole kohtu hinnangul võimelised tagama hageja kulutusi riietelejalanõudele 150–160 eurot kuus. Mõlemad vanemad avaldasid, et nende toimetulek on keeruline. Eeltoodust tulenevalt on hageja vajalikud kulud riietele-jalanõudele ühes kuus 50 eurot. Hageja seaduslik esindaja nimetas hageja toidukuludeks ühes kuus 200 eurot. Selliseid kulutusi on võimalik teha, kui vanemad seda võimaldavad. Kohtupraktikas peetakse hageja vanuses lapse vajalikeks toidukuludeks 150 eurot kuus. Kohus peab seda ka hageja vajalikuks kuluks. 4
(11)Tsiviilasi nr: 2-17-108446 Hageja seaduslik esindaja on nimetanud, et koolile kulub igas kuus 30 eurot. Selline kulu on mõistlik ja põhjendatud. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud, et sidekulu (internet ja TV) on 35 eurot ühes kuus ja sidevahendite kulu (sh telefon Samsung Galaxy J3 osamakse koos kindlustusega) on 80 eurot kuus. Hageja ema CC-le esitatud Elisa arvetel on neli telefoninumbrit. Rahvastikuregistri andmetel on neist XX number XXX, mis aga Elisa arvest nähtuvalt on isiku nimega GG number. Seega pole hageja telefonikulud ja seadmekulud tõendatud. TV ja internetikulu on hageja elukohas Elisa arvest nähtuvalt 34 eurot 96 senti. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud hageja TV ja interneti kulu ühes kuus 17 eurot 50 senti. Üldteada on, et hageja vanuses lapsed kasutavad mobiiltelefoni ja sellega kaasnevad kulud. Kohus pidas põhjendatud kuluks mobiilile 12 eurot 5 senti kuus. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud sidekulud kohtupraktikas tavapärased 30 eurot. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud, et hageja õnnetusjuhtumi kindlustus ja koolifond on kokku 42 eurot. Tõendatud on õnnetusjuhtumi kindlustus 11 eurot 1 sent. Koolifondi tasumine siiski tõendatud ei ole. Hageja seadusliku esindaja esitatud kontoväljavõttest ei nähtu, et maksed on tehtud hageja koolifondi. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud, et hageja ravimite (diagnoositud XXX) kulu on 25– 40 eurot kuus, spetsiaalse hambapasta kulu 20 eurot kuus ja rinnakorvi korrigeeriva ortoosi maksumus 315 eurot. Nimetatud kulutuste kohta ei ole hageja seaduslik esindaja tõendeid esitanud. Seega hindas kohus hageja ravimite kuludeks ja hügieenikuludeks igas kuus kohtupraktikaga kooskõlas hageja vanuses lapse kohta vastavalt kulud ravimitele 20 eurot kuus ja kulud hügieenile 15 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud, et hageja transpordikulu on 15 eurot kuus. Nimetatud kulu on mõistlik ja põhjendatud. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud, et hageja kulutused sõprade sünnipäevadele on 15– 30 eurot ja meelelahutusele 40 eurot kuus, seega kokku 55 kuni 70 eurot kuus. Maakohus leidis, et hageja vanematel ei ole võimalik hagejale sellist elulaadi pakkuda ning seega tuleb vajalikeks ja põhjendatud meelelahutuskuludeks hinnata kohtupraktikas tavapärased kulud hageja vanuses lapse puhul 50 eurot kuus. Seega kokku olid hageja vajalikud ja põhjendatud kulud ühes kalendrikuus maakohtu hinnangul 501 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja annab hagejale taskuraha. Siiski ei saanud seda maakohtu hinnangul elatise tasumiseks pidada. Elatist tuleb tasuda kokkuleppel või tehtud kulutuse hilisemal heakskiidul vanemaga, kes last igapäevaselt kasvatab. Käesoleval juhul see nii ei ole. 5
(11)Tsiviilasi nr: 2-17-108446 Kuna vanemate kohustused lapse ülalpidamisel on võrdsed, siis hageja kulutustest peab kostja kandma poole ehk 250 eurot. Hageja põhjendatud kulutustest nähtuvalt katab alammääras elatis s.o
  1. a-l 250 eurot kuus hageja vajadused. Kostja osa lapsetoetusest on 25 eurot, millega maakohus arvestas elatise väljamõistmisel. Kohus ei arvestanud elatise väljamõistmisel kostja väiteid tema töötuse kohta. Laps vajab süüa, riideid ja eluaset iga päev ning poolte väidetest järelduvalt ei tasunud kostja elatist ka ajal, kui ta töötas. Maakohus leidis, et tagasiulatuva elatise väljamõistmise alused on käesoleval juhul samad kui jooksval elatisel. Kohus mõistis tagasiulatuvalt välja alammääras elatise, millest on maha arvatud ½ riiklikku lapsetoetuse määra.
  2. a-l oli elatise alammäär 215 eurot ja
  3. a-l oli elatise alammäär 235 eurot. Riikliku lapsetoetuse määr
  4. a-l oli 45 eurot, millest ½ osa on 22 eurot 50 senti. Riikliku lapsetoetuse määr
  5. a-l oli 50 eurot, millest ½ osa on 25 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuli kostjalt välja mõista elatis ajavahemiku alates 25.04.2016 kuni 31.12.2016 eest summas 1578 eurot 50 senti ja ajavahemiku alates 01.01.2017 kuni 24.04.2017 eest summas 798 eurot, seega kokku 2376 eurot 50 senti. APELLATSIOONKAEBUS
  6. Maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja jätta välja mõistmata elatist tagasiulatuvalt ajavahemiku 25.04.2016–25.04.2017 eest summas 2376 eurot 50 senti. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 4 täies ulatuses ja p 5 osas, mis kohustab apellatsioonkaebuse esitajat tasuma tagasiulatuvalt elatist CC arvelduskontole. Hagejale eluaseme saamise garanteerimiseks asukohaga XXX, Tallinn, sai hageja seaduslik esindaja
  7. a-l kokku 200 000 krooni. Kostja uskus heauskselt suusõnalist kokkulepet hageja seadusliku esindajaga, mille kohaselt ei nõuta eraldi hagejale elatist kuivõrd kostja on laste eluasemeks taganud oma võimete kohaselt raha. Kostja jätkas hagejaga suhtlemist ja tema toetamist (kohtumisel taskuraha ja toidukott). Kostja teeb seda tänaseni vastavalt oma majanduslikele võimalustele ja hageja palvetele, et "isa mul ei ole söögi raha". Hageja seaduslik esindaja ei ole kostjat teavitanud hageja probleemidest ortoosiga ega ka sellest, et laps viibis turvakodus. Võimaluse tekkimisel teavitas hageja kostjat ise, et viibib turvakodus. Kostja toob välja, et 29.05.2018 kohtuistungil selgus, et hageja seaduslik esindaja jättis Eestist lahkudes poja koju elama koos tuttavaga. Hageja ema on esitanud kohtus ebaõigeid ja vasturääkivaid väiteid. Võimatu on aru saada, millest on hageja seaduslikul esindajal kostjaga korduvalt juttu olnud, sest hageja seadusliku 6
(11)Tsiviilasi nr: 2-17-108446 esindaja enda väidete kohaselt kostjaga ta aastaid ei kontakteerunud, kuna see olevat vaimne terror. Kostja lepinguline esindaja küsis lapse seaduslikult esindajalt üle, kas lapsevanemate vahel on olnud omavahelist suhtlust lapse huvides. Hageja seaduslik esindaja vastas eitavalt. Seega leiab kostja, et väide, et kostjalt on korduvalt püütud elatist nõuda, ei vasta tõele. Kostja toob välja, et turvakodus viibides on laps täielikult riiklikul ülalpidamisel. Seega lapse seadusliku esindaja väide, et kulutused olid samad, kui laps oli turvakodus, ei vasta tõele. Kostja leiab, et hageja seaduslikul esindajal tuleb rohkem keskenduda oma alaealise lapse kasvatamisele. Kostjale on täielikult arusaamatu, miks jättis lapse ema temale kui lapse isale teatamata, et läheb pooleks aastaks Eestist ära. Laps jäi kellegi kolmanda isiku hoolde ja hagejal on tervisega probleemid, mis kõik selgub alles kohtumenetluse käigus. Lisaks on hagejal tõsised käitumisprobleemid, millest kostja saab teada samuti kohtumenetluses. Seda seetõttu, et kui laps ja isa koos aega viidavad, siis probleeme ei ole, kuna laps lihtsalt probleemidest ei räägi. Maakohus ei ole arvestanud mitte ühegi kostja esitatud tõendiga. Kostja on lastele elamispinna soetamiseks üle kandnud olulise rahasumma ja seega taganud väga olulist osa laste toimetulekul, mis on oluline elatise suuruse määramisel. Kostja ei nõustu kohtute seisukohaga, et hageja seadusliku esindaja 14.03.2004 allkirjastatud kinnitus ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Poolte vahel oli leping sõlmitud ja saadud raha eest oli võimalik laste emal soetada korter elamiseks eelkõige lastele. Eluaseme soetamiseks võimaluse andmine on osa lapsele elatise andmisest. Kuna kostja usaldas hageja seaduslikku esindajat ja leidis võimalused rahaliste ülekannete tegemiseks, oli ta veendunud, edaspidi piirdub tema laste ülalpidamise kohustus laste isiklikus toetamises (tavaliselt siis, kui laps otseselt pöördub abipalvega isa poole), vastasel juhul oleks kostja piirdunud igakuise seadusest tuleneva elatise tasumisega. Kostjale jääb arusaamatuks, miks kohus mõistis tagasiulatuvalt välja elatise perioodi eest 25.04.2016- 25.04.2017, kui hageja seaduslik esindaja jättis elatise nõudes 2014.a. menetluse pooleli ainuüksi põhjusel, et talle oli ebameeldiv tšekke korjata. Kuidas pidi siis kostja teadma, et poolte 2004. a kirjalik kokkulepe ei kehti ja raha, mille kostja tasus, ega hageja otsene ja pidev toetamine ei oma mingit tähtsust. Hageja seisukoht kostja apellatsioonkaebusele 8. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta vaidlustatud osas muutmata, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb täiendada. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 7
(11)Tsiviilasi nr: 2-17-108446
  1. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole praegusel juhul vaidlustatud osas, millega maakohus hageja nõude igakuise elatise väljamõistmiseks alates 26.04.2017 rahuldas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2). Samuti ei ole hageja vaidlustanud hagi osalist rahuldamata jätmist (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3). Nimetatud osades on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustunud. Apellatsioonkaebus on esitatud maakohtu otsuse peale osas, millega maakohus mõistis elatise välja ajavahemiku 25.04.2016–25.04.2017 eest, s.o tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4 ja p 5 teine pool). TsMS § 486 lg 2 järgi tuleb praegusel juhul lugeda hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.
  2. Maakohus on otsuse vaidlustatud osaga mõistnud kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt ülalmärgitud ajavahemiku eest kokku summas 2376 eurot 5 senti ning määranud, et tagasiulatuv elatis tuleb tasuda hageja ema CC arvelduskontole, märkides ülekande selgitusse "XX tagasiulatuv elatis". Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonaebuse väited alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks, kuid maakohus on jätnud otsuse nõuetekohaselt (TsMS § 436, § 442 lg 8) põhjendamata, mh ei ole kohus põhjendanud kostja faktiliste väidete ja tõenditega arvestamata jätmist. Ringkonnakohtul on võimalik see maakohtu minetus apellatsioonimenetluses kõrvaldada. 12.

§ 96ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama.

Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise (vt nt Riigikohtu 23.04.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04, p 10; 09.03.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 16, ja 16.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16). Lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13). Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 17.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult (vt Riigikohtu 08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele elatist makstes.

Seejuures tuleb elatist maksta

§ 100

lg 4 järgi iga kalendrikuu eest ette (vt Riigikohtu 04.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11). Lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema vastava kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi peavad vanemad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisu korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (vt Riigikohtu 08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 16). Seega tuleb hagejate ülalpidamisnõude lahendamisel anda mh hinnang vanemate võimalustele last üleval pidada. 13.

§ 108

alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest 8

(11)Tsiviilasi nr: 2-17-108446 enne elatishagi kohtule esitamist. Kohtupraktika järgi võib teatud juhtudel ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu 04.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p-d 11–12). Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel

§ 108

lg 1 alusel tuleb lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13). Seega saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse õigustatud isiku toonaste vajaduste järgi

§ 99

mõttes, arvestades mh ka kohustatud isiku varalist seisundit

§ 102ja § 105 lg 3 mõttes.

13.1. Maakohus on leidnud, et tagasiulatuva elatise väljamõistmise alused on praegusel juhul samad, mis n-ö jooksval elatisel. Seega ei olnud hageja vajadused ajavahemikul aasta enne hagi esitamist võrreldes hagi esitamise ajaga maakohtu hinnangul oluliselt muutunud, st need on 501 eurot kuus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vastavate järelduste tegemisel menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud ning kostja ei ole apellatsioonkaebuses neid maakohtu järeldusi ka kahtluse alla seadnud. Samuti on maakohus leidnud, et kostja väited enda töötuse kohta ei ole aluseks jätta elatis hagetavas summas välja mõistmata. Apellatsioonkaebuses ei ole kostja tuginenud sellele, et tema ülalpidamisvõime ajavahemikul 25.04.2016–25.04.2017 või kohtulahendi tegemise ajal ei võimalda nõutavas summas elatist maksta. Kostja ei väida ka seda, et ta oleks ajaperioodil 25.04.2016–25.04.2017 kostja ülalpidamiseks perioodilisi makseid (

§ 100lg 1 esimene lause) teinud.

13.2. Kostja on vastuväidetes hagile tuginenud mh sellele, et ta on kandnud hageja emale elamispinna soetamiseks üle olulise rahasumma. Kostja on viidanud, et ta on hageja emale üle kandnud 22.09.2005 ja 12.10.2005 vastavalt 10 000 krooni ja 190 000 krooni. Kostjal puuduvat info, kuidas hageja esindaja nimetatud summasid kasutas (I kd, tl 48 pöördel). Hageja ema selgituste kohaselt oli 12.10.2005 üle kantud 190 000 krooni makstud lastele elamispinna ostmiseks. Hageja ema hinnangul on seega alusetu kostja väide, et kostjal puudub ülevaade lastele eluaseme soetamiseks mõeldud raha kasutamisest (I kd, tl 70 pöördel). Samuti nähtub kostja poolt esitatud maksekorraldustest (I kd, tl 53), et 12.10.2005 korraldusel on makse saajaks hageja ema (CC) ja makse selgitusse on märgitud "lastele korteri ostmiseks (XXX)". Samas on 22.09.2005 maksekorraldusel makse saajaks kolmas isik PP, mitte hageja esindaja ning makse selgituseks "sularaha ülekanne". Nagu eelnevalt märgitud, antakse

§ 100

lg-te 1 ja 4 järgi ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Sama paragrahvi kolmas lõige annab võimaluse lapse vanematele ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kolleegiumi hinnangul ei saa kõnealuseid makseid arvestada elatise (ette)tasumisena. Kostja ei ole tõendanud, et 22.09.2005 kolmandale isikule kantud 10 000 krooni ja 12.10.2005 hageja emale esindajale kantud 190 000 krooni, oleks tasutud hageja ülalpidamiskohustuse täitmiseks. 9

(11)Tsiviilasi nr: 2-17-108446 13.3. Samuti on kostja väitnud, et hageja ema ei ole kostjale avaldanud enne kohtu poole pöördumist mingit soovi elatise saamise ja nõudmiste kohta ega ole püüdnud kordagi jõuda kostjaga kohtuvälisele kokkuleppele. Kõik ühenduse võtmised on toimunud kohtu kaudu (I kd, tl 48 pöördel). Asja materjalidest ei nähtu, et hageja ema oleks ajavahemikul 25.04.2016– 25.04.2017 kostjalt elatise tasumist nõudnud. Hageja ema poolt elatisenõude esitamata jätmine ei anna kolleegiumi hinnangul käesoleval juhul siiski alust

§ 108

kohast nõuet rahuldamata jätta või ajaperioodi 25.04.2016–25.04.2017 eest nõutavat elatist vähendada. Poolte esitatust, sh kostja enda väidetest, saab järeldada, et hageja ise on kostjalt palunud abi kulutuste kandmiseks. Samuti ilmneb kostja poolt esitatud tõenditest, et hageja on ka varem, 2014. a-l esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt elatise saamiseks (I kd, tl 55– 56). Seega pidi kostja olema teadlik, et hageja soovib vähemalt seadusega ettenähtud alammääras elatise tasumist ja tagasiulatuva elatise nõue ei saa tulla kostjale üllatusena. Lisaks ei nähtu ringkonnakohtu hinnangul asja materjalidest, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine võiks asetada kostja äärmiselt raskesse olukorda või olla talle ebamõistlikult koormav. Kostja on enda väidete kohaselt toetanud lapsi pärast abielulahutust vastavalt võimalustele. Samas järeldub kostja väidetest, et ta on jätnud hageja ülalpidamiseks elatise teadlikult maksmata ning otsustanud teda teisiti materiaalselt toetada. Kostja arvates ei saa olla kindel, et kanded hageja esindaja kontole jõuaksid lapse vajaduste rahuldamiseks ning et neid kasutataks sihtotstarbeliselt (I kd, tl 49). Kolleegium märgib, et väidetav muul viisil ülalpidamise andmine ei vabasta kostjat kohustusest maksta elatist, sh hagi esitamisele eelnenud ajavahemiku eest. Tuvastatud asjaoludel ei ole kostjal hageja emaga

§ 100

lg 3 kohast kokkulepet, et kostja võik anda elatist teisiti kui elatise maksmisega. 13.

  1. Kostja on tuginenud vastuväidetes ka hageja esindaja poolt
  2. a-l omakäeliselt allkirjastatud kirjale, mille kohaselt ei oma hageja ema mingeid nõudmisi kostja suhtes ja ei oota ka kohustuste täitmist (I kd, tl 52). Kolleegiumi hinnangul ei nähtu tõendist, milliseid nõudeid ja kohustusi on selles silmas peetud. Mainitud kinnitust ei saa käsitleda

§ 100kohase kokkuleppena ülalpidamise andmise viisi kohta.

Lisaks ei välista ega piira vanemate kokkulepe

§ 100lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist.

Isegi kui nimetatud dokumendiga soovinuks üks vanem kinnitada hagejapoolset elatisega seotud nõuete puudumist, siis

§ 109

kohaselt on tühine kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult. 14. Eeltoodu kokkuvõttes ei anna kostja esitatud vastuväited alust jätta temalt tagasiulatuvat elatist (

§ 108) osaliselt või täielikult välja mõistmata.

15. Kostja on andnud apellatsioonkaebuses ka erinevaid hinnanguid hageja ema käitumisele ning esitanud mitmeid lapse hooldusõigust puudutavaid väiteid. Nendel väidetel ei ole kolleegiumi hinnangul asja lahendamisel tähtsust. Kostja väited hageja turvakodus 10

(11)Tsiviilasi nr: 2-17-108446 viibimise kohta ei puuduta apellatsioonimenetluse esemeks olevat ajavahemikku 25.04.2016– 25.04.
  1. Menetluskulude jaotus
  2. Apellatsioonkaebus ei anna alust muuta menetlusosaliste menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda. Hageja ei ole apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. Ka tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid kandnud. Eeltoodut arvestades puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.