1-15-3685/58

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-3685 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. septembri 2018 määrus Albert Sokolovskii (ik 37101032214) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ringkonnaprokurör Katrin Lindpere, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. septembri 2018 määrus osaliselt, see on osas, millega Albert Sokolovskii vabastati temale Harju Maakohtu
5. juuni 2015 otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
6. Teha tühistatud osas uus otsustus ning jätta Albert Sokolovskii temale Harju Maakohtu
7. juuni 2015 otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
8. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
9. Määruskaebus rahuldada.
10. Määrata Ahto Sirendi Advokaadibüroole vandeadvokaat Ahto Sirendi poolt Albert Sokolovskiile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot).
11. Jätta määruskaebemenetluses kaitsja poolt Albert Sokolovskiile osutatud õigusabi summas 90 eurot Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
12. Albert Sokolovskii on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 02.06.2015 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Karistusaja algus on 25.11.2014 ja lõpp 25.05.
14. Tartu Vangla esitas 17.07.2018 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Sokolovskii vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
15. Tartu Maakohtu 07.09.2018 määrusega vabastati A. Sokolovskii ennetähtaegselt temale Harju Maakohtu 02.06.2015 otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt katseajaga kuni 25.05.
16. A. Sokolovskii on katseajal kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 ja § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 5 sätestatud kontrollnõudeid – ja kohustusi.
17. A. Sokolovskii on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning kannab kuuendat vanglakaristust. A. Sokolovskii on toime pannud eriliigilisi kuritegusid – varavastaseid, liiklusalaseid, üldohtlikke ning rahvatervisevastaseid süütegusid. Käesolevat karistust kannab A. Sokolovskii narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. A. Sokolovskii õigusvastast käitumist on soodustanud uimastite tarvitamine ning vajadus rahaliste vahendite järele.
18. Karistuse kandmise ajal on A. Sokolovskii riskikäitumisega tegeletud. Ta on läbinud mitmeid rehabiliteerivaid ja taasühiskonnastavaid tegevusi: analüüsinud sõltuvusteemalisi töövihikuid, osalenud 12 sammu ja tagasilanguse tugigrupi töös, läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning osalenud tööhõives. Temaga on läbi viidud ka vabanemiseelne nõustamine. Vangla hinnang A. Sokolovskii tegevusele on positiivne. Tema teadlikkus uimastisõltuvusest ning selle mõjust tema käitumisele on suurenenud. Süüdimõistetu saab aru, et uimastisõltuvus on haigus, millega tal tuleb vabaduses edasi elada. Motivatsioon oma varasemat eluviisi muuta ja probleemiga tegeleda on olemas.
19. Vabanemise korral plaanib A. Sokolovskii minna SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi – ja rehabilitatsioonikeskusesse. Maakohtule on saadetud raviasutuse kinnituskiri, mille kohaselt on A. Sokolovskii registreeritud teenuse järjekorda, kuid täpsem teenusele asumise aeg ja koht selgub, kui on teada vabanemise aeg. A. Sokolovskii on omandanud mitmeid elukutseid ning omab tööharjumust. Seega väljavaated seaduskuulekaks toimetulekuks on head.
20. Eeltoodu põhjal leidis maakohus, et A. Sokolovskii vabastamine vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega on võimalik. Kinnipeetav on läbinud kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused ning saavutanud neis püstitatud eesmärgid. Vabanemise korral on tal võimalik jätkata kuriteoriske maandava tegevusega ja asuda ravile SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi – ja rehabilitatsioonikeskusesse. Maakohtu hinnangul on alust arvata, et edukas rehabilitatsiooni läbimine ja narkootiliste ainete tarvitamisest loobumine võiks aidata tal edasiselt jätkata õiguskuulekalt. Seega võiks ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine olla, A. Sokolovskii tulevikuplaane arvesse võttes, tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud täiendav abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab piisava kontrolli tema edasise käitumise üle.
21. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb A. Sokolovskiile määrata katseaeg kuni 25.05.
22. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kuna siseministeeriumi 04.10.2016 otsus nr 1-24/141 A. Sokolovskiile Schengeni territooriumile sissesõidukeeldu kohaldamise kohta päevast, mil A. Sokolovskii vabaneb Eesti kinnipidamisasutusest või antakse üle päritoluriigile karistuse jätkamiseks, ei ole 2 käesoleva ajani jõustunud, ei pea kohus KrMS § 426 lg 3 ja 4 sätete kohaldamist (vastavalt vangla ja prokuröri taotlustele) võimalikuks.
23. 18.09.2018 pöördus SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi – ja rehabilitatsioonikeskuse juht Tartu Maakohtu poole ja palus täpsustada 07.09.2018 kohtumääruses sisalduvat kontrollnõuet elada katseajal kohtu määratud alalises elukohas, s.o SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi – ja rehabilitatsioonikeskus. Keskuse juht selgitas, et rehabilitatsiooniteenus nende keskuses kestab 7-9 kuud.
24. Tartu Maakohtu 27.09.2018 määrusega täpsustati A. Sokolovskiile KarS § 75 lg 1 p 1 alusel katseajaks määratud kontrollnõuet, s.o kohustust elada kohtu poolt määratud alalises elukohas. A. Sokolovskii on pärast vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabanemist kohustatud kuni rehabilitatsiooniteenuse lõpuni elama SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi – ja rehabilitatsioonikeskuses. Pärast rehabilitatsiooniteenuse lõppu on A. Sokolovskii kohustatud leidma endale uue alalise elukoha. Määruskaebus
25. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ringkonnaprokurör K. Lindpere, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja A. Sokolovskii vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist. Alternatiivselt taotletakse maakohtu määruse osalist tühistamist ja A. Sokolovskii tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, kohaldades KrMS § 426 lg-t
27. A. Sokolovskii puhul on tegemist isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud kokku kümnel korral, kehtivaid karistusi on tal kolm. Reaalset vangistust kannab A. Sokolovskii kuuendat korda. Ta on toime pannud eriliigilisi kuritegusid – varavastaseid, liiklusalaseid, üldohtlikke ning rahvatervisevastaseid süütegusid. Käesoleval ajal kannab ta karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, kusjuures kuritegu on toimepandud kõigest mõned kuud peale eelmise vangistuse ära kandmist. Asjaolu, et ta on toime pannud uue kuriteo vahetult peale eelmise karistuse kandmiselt vabanemist, viitab sellele, et varasemad karistused ei ole eeldatud mõju avaldanud. A. Sokolovskii poolt kuritegude toimepanemist on soodustanud uimastite tarvitamine ning raske majanduslik olukord. Vangistuse kandmise ajal on A. Sokolovskiit karistatud distsiplinaarkorras, tal on üks kehtiv karistus.
28. Prokurör leiab, et eelnevalt väljatoodud asjaolud on kaalukamad kui A. Sokolovskiit iseloomustavad positiivsed asjaolud – vangistuse ajal rehabiliteerivate ja taasühiskonnastavate tegevuste läbimine, tööhõives osalemine ning lisaks varasemalt omandatud elukutsed ja tööharjumus.
29. Seega, arvestades A. Sokolovskii isikut ning tema varasemat elukäiku, ei nõustu prokurör maakohtu seisukohaga, et A. Sokolovskii puhul võiks käitumiskontrollile allutamine olla tulemuslik, kuna just A. Sokolovskii isik ja varasem elukäik annavad küllaldase põhjuse arvata, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata.
30. Kuid kui ringkonnakohus asub siiski seisukohale, et esinevad sisulised eeldused A. Sokolovskii ennetähtaegseks vabastamiseks, on prokuröri hinnangul tema vabastamine võimalik üksnes KrMS § 426 lg 3 sätteid kohaldades ning seda ka hoolimata sellest, et Siseministeeriumi 04.10.2016 otsus nr 1-24/141 sissesõidukeelu kohaldamise kohta ei ole jõustunud. Kirjalikud seisukohad
31. Tartu Ringkonnakohtu 27.09.2018 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 10.10.2018 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi. 3
32. 30.09.2018 esitas ringkonnakohtule kirjaliku seisukoha A. Sokolovskii, kes leiab, et otsustuse isiku ennetähtaegseks vabastamiseks teeb kohus ning prokuröri poolt KrMS § 426 lg-st 3 tulenev tingimus ei ole kohtule siduv. Prokurör on paljasõnaliselt viidanud A. Sokolovskii „varasemale elukäigule“, kust peaks nähtuma „küllaldane põhjus“, et isik võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist. Tegemist on prokuröri sisutühja arvamusega, mis oli maakohtule teada juba enne otsustuse tegemist. Määruskaebuses on välja toomata maakohtu poolsed kaalutlusvead.
33. Väljasaatmise küsimuse osas leiab A. Sokolovskii, et väljasaatmine saab toimuda üksnes siis, kui siseriiklikud instantsid on läbitud ja kohtuotsus jõustunud. Pealegi läheb A. Sokolovskii ennetähtaegse vabastamise korral mitte vabadusse, vaid rehabilitatsioonikeskusesse, mis on olemuslikult sarnane avavanglaga. Kuritegude toimepanemine rehabilitatsioonikeskuses on raskendatud. Seega tuleks igal juhul ära oodata jõustunud kohtuotsus väljasaatmise kohta ja paigutada narkomaanid keskustesse järelevalve alla, kus neile tehtavad kulutused on väiksemad kui vanglas.
34. 10.10.2018 esitas kirjaliku seisukoha vadv A. Sirendi. Kaitsja leiab, et prokuröri määruskaebus ei ole põhjendatud ja ei saa olla aluseks vaidlustatava kohtumääruse tühistamiseks.
35. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et kohus ei ole ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel seotud prokuröri, kaitsja, kinnipeetava ega vangla arvamusega. On ilmne, et prokuröri määruskaebus põhineb prokuröri siseveendumusel, mis põhineb A. Sokolovskii minevikulistel asjaoludel, valdavalt karistusregistri andmetel ja kohtuotsustel. Ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel on aga oluline ka olevik. Prokurör on kirjeldanud A. Sokolovskiit positiivselt iseloomustavaid asjaolusid möödaminnes, justkui neil ei oleks mingit tähtsust. Prokuröri arvamus on kujunenud inimest nägemata, temaga rääkimata ja põhjendusi kuulamata. Maakohus on võtnud arvesse ka A. Sokolovskii olevikulisi asjaolusid ja leidnud, et tema käitumiskontrollile allutamine oleks tulemuslikum, kui ülejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Tähelepanuta ei saa ka jätta, et S. Sokolovskii asub vabatahtlikult sõltuvushaigete ravi – ja rehabilitatsioonikeskusesse. Samuti on ta vabanemise korral allutatud käitumiskontrollile, mis tähendab, et igasugune rikkumine viib vanglasse tagasi. Väljasaatmisküsimuse osas leiab kaitsja kokkuvõtvalt, et õigusriigis on elementaarne, et põhiõiguseid pöördumatult kahjustavat õigussundi rakendatakse jõustunud lahendite alusel, kui ei ole tegemist edasilükkamatu sunni rakendamise vajadusega. Peale haldusemenetluse seaduse tuleb arvestada ka põhiseaduse ja inimõigustega. Ringkonnakohtu järeldused
36. Kaaludes KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, leiab kriminaalkolleegium, et maakohtu määrus kuulub tühistamisele ning A. Sokolovskii tuleb jätta vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtupraktikast tuleneb, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et A. Sokolovskii puhul on olemas keskmiselt suurem tõenäosus, et ta võib vabanemise korral hakata toime panema uusi kuritegusid, mida ei ole võimalik kriminaalhooldusele allutamise läbi ära hoida.
37. Enne vastavate põhjenduste andmist peab kriminaalkolleegium vajalikuks selgitada, et KrMS § 426 lg-t 3 on võimalik kohaldada alles pärast seda, kui kohus jõuab KarS § 76 lg-s 4 toodut kogumis hinnates järeldusele, et süüdimõistetu on võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Alles pärast seda on võimalik kaaluda, kas kohaldada 4 ennetähtaegselt vangistusest vabastatud süüdimõistetu suhtes KrMS § 426 lg-s 3 toodut või mitte. Kuna käesoleval juhul on ringkonnakohus seisukohal, et A. Sokolovskii ei kuulu ennetähtaegselt vangistusest vabastamisele, ei pea kriminaalkolleegium vajalikuks peatuda ka A. Sokolovskii väljasaatmisega seotud küsimustel.
38. Nagu öeldud, tuleb ringkonnakohtu hinnangul A. Sokolovskii jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et A. Sokolovskii on saavutanud täitmiskavas püsitatud eesmärgid ja vabanemise korral rehabilitatsioonikeskusesse asumine ning narkootiliste ainete tarvitamisest loobumine võiks tagada A. Sokolovskii õiguskuulekuse. Ringkonnakohus nõustub, et A. Sokolovskii iseloomustamiseks on võimalik välja tuua mõningaid positiivseid asjaolusid (vt käesoleva määruse p 5). Samas leiab kriminaalkolleegium, et A. Sokolovskii isik, tema varasem elukäik ja toime pandud kuritegude asjaolud räägivad siiski tema ennetähtaegse vabastamise vastu ning kaaluvad üle teda iseloomustavad positiivsed asjaolud. Muuhulgas on A. Sokolovskii puhul täitmata ka ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal – nimelt omab A. Sokolovskii kehtivat distsiplinaarkaristust.
39. Märkimisväärne on, et A. Sokolovskii omab kolme kehtivat kriminaalkaristust ning viibib kinnipidamiskohas juba kuuendat korda. Valdavalt on A. Sokolovskii kuritegusid toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil – viimati on teda karistatud narkootilise aine käitlemise eest. A. Sokolovskii ei oma vabanemise korral kindlat töökohta ning tal on täitmata rahalisi nõudeid 10 403,93 euro ulatuses. Eeltoodu on aga A. Sokolovskii puhul retsidiivsusriski suurendavaks asjaoluks, kuna süüdimõistetu võib majanduslike raskuste ilmnemise korral taas hakata toime panema uusi kuritegusid, eelkõige taolisi, mis on suunatud varalise kasu saamisele.
40. Maakohus on küll leidnud, et A. Sokolovskii on vangistuse jooksul tegelenud enda narkootilise aine sõltuvusega ning muuhulgas asub vabanemise korral rehabilitatsioonikeskusesse, mis on tema õiguskuulekust tagavaks asjaoluks. Kriminaalkolleegium ei ole erinevalt maakohtust nii veendunud, et käesoleva vangistuse jooksul on A. Sokolovskii lõpuks enda sõltuvusprobleemidest vabanenud. Nimelt nähtub kohtutoimiku materjalidest, et A. Sokolovskii alustas narkootikumide tarvitamist juba
41. aastal ning tarvitas narkootilisi aineid kuni käesoleva karistuse kandma asumiseni. Muuhulgas,
42. aastal, kui A. Sokolovskii vabanes vabadusekaotusliku karistuse kandmiselt, pani ta uue narkootikumidega seotud kuriteo toime juba kõigest paar kuud pärast vangistusest vabanemist. Seega saab öelda, et A. Sokolovskii on pikaajaline narkootikumide tarvitaja, kellel on vabaduses olnud piisavalt võimalusi enda sõltuvusprobleemidega tegelemiseks, kuid selle asemel on isik otsustanud jätkata uimastavate ainete tarvitamist ning kuritegude toimepanemist. Just eeltoodust tingituna tuleb S. Sokolovskii lubadusse – tegeleda enda sõltuvusprobleemidega – suhtuda ettevaatusega. A. Sokolovskii puhul on aga narkootiliste ainete tagasilangusega seotud risk uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendavaks asjaoluks.
43. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et A. Sokolovskiist lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht on liiga suur, mistõttu ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Seda järeldust ei lükka ümber ka kirjalikes seisukohtades esitatud väited.
44. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 07.09.2018 määruse osas, millega A. Sokolovskii vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ning jätab ta vabastamata. Temalt kaitsjatasu 256,08 euro väljamõistmises jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
45. A. Sokolovskii kaitsja vandeadvokaat A. Sirendi taotleb määruskaebusele kirjaliku seisukoha koostamise eest tasu 120 eurot (sealhulgas käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus ei pea 5 tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks. Kaitsja kirjalik seisukoht on kokku ca ühel leheküljel ning selles sisalduvad vastuargumendid prokuröri määruskaebusele käsitlevad põhiliselt siseveendumuse kujunemist. Sellest tulenevalt vähendab ringkonnakohus kaitsjatasu taotluses toodud, s.o kirjaliku seisukoha koostamiseks märgitud, aega ühe pooltunni ulatuses, s.o summas 30 eurot (sealhulgas käibemaks 5 eurot) ning rahuldab kaitsjatasu taotluse summas 90 eurot (sealhulgas käibemaks 15 eurot). Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 toodud lahendi, jääb menetluskulu summas 90 eurot KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 6