← Eesti

3-18-2095/22

Obsah (9)§ 37§ 45§ 152§ 5§ 121§ 44§ 43§ 104§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 21.01.2019, Tallinn Haldusasja number 3-18-2095 Haldusasi AS SKINEST ENERGIA kaebus tühistada Konkurentsiame

) § 155 lg 5, § 204 lg 1). 3-18-2095 ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

  1. AS SKINEST ENERGIA esitas 07.11.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Konkurentsiameti (KA) 06.11.2018 otsus nr 5-5/2018-068, millega KA andis loa Enefit Green AS-i (EG) ja Nelja Energia AS-i (4Energia) koondumisele, ning tuvastada, et EG ja 4Energia (kolmandad isikud) koondumine on keelatud või alternatiivselt kohustada KA-d tegema uus otsus, millega keelata EG ja 4Energia koondumine või alternatiivselt kohustada KA-d jätkama EG ja 4Energia koondumise menetlust. Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse.
  2. Kohus peatas 08.11.2018 määrusega KA 06.11.2018 otsuse kehtivuse ning keelas EG-l ja 4Energial koondumise jõustamise kuni 10.12.
  4. Kaebaja esitas 09.11.2018 halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse määruse täpsustamiseks.
  5. KA edastas 19.11.2018 kohtule seisukoha, milles palus tühistada 08.11.2018 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse ning jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata. Samuti palus KA jätta kaebus menetlusse võtmata.
  6. Kolmandad isikud esitasid 19.11.2018 kohtule seisukoha, milles palusid tühistada 08.11.2018 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse ning jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata. Samuti palusid kolmandad isikud jätta kaebus menetlusse võtmata.
  7. Kaebaja esitas 27.11.2018 (vastusena 22.11.2018 kohtunõudele) kohtule täiendavad seisukohad ja täiendava esialgse õiguskaitse taotluse.
  8. Kolmandad isikud ja KA esitasid 03.12.2018 kohtule täiendavad seisukohad.
  9. Kohus tühistas 10.12.2018 määrusega 08.11.2018 määruse ning jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse(d) rahuldamata. Kohus kaasas ühtlasi menetlusse kolmandad isikud ning võimaldas menetlusosalistel esitada hiljemalt 07.01.2019 täiendav seisukoht kaebuse menetlusse võtmise küsimuse lahendamiseks.
  10. KA esitas 07.01.2019 täiendava seisukoha kaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse küsimuses. KOHTU PÕHJENDUSED
  11. Kaebaja palub 07.11.2018 kaebusega tühistada KA 06.11.2018 otsus (tühistamisnõue) ning tuvastada, et EG ja 4Energia koondumine on keelatud (tuvastamisnõue) või alternatiivselt kohustada KA-d tegema uus otsus, millega keelata EG ja 4Energia koondumine või alternatiivselt kohustada KA-d jätkama EG ja 4Energia koondumise menetlust (alternatiivsed kohustamisnõuded). Kaebaja selgitas 27.11.2018 seisukohas, et jääb esitatud kaebuse juurde, st ei soovi kaebuse nõudeid muuta ega kaebusest loobuda seonduvalt asjaoluga, et EG ja 4Energia koondumine on enne kaebuse esitamist (ja esialgse õiguskaitse kohaldamist) lõpule viidud.
  12. Kohtule arusaadavalt on kaebuse eesmärgiks EG ja 4Energia koondumise tagasipööramine. Kaebaja on seisukohal, et selleks annab aluse KA 06.11.2018 otsuse tühistamine ja (seeläbi) koondumise keelatuse tuvastamine kohtu poolt või alternatiivselt KA 06.11.2018 otsuse tühistamine ning KA poolt koondumisteate uuesti hindamine ja koondumise keelamine. Kohus vastava järeldusega ei nõustu. 2

(4)3-18-2095 HMS § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Haldusakti täieliku ammendumise korral ei ole enam võimalik/lubatud selle tühistamine (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-44-14, p 12). Koondumise lõpuleviimisena tuleb mõista koondumise ühe osalise poolt teise osalise omandamist, s.o valitseva mõju omandamist konkurentsiseaduse (KonkS) § 19 lg 1 p 2 mõttes (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-84-07, p 9). Vaidlust ei ole selles, et KA andis EG-le ja 4Energiale koondumisloa 06.11.2018 ning EG omandas 4Energia aktsiad samuti 06.11.
  1. Koondumine viidi seega lõpuni 06.11.
  2. Vaidlust ei ole selles, et koondumise lõpuleviimise ajal oli KA 06.11.2018 otsus kehtiv. Kuni tühistamisotsuse tegemiseni on haldusakt siduv (HMS § 60 lg 2). Koondumisloa hilisem võimalik tühistamine ei saa muuta asjaolu, et EG poolt 4Energia aktsiate omandamise ajal oli KA koondumisluba kehtiv ning tehingu õiguspärasuse eeldused seeläbi täidetud. Sellest tulenevalt ei saaks KA 06.11.2018 otsuse tühistamine tingida koondumise lõpuleviimise järgselt EG poolt 4Energia aktsiate omandamise tehingu tühisust. Kehtiv õigus (KonkS) ei võimalda kohtu hinnangul järeldust, et koondumist lubava haldusakti tühistamine tähendaks koondumise keelatust. Samuti ei näe kehtiv õigus (KonkS) ette võimalust, et KA saaks koondumise lõpuleviimise järgselt (koondumist lubava haldusakti tühistamise korral) sama koondumisteadet / koondumise lubatavust uuesti hinnata, sh kõrvaldada koondumise osaliste vahelise omandamislepingu õiguslikku toimet ja/või kohustada koondumise osalisi lõpuleviidud koondumist tagasi pöörama.
  3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et koondumise lõpuleviimise järgselt on KA 06.11.2018 otsus (koondumisluba) kui haldusakt täielikult ammendunud, st koondumisloa tühistamine koondumise lõpuleviimise järgselt ei saa tuua endaga kaasa koondumise tagasipööramist (mis on kaebuse eesmärgiks). Kaebaja ei ole taotlenud KA 06.11.2018 otsuse osas tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele üleminekut (kaebaja selgitas 27.11.2018 seisukohas, et jääb esitatud kaebuse juurde, st ei soovi kaebuse nõudeid muuta). Kohtu hinnangul ei ole tuvastamisnõudele üleminek kaebaja õiguste kaitseks ka vajalik, kuivõrd kaebuse eesmärki (koondumise tagasipööramist) sellega ei saavutata ning võimaliku tulevikus tekkiva kahju hüvitamiseks on kaebajal võimalik esitada hüvitamiskaebus (

§ 37lg 2 p 4).

Ka

§ 45

lg 2 sätestab, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seega esineb tühistamisnõude osas alus menetluse lõpetamiseks enne kaebuse menetlusse võtmist (

§ 152lg 1 p 4 ning lg-d 2 ja 3; Riigikohtu otsus nr 3-3-1-44-14, p 12).

  1. Kohus leiab, et vaidlustatud haldusakti täieliku ammendumise tõttu on menetluslikult lubamatud ka tühistamisnõude rahuldamise eeldusel tuginevad tuvastamisnõue ja kohustamisnõuded. Seega kuulub menetlus samal alusel lõpetamisele ka nende nõuete osas.
  2. Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui kaebuses esitatud tuvastamis- ja kohustamisnõuete osas ei kuuluks menetlus lõpetamisele, esineks alus selles osas kaebuse tagastamiseks kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebaja esitatud tuvastamis- ja kohustamisnõuded eeldavad KA 06.11.2018 otsuse tühistamist. Kuivõrd sellise tühistamisnõude esitamine on menetluslikult lubamatu (vt määruse üle-eelmine punkt), puudub kaebajal subjektiivne õigus, mida pelgalt tuvastamis- ja kohustamisnõuetega kaitsta. Koondumise keelatuse tuvastamine ei ole seejuures halduskohtu pädevuses (vaid KonkS-ist tulenevalt KA pädevuses), mis tähendab, et

§ 37

lg 2 p 6 ei anna alust sellise nõude esitamiseks (selleks ei anna kohtu hinnangul alust ka kaebuses viidatud

§ 5). 3

(4)3-18-2095 Seadusest ei tulene ühtlasi alust koondumise lõpuleviimise järgselt koondumise keelamiseks ja tagasi pööramiseks, st seadusest ei tulene sellist õigust (kohtu ja/või KA pädevust kaebaja soovitud viisil toimida), mille kaitseks saaks vastava kaebuse esitada. Nimetatud asjaoludest tulenevalt kuuluksid kaebaja esitatud tuvastamis- ja kohustamisnõuded

§ 121

lg 2 p 1 alusel tagastamisele kaebeõiguse (

§ 44lg 1) puudumise tõttu.

14. Menetluse lõpetamise korral ei ole lubatud samasisulise kaebuse korduv esitamine (

§ 43lg 1 p 2).

15.

§ 104

lg 5 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Seega kuulub kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot kaebajale tagastamisele. Kaebajale kuulub

§ 104

lg 5 p 1 alusel tagastamisele ka esialgse õiguskaitse taotluselt enam tasutud riigilõiv summas 30 eurot (kaebaja tasus esialgse õiguskaitse taotluselt kokku 45 eurot). 16. Menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (

§ 108lg 4).

Vastustajal ja kolmandatel isikutel on võimalik esitada menetluskulude hüvitamise taotlus 7 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest ning kohus lahendab need eraldiseisva määrusega. Kohus selgitab, et halduskohus saab otsustada menetluskulude jaotuse üksnes esimese kohtuastme osas (st võimaliku määruskaebusega seonduva menetluskulu hüvitamist tuleb taotleda vastavalt kohtult, kes määruskaebust menetleb). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.