← Eesti

1-18-5236/8

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS 1-18-5236

  1. veebruar 2019 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Paavo Randma ja Peeter Roosma M. T. suhtes tehtud jälitustoiminguga kogutud andmete Kohtuasi tutvustamata jätmine Tallinna Ringkonnakohtu
  2. augusti
  3. a määrus Vaidlustatud kohtulahend M. T. kaitsja vandeadvokaat Karoliina Kõrgesaar, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja
  4. jaanuar 2019, kirjalik menetlus viis Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  6. augusti
  7. a määrus ja saata kohtuasi uueks arutamiseks ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
  8. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
  9. Mõista Eesti Vabariigilt M. T. kasuks välja 840 eurot, sealhulgas käibemaks 140 eurot, valitud kaitsjale Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses makstud tasu katteks. Kanda see summa Advokaadibüroo Supremia OÜ pangakontole EE222200221060878116 Swedbank AS-is. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Harju Maakohtu
  11. novembri
  12. a määrusega anti Põhja Ringkonnaprokuratuuri taotlusel luba M. T. ja T. S-i suhtes jälitustoimingute tegemiseks.
  14. novembril 2017 peeti M. T. kahtlustatavana kinni ja talle esitati kahtlustus suures ulatuses omastamises (karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 2 p 2) ning grupis suures ulatuses toime pandud rahapesus (KarS § 394 lg 2 p-d 1 ja 3).
  16. veebruaril 2018 teavitati M. T-d tema suhtes tehtud jälitustoimingust.
  18. mail 2018 esitas M. T. kaitsja vandeadvokaat Karoliina Kõrgesaar prokuratuurile taotluse Harju Maakohtu
  19. novembri
  20. a jälitustoiminguks loa andmise määruse ja selle aluseks oleva Põhja Ringkonnaprokuratuuri
  21. novembri
  22. a taotlusega tutvumiseks. 1-18-5236
  23. Põhja Ringkonnaprokuratuuri
  24. juuni
  25. a määrusega anti luba tutvustada jälitustoimingu loa andmise määrust ja prokuratuuri taotlust M. T. kaitsjale osaliselt. Jälitustoimingu loa ja prokuratuuri taotluse osaliselt kinni kaetud tekste tutvustati kaitsjale
  26. juunil
  28. Kaitsja esitas
  29. juunil 2018 prokuratuurile Ringkonnaprokuratuuri
  30. juuni
  31. a määrust.
  33. juunil 2018 teavitas prokuratuur kaitsjat, et tal võimaldatakse tutvuda
  34. juuni
  35. a määrusega, kuid selle tekst on osaliselt varjatud.
  37. juunil 2018 esitas kaitsja Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Harju Maakohtu
  38. novembri
  39. a määruse peale, taotledes kohtu kontrolli selle üle, kas jälitustoimingu loa, selle aluseks oleva taotluse ja jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamata jätmise loa osaline kinnikatmine on õigustatud. Ühtlasi taotles kaitsja prokuratuuri kohustamist tutvustada talle nende jälitusdokumentide terviktekste ja tunnistada jälitustoimingu luba õigusvastaseks. Kaitsja seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised. taotluse tutvustada talle Põhja 8.
  40. Prokuratuur kattis põhjendamatult osa jälitusdokumentide tekstist kinni. Nii M. T. kui ka T. S-i kohta esitati sama jälitustoimingute loa taotlus ja nende tegemiseks anti luba sama kohtumäärusega. Tallinna Ringkonnakohtu
  41. juuli
  42. a määrusega rahuldati T. S-i kaitsja taotlus tutvustada talle jälitusdokumentide terviktekste, kuna kohtu väitel ei sisaldanud need dokumendid selliseid kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 12614 lg 1 p-des 1–7 loetletud andmeid, mis õigustaks T. S-i kaitseõiguse piiramist. Samal põhjusel tuleb kõnealuste dokumentide terviktekste tutvustada ka M. T. kaitsjale. 8.
  43. Harju Maakohtu
  44. novembri
  45. a määrus ei ole põhjendatud. Lisaks ei allunud selle asja lahendamine Harju Maakohtule.
  46. Tallinna Ringkonnakohtu
  47. augusti
  48. a määrusega jäeti kaitsja taotlus jälitusdokumentide terviktekstide tutvustamiseks rahuldamata. Kolleegium leidis, et jälitustoimingu loa ja prokuratuuri taotluse osalise tutvustamata jätmise peale esitatud määruskaebuse lahendamisel ei ole samas kriminaalasjas teise kahtlustatava suhtes tehtud otsustus praeguses asjas kohtule siduv. Jälitusdokumentide varjatud osad sisaldavad KrMS § 12614 lg 1 p-des 1, 2 ja 6 märgitud andmeid. Prokuratuuri määruses on põhjendatud, miks ei saa nende dokumentide terviktekste kaitsjale tutvustada. Tekstid on kinni kaetud nii eraelu kui ka ärialaste huvide kaitseks, lisaks paljastaks terviktekstide tutvustamine lubamatult jälitusasutuse meetodid ja taktika. Samuti märkis kohus, et jälitustoiminguks loa andmist arutas õigesti KrMS § 24 lg 1 kohaselt Harju Maakohus, kuna kahtlustuse sisuks olevad kuriteod pandi toime Harjumaal. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  49. Tallinna Ringkonnakohtu määruse vaidlustas M. T. kaitsja, kes taotleb kohtumääruse tühistamist osas, milles jäeti rahuldamata kaitsja taotlus jälitustoimingu loa ja prokuratuuri taotluse terviktekstidega tutvumiseks, samuti menetluskulude hüvitamist ja kohtualluvust puudutavas osas. Kaitsja taotleb ka Põhja Ringkonnaprokuratuuri
  50. juuni
  51. a määruse tühistamist ja prokuratuuri kohustamist jälitusdokumentide terviktekstide tutvustamiseks. Alternatiivselt palub kaitsja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Kaitsja väited on kokkuvõtlikult järgmised. 2

(5)1-18-5236 10.
  1. Ringkonnakohtu määrus on nõuetekohaselt põhjendamata. Kohus jättis tähelepanuta, et KrMS § 12614 lg 1 p-des 1–7 sätestatud aluse olemasolu korral jälitustoimingu loa ja prokuratuuri taotluse tutvustamata jätmiseks peab kaaluma, kas vajadus jätta andmed tutvustamata kaalub üles isiku õiguse selle teabega tutvuda. Nii M. T. kui ka T. S-i suhtes esitati jälitustoimingute tegemiseks sama taotlus ja selleks anti luba ühe kohtumäärusega. Tallinna Ringkonnakohtu
  2. juuli
  3. a määrusega rahuldati T. S-i kaitsja taotlus tutvustada talle jälitusdokumentide terviktekste, samas kui praeguses asjas jättis kohus M. T. kaitsja samasisulise taotluse rahuldamata. Jälitusdokumendid ei sisalda andmeid, mille varjamine M. T. ja tema kaitsja eest oleks vajalik. 10.
  4. Ringkonnakohus poleks tohtinud kohtualluvuse küsimust lahendada enne, kui ta lahendab määruskaebust jälitustoiminguks loa andmise määruse peale. Ringkonnakohtu määrusest ei selgu, mille põhjal leiti, et T. S. pani kahtlustuse sisuks olevad kuriteod toime Harjumaal. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  5. Määruskaebemenetluse sõlmküsimuseks on, kas ringkonnakohtu otsustus, millega jäeti rahuldamata kaitsja taotlus jälitustoimingu loa ja selle aluseks oleva prokuratuuri taotluse terviktekstidega tutvumiseks, on õigustatud. Kolleegiumi hinnangul ei ole ringkonnakohus seda oma määruses nõuetekohaselt põhjendanud ja sellega on rikutud kohtulahendi põhjendamise kohustust KrMS § 3051 lg 1 mõttes. Märgitud vea loeb kolleegium KrMS § 339 lg 2 alusel kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, mis tingib kohtumääruse tühistamise.
  6. Ringkonnakohus pidi kontrollima, kas jälitustoimingu loa ja selle aluseks oleva taotluse tekst sisaldab tutvustamata jäetud osas KrMS § 12614 lg 1 p-des 1–7 nimetatud andmeid ja kas prokuratuur on nende andmete tutvustamata jätmist asjakohaselt põhjendanud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. detsembri
  8. a määrus nr 1-17-7077/14, p 63). Viimase küsimuse lahendamisel tuli kohtul hinnata, kas prokuratuuri määruses on näidatud, miks kaalub huvi KrMS § 12614 lg 1 p-des 1–7 sätestatud teabe tutvustamata jätmise vastu konkreetsel juhul üles M. T. õiguse selle teabega tutvuda (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  9. aprilli
  10. a määrus asjas nr 3-1-1-1-17, p-d 53, 56 ja 61.)
  11. Lahendades jälitustoimingu loa vaidlustamise menetluses kaebust selle loa ja prokuratuuri taotluse osalise tutvustamata jätmise peale, ei saa ringkonnakohus esitada mõistagi üksikasjalikke põhjendusi selle kohta, milliseid konkreetseid andmeid ja miks jälitustoimingu loas ning prokuratuuri taotluses varjata tuleb. Seetõttu on paratamatu, et kohtu kaalutlused määruskaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad asja eripära arvestades teatud ulatuses abstraktseteks. Kuid sellele vaatamata peab kohtumääruse põhjendustest piisaval määral nähtuma, et kohus on tõepoolest tutvunud lisaks prokuratuuri määrusele ka jälitustoimingu loa ja prokuratuuri taotluse terviktekstidega ning võrrelnud neid osaliselt varjatud dokumentide tekstidega. Arutataval juhul ei vasta ringkonnakohtu määrus sellele nõudele.
  12. Kohus leidis, et jälitustoiminguteks loa andmise määruse ja prokuratuuri taotluse kinni kaetud osad sisaldavad KrMS § 12614 lg 1 p-des 1, 2 ja 6 loetletud andmeid. Seejärel märkis kohus, et Põhja Ringkonnaprokuratuuri
  13. juuni
  14. a määruses on põhjendatud, „miks ei saa […] dokumentide terviktekste kahtlustatava kaitsjale tutvustada“, ning jälitustoimingu loas ja prokuratuuri taotluses „on kinni kaetud andmed nii ärialaste huvide kui ka eraelu kaitseks, mis pole M. T-ga puutumuses“ ja nende dokumentide terviktekstide tutvustamine „paljastaks […] 3
(5)1-18-5236 lubamatult jälitusasutuse meetodid ja taktika, mis aga raskendaks ja seaks ohtu jälitusasutuse edasise töö“. Rohkem sisulisi põhjendusi ringkonnakohtu määruses ei ole.
  1. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu põhjendused on liiga üldised ja piirduvad paljasõnaliste konstateeringutega. Kohus ei ole piisava põhjalikkusega näidanud, kas prokuratuuri määruses on nõuetekohaselt põhjendatud, et huvi jätta KrMS § 12614 lg 1 p-des 1, 2 ja 6 nimetatud andmed tutvustamata on kaalukam kui M. T. õigus selle teabega tutvuda. Seepärast pole ringkonnakohtu määruse põhjal võimalik usaldusväärselt hinnata, kas prokuratuur jättis õigustatult osa jälitustoimingu loa ja selle aluseks oleva taotluse tekstist varjatuks. Ühtlasi ei nähtu kohtumäärusest piisavalt seegi, nagu oleks kohus võrrelnud jälitustoimingu loa ja prokuratuuri taotluse terviktekste nende dokumentide osaliselt kinni kaetud tekstidega. Nii ei saa ringkonnakohtu määruse põhjal otsustada jälitustoiminguga kogutud teabe osalise tutvustamata jätmise põhjendatuse üle.
  2. Märkimist väärib ka kaitsja osutus, et Põhja Ringkonnaprokuratuuri
  3. novembri
  4. a jälitustoimingute loa taotlus esitati lisaks M. T-le ka samas kriminaalasjas teise kahtlustatava T. S-i kohta. Mõlema kahtlustatava suhtes anti luba jälitustoimingute tegemiseks sama Harju Maakohtu
  5. novembri
  6. a määrusega. Tallinna Ringkonnakohtu
  7. juuli
  8. a määrusega rahuldati T. S-i kaitsja taotlus jälitustoimingu loa ja prokuratuuri taotluse terviktekstidega tutvumiseks, kuid praeguses asjas jättis ringkonnakohus M. T. kaitsja sellekohase taotluse rahuldamata. Kuigi ringkonnakohus märkis õigesti, et Tallinna Ringkonnakohtu
  9. juuli
  10. a määruses väljendatud seisukohad ei ole siduvad M. T. kaitsja määruskaebuse lahendamisel, polnud kohtul samas ka põhjust jätta osutatud määruses öeldut täiesti tähelepanuta ja eirata küsimust selle kohta, miks on vaja kahtlustatavaid kohelda jälitusdokumentide tutvustamisel erinevalt.
  11. Jälitustoimingu loa ja viimase aluseks olnud taotluse tutvustamise ulatus mõjutab vahetult seda, kui tõhusalt saab isik määruskaebemenetluses jälitustoimingu loa õiguspärasusele vastu vaielda (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  12. mai
  13. a määrus nr 1-17-10682/13, p 34). Kuna ringkonnakohus pole nõuetekohaselt lahendanud küsimust, kas jälitusdokumentide osalist varjamist põhjendati prokuratuuri määruses korrektselt, rikkus kohus oluliselt (KrMS § 339 lg 2) kohtulahendi põhjendamise kohustust (KrMS § 3051 lg 1). Selle vea tõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja kohtuasi saata uueks arutamiseks samale kohtule. Seepärast ei pea kolleegium vajalikuks võtta seisukohta muude määruskaebuses esitatud väidete suhtes.
  14. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  15. augusti
  16. a määruse ja saadab kohtuasja uueks arutamiseks ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
  17. Kaitsja esitas taotluse hüvitada M. T-le valitud kaitsja tasu ja kanda see Advokaadibüroo Supremia OÜ pangakontole. Taotluse ja sellele lisatud arve kohaselt kulus kaitsjal Riigikohtu määruskaebemenetluses õigusabi osutamisele kokku 5 tundi. Õigusteenuse tunnihind oli 140 eurot, millele lisandus käibemaks. Kokku palub kaitsja hüvitada 840 eurot. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja toimingud vajalikud ja nende tegemise eest taotletav summa põhjendatud. Kuna Riigikohus tühistab ringkonnakohtu määruse, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 1 kohaselt riigi kanda. Kaitsja taotlusel tuleb märgitud kulu hüvitis tasuda Advokaadibüroo Supremia OÜ pangakontole. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(5)1-18-5236 Eerik Kergandberg, Paavo Randma, Peeter Roosma 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.