Obsah (8)

§ 403§ 168§ 150§ 432§ 430§ 661§ 206§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 04. veebruar 2019. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-13731 Tsiviilasi M N'i hagi M T vastu tahteavalduse and

§ 403

lg 1 alusel kompromissi kinnitamist ilma selleks kohtuistungit pidamata ja poolte või nende esindajate vahetu osavõtuta. Pooled paluvad tühistada 4. veebruariks 2019. a määratud kohtuistung. 5. Pooled on

§ 168

lg 3 sätetel kokku leppinud, et menetlusosaliste poolt seoses tsiviilasjaga kantud menetluskulud jäävad poolte eneste kanda. Eelnev ei välista hageja õigust taotleda hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu osalist tagastamist

§ 150lg 2 p 1 alusel.

1. M T ei nõua menetluskulude, mis olid kantud seoses 06.12.
2. a kohtumäärusega läbi vaatamata jäetud hagi osa menetlemisega ning sama määrusega pandud hageja kanda, hüvitamist ning loobub nende menetluskulude summalisest kindlaksmääramisest.
3. M N taotleb

§ 150

lg 2 p 1 alusel poole hagi esitamisel makstud riigilõivust summas 300,00 € tagastamist ning palub tagastatav riigilõiv summas 150,00 € kanda M N pangaarvele nr * *. 8. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (

§ 432, § 457).

Pooled avaldavad, et on teadlikud

§ 430

lg 5 sätetest ja asjaolust, et sõlmitud kompromiss kehtib nende suhtes täitedokumendina. 9. Pooled on

§ 661

lg 4 alusel kokku leppinud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises viiele päevale.

1. Pooled on kokku leppinud, et kui kohus mistahes põhjusel ei kinnita käesolevat kompromisslepingut, ei ole käesolevas kompromisslepingus väljendatul mistahes faktilist või õiguslikku tähendust ning Poolte kokkuleppel pole käesolev kompromissleping sellisel juhul käsitletav lubatud tõendina tsiviilkohtumenetluses. II. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega. III. Pärnu Maakohtul tagastada hagejale M N peale käesoleva kohtumääruse jõustumist ½ hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 (ükssada viiskümmend) eurot hageja M N arveldusarvele nr * * AS-is. IV. Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus 2 Vastavalt kompromisslepingule jäävad menetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Vastavalt kompromisslepingule on pooltel õigus määruse peale esitada määruskaebus 5 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
2. Hagiavaldus 13.09.
3. a esitas hageja M N lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi M T vastu tahteavalduse andmise kohustamise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt on hagejal viis last, neist kaks - vanemad pojad D ja D põlvnevad kostjast kui emast ja nad on sündinud M N ja M T abielust. Hageja on kõiki oma lapsi kasvatanud ja üleval pidanud vähemalt 8 aastat. Hageja on sündinud *. aastal ja saab *. a *-aastaseks. RPKS § 7 lg 11 näeb ette, et *. a sündinud isikutel tekib õigus riiklikule vanaduspensionile 64 aasta ja 6 kuu vanuselt. RPKS § 10 lg 1 p 1 näeb ette, et vanemal, kes on vähemalt 8 aastat kasvatanud 5 last, on õigus soodustingimustel vanaduspensionile viis aastat enne üldise pensioniea täitumist. Kui hageja laste emad loovutaks temale õiguse taotleda kõigi oma laste järgi soodustingimustel vanaduspensioni, siis tekiks M. N'l õigus soodustingimustel vanaduspensionile 59 aasta ja 6 vanuselt, s.o *. a. M. N nooremate laste ema, s.o abikaasa O N on nõus enda laste kasvatamisega seotud pensioniõiguslikud hüved loovutama M. N'le. Hageja on sunnitud pöörduma kohtu poole, sest kostja, täisealiste laste D ja D ema, kellega hageja peaks jagama laste D ja D kasvatamisega seotud pensioniõiguslikud hüved, ei vasta hageja pöördumistele. Hageja esindaja esitas kostjale 26.01.2018 ettepaneku jagada poolte ühiste laste D ja D kasvatamisega seotud pensioniõiguslikud hüved selliselt, et anda M N’ile RPKS § 10 lg 1 p 1 sätestatud õigus soodustingimustel vanaduspensionile 5 aastat enne pensioniea täitumist ning anda RPKS § 28 lg 2 p 12 sätestatud täiendav pensionistaaž laste kasvatamise eest kostjale. Kostja sellele ettepanekule ei vastanud. Hageja esindaja kordas ettepanekut 11.07.2018 lihtkirjaga, pakkudes kokkuleppe saavutamiseks soodustingimustel vanaduspensioni õigusest loobumise eest mõistlikku ühekordset rahalist hüvitist, kuid kostja ei vastanud ka sellele pöördumisele. Seega palub hageja kohustada kostjat M T't andma riikliku pensionikindlustuse seadus (edaspidi RPKS) § 10 lg 2 kohane nõusolek, et ta loobub laste D N'i ja D N'i kasvatamise eest RPKS § 10 lg 1 p1 ette nähtud soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamisest M N'i kasuks. 06.12.
4. a määrusega jättis kohus osaliselt läbi vaatamata M N’i hagi M T vastu, s.o osas, milles hageja palus kohustada M T andma RPKS § 24 lg 7 kohane nõusolek, et ta loobub laste D N (*) ja D N (*) kasvatamise eest RPKS § 24 lg 11 p 1 ette nähtud õiguse pensionilisale kahe pensioni aastahinde ulatuses ühe lapse kohta, kasutamisest pooles ulatuses ehk ühe pensioni aastahinde ulatuses kummagi lapse kohta, M N'i (*) kasuks.
5. Kompromissleping 01.02.
6. a esitasid pooled kohtule allkirjastatult alljärgneva kompromisslepingu.
7. M T (*) on kohustatud andma RPKS § 10 lg.2 kohase nõusoleku TsÜS § 68 lg.5 tähenduses, et ta loobub laste D N (*) ja D N (*) kasvatamise eest RPKS § 10 lg.1 ette nähtud soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamisest M N’i (*) kasuks.
8. M N (*) on kohustatud andma RPKS § 24 lg.7 kohase nõusoleku TsÜS § 68 lg.5 tähenduses, et ta loobub laste D N (*) ja D N (*) kasvatamise eest PKS § 28 lg.2 p.12 ette nähtud õiguse täiendavale pensionistaažile 2 aastat lapse kohta ja RPKS § 24 lg.1’1 p.1 ette 3 nähtud õiguse pensionilisale kahe pensioni aastahinde ulatuses ühe lapse kohta, kasutamisest M T kasuks (*).
9. M N (*) on kohustatud tasuma seitsme päeva jooksul alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest M T’le hüvitise 5080,00 eurot. Hüvitis tasutakse M T pangaarvele nr * * Pangas.
10. Pooled taotlevad kohtult

§ 403

lg.1 alusel kompromissi kinnitamist ilma selleks kohtuistungit pidamata ja Poolte või nende esindajate vahetu osavõtuta. Pooled paluvad tühistada 04.veebruariks 2019.a. määratud kohtuistung. 5. Pooled on

§ 168

lg.3 sätetel kokku leppinud, et menetlusosaliste poolt seoses tsiviilasjaga kantud menetluskulud jäävad poolte eneste kanda. Eelnev ei välista hageja õigust taotleda hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu osalist tagastamist

§ 150lg 2 p 1 alusel.

1. M T ei nõua menetluskulude, mis olid kantud seoses 06.12.2018.a. kohtumäärusega läbi vaatamata jäetud hagi osa menetlemisega ning sama määrusega pandud hageja kanda, hüvitamist ning loobub nende menetluskulude summalisest kindlaksmääramisest.
2. M N taotleb

§ 150

lg 2 p 1 alusel poole hagi esitamisel makstud riigilõivust summas 300,00 € tagastamist ning palub tagastatav riigilõiv summas 150,00 € kanda M Ni pangaarvele nr.* *. 8. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (

§ 432, § 457).

Pooled avaldavad, et on teadlikud

§ 430

lg.5 sätetest ja asjaolust, et sõlmitud kompromiss kehtib nende suhtes täitedokumendina. 9. Pooled on

§ 661

lg.4 alusel kokku leppinud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises viiele päevale.

1. Pooled on kokku leppinud, et kui kohus mistahes põhjusel ei kinnita käesolevat kompromisslepingut, ei ole käesolevas kompromisslepingus väljendatul mistahes faktilist või õiguslikku tähendust ning Poolte kokkuleppel pole käesolev kompromissleping sellisel juhul käsitletav lubatud tõendina tsiviilkohtumenetluses.
2. Juhindudes

§ 206

lg-st 2, § 430 lg-st 1 ja § 431 lg-st 2 paluvad Pooled kohtul käesolev kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kohtu seisukoht 2.1. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. 4 Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 2.2.

§ 661

lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad

§ 661lg 4 alusel lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega viiele päevale.

2.3. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 2.4.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 2.5.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 3. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et menetlusosaliste kantud menetluskulud jäävad täies ulatuses poolte endi kanda.

§ 150

lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud ½ riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et ½ riigilõivu kuulub tagastamisele

§ 150

lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 300 eurot. Kohus on kontrollinud riigilõivu laekumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul peale kohtumääruse jõustumist vastavalt taotletule tagastada hagejale ½ tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot hageja poolt taotletud kontole. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5