p 3 järgi ja karistuseks mõistetud 15 aastat vangistust;
lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust.
lg 1 kohaselt loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõisteti Heigo Jaansonile 15 aastat vangistust.
a Harju Maakohtu poolt mõistetud karistus. Lõplikuks karistuseks loeti 15 aastat vangistust.
lg 2 p 4, 7, 8 järgi mõistetud karistusest, sama otsusega
Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 12.05.2020. Tartu Vangla edastas 10.12.2018 kohtule materjalid Heigo Jaansoni tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas arvamuse Heigo Jaansoni tingimisi enne tähtaega vabastamise osas kirjalikult. Prokuröri arvates ei ole Heigo Jaansoni tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Eelkõige ei võimalda vabastamist kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase varasem elukäik. Lisaks puudub süüdimõistetul vabaduses kindel elu- ja töökoht. Heigo Jaanson avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Väidetavalt on tal võimalik asuda elama õe või venna juurde. Kontaktisikule ei ole õe ega venna kontaktandmeid edastanud. Kinnipeetav nõustus, et sellist elukohta, kuhu kohus saaks käesolevalt kohustada teda elama asuma, hetkel ei ole. KOHTU SEISUKOHT
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Heigo Jaanson temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Heigo Jaansoni kannab liitkaristust röövimise, avaliku korra raske rikkumise ja mõrva eest. Käesolev vangistus on süüdimõistetul esimene. Kuriteod on pandud toime alkoholijoobes ja kinnipeetava enda hinnangul oli põhjuseks noorus ja oskamatus leida oma probleemidele õiguspäraseid lahendusi. Karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu riskikäitumisega tegeletud. Tallinna Vanglas on kinnipeetav omandanud haridust, läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Agressiivsuse asendamise treening“, „Taastav õigus“, „EQUIP“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“. Ta osales tööhõives. Tartu Vanglas omandas kinnipeetav keevitaja eriala ja läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Tema käitumine on olnud hea, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Enne vangistust elas Heigo Jaanson koos vanemate ja vennaga. Vabanemise korral on tal väidetavalt võimalik minna elama õe või venna juurde, kuid konkreetseid elukoha andmeid ei ole kohtule esitatud. Töökohta Heigo Jaansonil vabaduses ei ole. Eeltoodust nähtub, et Heigo Jaansoni puhul esineb nii positiivseid asjaolusid, mis tema vabastamist toetavad kui negatiivseid asjaolusid, mis tema vabastamist ei võimalda. Käesoleval juhul on kaalukamad negatiivsed asjaolud, eelkõige vabanemisjärgse elukoha puudumine. Alalise elukoha olemasolu on kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.