) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud lapse vajadused ühes kuus alljärgnevalt (lk 125-126): Eluasemekulu 130 eurot Sidekulu (internet ja TV) 35 eurot Sidevahendite kulu (sh telefon Samsung Galaxy J3 osamakse koos kindlustusega) 80 eurot Riietekulu 80 eurot Jalanõude kulu 70 – 80 eurot Kooliga seotud kulu 30 eurot Sõprade sünnipäevad 15 – 30 eurot Ravimid (diagnoositud HTH) 25 – 40 eurot Hambapasta 20 eurot 2 2-17-108446 Rinnakorvi korrigeeriv ortoos 315 eurot Õnnetusjuhtumi kindlustus ja koolifond 42 eurot Toit ja alkoholita joogid 200 eurot Kultuur, kino jne 40 eurot Transport 15 eurot Kokku hageja kulud ühes kuus 1000 eurot Kostja ei ole lapse kulutustele vastu vaielnud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laps viibis turvakodus perioodil 15.01.2018.a kuni 24.05.2018.a s.o 4 kuud ja 9 päeva. Hageja seaduslik esindaja jäi kohtuistungil kahtlevale seisukohale, kas ta nõuab nimetatud perioodi eest elatist või mitte. Hageja seaduslik esindaja väitis, et kandis lapse kulusid ka turvakodus viibitud perioodil ja pidi kohtule hiljem täiendavalt teatama, kas nõuab nimetatud perioodi eest elatist. Hageja seaduslik esindaja kohtule turvakodus viibimise aja osas kohtule midagi täiendavat ei teatanud. Sotsiaalhoolekande seaduse § 33 lg 1 kohaselt turvakoduteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata elatise nõude aja eest, kui laps viibis turvakodu teenusel. Turvakodu teenusel olev laps on omavalitsuse ülalpidamisel. Hageja seaduslik esindaja on tõendanud hageja eluasemekulusid. Esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja elukoha kommunaalkulud ühes kuus 133,53 eurot (lk 164), remondilaen 124,34 eurot (lk 176), eluasemelaen 69 eurot (lk 177) ühes kuus ja kodukindlustus 28,43 eurot (lk 170) kuus. Hageja elab korteris koos oma seadusliku esindajaga, seega on hageja osa kuludest 178 eurot (hageja seaduslik esindaja nõuab 133 eurot). Hageja seaduslik esindaja ei pea tõendama hageja riiete ja jalanõude kulusid. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud, et hageja riiete jalanõude-kulud ühes kuus on 150-160 eurot. Kohtupraktikas tavapäraselt on hageja vanuses lapse riiete-jalanõude kulud 50 euro kuus. Hageja vanemad ei ole kohtu hinnangul võimelised tagama hageja kulutusi riietele-jalanõudele 150-160 eurot kuus. Mõlemad vanemad avaldasid, et nende toimetulek on keeruline. Eeltoodust tulenevalt on hageja vajalikud kulud riietele-jalanõudele ühes kuus 50 eurot. Hageja seaduslik esindaja nimetas hageja toidukulud ühes kuus on 200 eurot. Selliseid kulutusi on võimalik teha, kui vanemad seda võimaldavad. Kohtupraktikas peetakse hageja vanuses lapse vajalikeks toidukuludeks 150 eurot kuus. Kohus peab seda ka hageja vajalikuks kuluks. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud, et koolile igas kuus kulub 30 eurot. Selline kulu on mõistlik ja põhjendatud. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud, et sidekulu (internet ja TV) on 35 eurot ühes kuus ja sidevahendite kulu (sh telefon Samsung Galaxy J3 osamakse koos kindlustusega) on 80 eurot kuus. XXXle esitatud Elisa arvetel (lk 165 – 168) on neli telefoninumbrit. Rahvastikuregistri andmetel on neist XXXi number XXX, mis aga Elisa arvest nähtuvalt on isiku nimega XXX number. Seega pole hageja telefonikulud ja seadmekulud tõendanud. TV ja internetikulu on hageja elukohas Elisa arvest nähtuvalt 34,96 eurot (lk 163). Eeltoodust tulenevalt on tõendatud hageja TV ja interneti kulu ühes kuus 17,5 eurot. On üldteada, et hageja vanuses lapsed kasutavad mobiiltelefoni ja sellega kaasnevad kulud. Kohus peab põhjendatud kuluks mobiilile 12,5 eurot kuus. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud sidekulud kohtupraktikas tavapärased 30 eurot. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud, et hageja õnnetusjuhtumi kindlustus ja koolifond on kokku 42 eurot. Tõendatud on õnnetusjuhtumi kindlustus 11,01 eurot (lk 172). Koolifondi tasumine siiski tõendatud ei ole. Hageja seadusliku esindaja esitatud kontoväljavõttest ei nähtu, et maksed on tehtud hageja koolifondi. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud, et hagejate ravimite (diagnoositud HTH) kulu on 25 – 40 eurot kuus, spetsiaalse hambapasta kulu 20 eurot kuus ja rinnakorvi korrigeeriva ortoosi 3 2-17-108446 maksumus 315 eurot. Nimetatud kulutuste kohta ei ole hageja seaduslik esindaja tõendeid esitanud. Seega hindab kohus hageja ravimite ja hügieenikuludeks igas kuus kohtupraktikaga kooskõlas hageja vanuses lapse kohta vastavalt kulud ravimitele 20 eurot kuus ja kulud hügieenile 15 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud, et hageja transpordikulu on 15 eurot kuus. Nimetatud kulu on mõistlik ja põhjendatud. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud, et hageja kulutused sõprade sünnipäevadele on 15 – 30 eurot ja meelelahutusele 40 eurot kuus, seega kokku 55 kuni 70 eurot kuus. Kohtu seisukoht on, et hageja vanematel ei ole võimalik hagejale sellist elulaadi pakkuda ning seega tuleb vajalikeks ja põhjendatud meelelahutuskuludeks hinnata kohtupraktikas tavapärane hageja vanuses lapse puhul 50 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on hageja vajaliku ja põhjendatud kulud ühes kuus: Eluasemekulu 130 eurot Sidekulu 30 eurot Riiete ja jalanõude kulu 50 eurot Kulu meelelahutusele 50 eurot Kooliga seotud kulu 30 eurot Ravimid 20 eurot Hügieenikulu 15 eurot Õnnetusjuhtumi kindlustus 11 Toit ja alkoholita joogid 150 eurot Transport 15 eurot Kokku hageja vajalikud ja põhjendatud kulud ühes kuus 501 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja annab hagejale taskuraha. Siiski ei saa kohus seda elatise tasumiseks pidada. Elatist tuleb tasuda kokkuleppel või tehtud kulutuse hilisemal heakskiidul vanemaga, kes last igapäevaselt kasvatab. Käesoleval juhul see nii ei ole. Kuna vanemate kohustused lapse ülalpidamisel on võrdsed, siis hageja kulutustest peab kostja kandma poole ehk 250 eurot. Hageja põhjendatud kulutustest nähtuvalt katab alammääras elatis s.o käesoleval aastal 250 eurot kuus hageja vajadused. Perehüvitiste seaduse 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 50 eurot. Kostja on taotlenud perehüvitise arvestamist elatise väljamõistmisel. Kostja osa lapsetoetusest on 25 eurot, kohus arvestab nimetatut elatise väljamõistmisel. Kohus ei arvesta elatise väljamõistmisel kostja väiteid tema töötuse kohta. Laps vajab süüa, riideid ja eluaset iga päev ning poolte seletustest nähtuvalt ei tasunud kostja elatist ka ajal, kui ta töötas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja alammääras elatise, millest tuleb maha arvestada ½ osa riiklikku lapsetoetust, alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest ja hagiavaldusest nõutust s.o 26.04.2017.a.
kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 4 2-17-108446 Hageja nõuab tagasiulatuvat alammääras elatist perioodi 25.04.2016.a kuni 25.04.2017.a eest. Kostja vaidleb vastu tagasiulatuva elatise nõudele ja palub jätta see väljamõistmata. Tagasiulatuva elatise väljamõistmise alused on käesoleval juhul samad kui jooksval elatisel. Kohus mõistab tagasiulatuvalt välja alammääras elatise, millest on maha arvatud ½ riiklikku lapsetoetuse määra. 2016.a oli elatise alammäär 215 eurot ja 2017.a oli elatise alammäär 235 eurot. Riikliku lapsetoetuse määr 2016.a oli 45 eurot, millest ½ osa on 22,5 eurot. Riikliku lapsetoetuse määr 2016.a oli 50 eurot, millest ½ osa on 25 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista elatis 25.04.2016.a kuni 31.12.2016.a eest summas 1578,5 eurot ja 01.01.2017.a kuni 24.04.2017.a eest summas 798 eurot, seega kokku tagasiulatuv elatis 2376,5 eurot. TsMS § 445 lg 1 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Hageja seadusliku esindaja taotluse kohaselt määrab kohus, et elatis tuleb tasuda igas kuus ja tagasiulatuv elatis tuleb tasuda peale kohtuotsuse jõustumist hageja seadusliku esindaja kontole. Menetluskulude jaotus Hageja on taotlenud jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja on taotlenud jätta menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab kulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.