KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 12.02.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-12083

) § 1771 lõike 1 alusel 10.05.

1. Hoiatus toimetati võlgnikule kätte 30.06.
3. Vastuses kohtunõudele leidis avaldaja, et

§-s 1772 sätestatud eeldused on täidetud. Kohtutäitur on täitemenetluse nr 176/2018/214 läbiviimisel arestinud võlgniku arveldusarve, millel laekumised puuduvad. Võlgnik ei oma töökohta, seega puudub võimalus arestida tema töötasu. Võlgnik ei oma kinnisvara, millele sissenõuet pöörata. Võlgnik omab vallasvara, mille hulka kuuluvad 2 relva Weatherby-Vanguard ja Haenel Jaeger ning 3 sõidukit (reg.nr XXXXXX, ZZZZZZ, CCCCCC). Kohtutäitur on arestinud võlgnikule kuuluvad relvad ning kuulutanud välja enampakkumised, mis aga nurjusid osalejate puudumise tõttu. Kaks võlgniku sõidukit on registrist ajutiselt kustutatud, sõidukitel puudub ülevaatus ning kindlustus. Üks sõidukitest omab tänaseks kehtivat ülevaatust ning kindlustust (reg.nr CCCCCC) ning kohtutäitur on sõiduki arestimiseks kohustanud võlgnikku sõiduki ette näitama, kuid võlgnik ei ole seda tähtaegselt teinud. Sõidukit füüsiliselt üle vaatamata ei saa kohtutäitur seda arestida ning puudub teave, kus sõiduk asub. Muu vara, millele sissenõue pöörata, võlgnikul puudub. Sissenõudjale on selgitatud vajadust esitada avaldus jooksva elatise sissenõudmiseks, mida sissenõudja teinud ei ole, kuid on kohtutäiturile kinnitanud, et võlgnik ei tasu jooksvat elatist.

1. Sissenõudja toetas avaldaja taotlust võlgniku lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks. Vaatamata kompromissile ei asunud võlgnik seda täitma ja ei täida seda praeguseni. Võlgnik ei ole tasunud sissenõudjale elatist mitte sentigi, kuigi pidi kinnitatud kompromissi kohaselt tasuma sissenõudja seadusliku esindaja kontole alates jaanuarist 2018 igakuiselt kuu 10.-ndaks kuupäevaks jooksvat elatist 42,5% kuupalga alammäärast (2018.a on igakuise elatise summaks seega 212.50 eurot). Samuti pidi võlgnik tasuma elatisevõlga mh sissenõudjale igakuiselt 75 eurot. 2018.a oktoobri seisuga on võlgniku võlgnevus sissenõudja ees kokku 2870 eurot s.o igakuine jooksev elatis (10 x 212.50) + elatisevõlg (10 x 75). Lisaks on sissenõudjal täitmata teised kompromissis nimetatud rahalised kohustused. Praeguseks ajaks on ilmselge, et võlgnik ei soovigi oma alaealist last ülal pidada ja teeb kõik endast oleneva ülalpidamiskohustusest kõrvalehoidumiseks. Seega on sissenõudja elulistes huvides, et võlgniku suhtes kohaldataks mõjutusvahendeid ja piiranguid, mis ehk sunnivad teda oma kohustusi täitma. Esimese astme kohtu määrus
2. Pärnu Maakohus jättis 16.11.2018 määrusega avalduse läbi vaatamata. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda ning kulude rahalise suuruse jättis kindlaks määramata.
3. Kohus leidis, et on avalduse võtnud ekslikult menetlusse ning et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lõike 2 punkti 2 alusel. 7.

-i lisati peatükk 81 („Õiguste piiramine lapse elatise võlgnevuse korral“) 01.03.2016 jõustunud seadusemuudatusega.

§-d 1771jj näevad kohtutäiturile 3 sissenõudja nõusolekul ette võimaluse pöörduda kohtusse lapse elatisevõlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse või muu

§ 1772

lõikes 1 loetletud õiguse piiramiseks, kui võlgnik ei ole täitemenetluses kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ega ole seejärel 30 päeva jooksul täitnud vähemalt ühte kohtutäituri eelnevas hoiatuses märgitud seaduses ettenähtud tingimust juhtimisõiguse piiramise vältimiseks, nt tasunud vähemalt ühe kuu elatise. Kohus võib

§ 1772

lõike 1 punkti 2 alusel sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvel. 8.

§ 1772

lõike 1 kohaselt võib kohus selles lõikes nimetatud meetmeid kohaldada (alaealise) lapse elatisnõude sissenõudmiseks toimuvas täitemenetluses. Ka

peatüki 81 pealkirjast („Õiguste piiramine lapse elatise võlgnevuse korral“) nähtub, et meetmeid on peetud võimalikuks kohaldada üksnes lapse elatisnõude sissenõudmisel. Riigikogu kodulehelt leitava asjakohase eelnõu nr 803 seletuskirja kohaselt täiendati ning täpsustati täitemenetluse reegleid osutatud sättes loetletud meetmetega selleks, et tõhustada lapse elatise sissenõudmist ning avaldada preventiivset mõju, et lapsele elatist maksma kohustatud isikud täidaksid elatise maksmise kohustust vabatahtlikult. 9.

§ 1772

lõikest 1 tuleneb, et kohus võib sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada võlgniku õigused ja lubade kehtivuse, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt. Seadusandja on selgitanud, et korrapärase elatise maksmise all peetakse silmas seda, et võlgnik tasub jooksvat elatist. Seega saab kohtutäitur pöörduda kohtusse avaldusega võlgniku õiguste piiramiseks tingimusel, et kohtutäituri menetluses on igakuine (jooksev) elatis. Seadusandja on selgitanud, et võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk ei ole võlgnikku karistada tehtud teo eest (elatise tasumata jätmine). Nimetatud meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa. Võlgniku õiguste piiramise kui meetme eesmärgiks on tagada lapsele igakuine elatis, mitte kogunenud võlgnevuse sisse nõudmine. Eeltoodut arvestades saab

81. peatükis sätestatut kohaldada üksnes siis, kui täitmisavaldus on esitatud elatise sissenõudmiseks selliselt, et sissenõudja nõuab sissenõutavaks muutumata elatise maksete sissenõudmist

§ 19järgi.

10. Avaldusest nähtub, et kohtutäituri menetluses on elatisevõlgnevus jaanuari kuni veebruari 2018 eest kokku 575 eurot (täitmisavaldus esitatud 13.02.2018). Pärnu Maakohtu 14.12.2017 määruse tsiviilasjas nr 2-17-2898 punktide 1.4 ja 1.5 kohaselt tekkis võlgnikul elatisevõlgnevuse ja igakuise elatise tasumise kohustus alates 01.01.2018 maksetähtajaga jooksva kuu 10.-ndaks kuupäevaks. Kohtutäitur on 09.11.2018 vastuses kinnitanud, et korrapärase ehk jooksva elatise nõuet tema menetluses ei ole. Eeltoodust tulenevalt on õiguste ja lubade kehtivuse peatamise avaldus esitatud juba sissenõutavaks muutunud elatisevõlgnevuse sissenõudmiseks, mitte sissenõutavaks muutumata elatise sissenõudmiseks

§ 19

järgi.

§ 1771

lõige 1 sätestab eelduse, milleks on võlgniku poolt täitemenetluse kestel vähemalt kahe kuu jooksul elatise korrapäraselt maksmata jätmine. Kuivõrd sundtäitmisele on 4 esitatud juba sissenõutavaks muutunud elatise maksmise nõue, ei ole

§-de 1771jj kohaldamine võimalik. Võlgniku õiguste piiramine

§-de 1771–1775 järgi ei ole käesolevas asjas ülaltoodud põhjendustel võimalik. Seetõttu ei ole TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 mõistes avaldusega võimalik taotletavat eesmärki saavutada.

1. Kohus jättis TsMS § 168 lõike 2 alusel menetluskulud kohtutäituri kanda. Sissenõudja seisukoha on esitanud tema seaduslik esindaja ning menetlusdokumendist ei nähtu lepingulise esindaja olemasolu. Võlgnik ei ole kohtumenetluses osalenud, mistõttu ei saa ka temal olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et menetlusosalised oleks teinud toiminguid, millega kaasnevad põhjendatud ja vajalikud kohtukulud. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Määruskaebus
2. 04.12.2018 määruskaebuses palub avaldaja maakohtu määruse tühistada ja võtta avaldus menetlusse või alternatiivselt saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. 13.

ei sätesta elatisevõlgniku õiguste piiramise eelduseks tulevikus tekkiva elatisenõude menetlemist. Oluline on, et kohtutäitur on välja selgitanud, et võlgnik vabatahtlikult elatist ei tasu ning tema vara arvelt ei ole võimalik nõuet täita. Praeguse täitemenetluse puhul on menetlus kestnud ca 8 kuud, võlgnik ei ole täituri vahendusel ega otse sissenõudjale tasunud mh jooksvat elatist. Avalduse esitamise eesmärk on tagada lapsele igakuine elatis, mitte elatisevõla tasumine. Mh tuleneb otseselt

§ 1771

lõikest 1, et juhul kui võlgnik oleks pärast kohtutäituri poolt hoiatuse tegemist tasunud vähemalt ühe kuu elatise, puuduks täituril alus praeguse avalduse esitamiseks. Alates

1. peatüki jõustumisest on kohtutäitur esitanud kohtule avaldusi võlgnike õiguste peatamiseks erinevates menetlustes (nt tsiviilasjad nr 2-16-13008, 2-16-9349, 2-16-9356), millest üheski ei ole täituri menetluses olnud jooksvat elatist. Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik
2. Sissenõudja toetas määruskaebust. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 16.11.2018 määrus tuleb TsMS § 667 lõike 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
4. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituriga, et olukorras, kus täitmisele esitatud täitedokumendist tuleneb lisaks elatisevõlgnevuse tasumise kohustusele ka kohustus jooksva elatise tasumiseks, ning tõendatud on, et jooksvat elatist ei ole TsMS § 1771 lõikes 1 sätestatud perioodil ehk täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul tasutud, samuti ei ole täidetud ühtki sama sätte punktides 1–3 nimetatud tingimustest, oli täitur õigustatud kohtule esitama avalduse võlgniku õiguste piiramiseks sõltumata sellest, et tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise nõuet täituri menetluses ei ole.

1. peatükk ei sätesta võlgniku suhtes sunnimeetmete kohaldamise eelduseks jooksva elatise nõude menetlemist. Selliselt on kohtupraktikas ka kõnealust regulatsiooni tõlgendatud ja varasemalt avaldusi lahendatud (lisaks kohtutäituri poolt kaebuses 5 viidatud tsiviilasjadele ka nt asjades nr 2-16-12663, 2-16-18673, 2-17-15197). Lisaks ei saa nõustuda maakohtuga, et praegusel juhul ei ole kohtutäituri menetluses jooksva elatise nõuet. Täitedokumendist (Pärnu Maakohtu 14.12.2017 määrus kompromissi kinnitamiseks tsiviilasjas 2-17-2898) nähtuvalt on võlgnikult sissenõudjale välja mõistetud elatisevõlgnevus 4350 eurot (sh võlgnevus enne hagi esitamist 2000 eurot ja alates hagi esitamisest kuni 31.12.2017 2350 eurot), mis tuleb tasuda alates 01.01.2018 igakuiste osamaksetena, ja igakuine elatis alates 01.01.2018 42,5% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 13.02.2018 täitmisavaldus (t lk 5) ongi esitatud selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud jooksva elatise nõude ja elatisevõlgnevuse osamaksete sundtäitmiseks. Seega on täituri menetluses mh sissenõutavaks muutunud jooksva elatise nõue. Asjas on tõendatud, et kohtutäituri poolt võlgnikule TsMS § 1771 lõikes 1 sätestatud hoiatuse tegemise ajaks 10.05.2018 ei olnud võlgnik viie kuu jooksul tasunud sissenõudjale ka mitte jooksvat elatist, seega oli täidetud TsMS § 1771 lõikes 1 sätestatud eeldus – võlgniku poolt täitemenetluse kestel vähemalt kahe kuu jooksul elatise korrapäraselt maksmata jätmine.
2. Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/