) § 659 ja § 657 lg 1 p 4 alusel tühistada osas, millega maakohus pikendas puudutatud isiku suhtes rakendatud esialgse õiguskaitse tähtaega ja lubas kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni
lg-s 1 sätestatud alused puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks.
lg 1 sätestab, et kohus võib avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui 1) kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule või kolmandatele isikutele ja 2) on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata (tahtest olenematu ravi), ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Määruskaebusega ei ole vaidlustatud psüühikahäire esinemist, selle raskust ega ka asjaolu, et psüühikahäire piirab isiku võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Seega ei ole määruskaebemenetluses enam vaidluse all, kas PsAS § 11 lg 1 p 1 eeldused on täidetud. 12. Põhjendatud ei ole kaebuse etteheide maakohtule, et määrus on allkirjastatud digitaalselt.
lg 1 ja § 463 lg 2 kohaselt vormistatakse kohtumäärus eesti keeles elektrooniliselt ja varustatakse selle teinud kohtuniku digitaalallkirjaga. Ainult kohtust või kohtunikust sõltumatul põhjusel võib kohtulahendi vormistada ja allkirjastada paberil (
lg 5 teist lauset, kui pikendas esialgset õiguskaitset 40 päevani ilma puudutatud isikut tegelikult ära kuulamata ja kaalumata, kas esinevad esialgse õiguskaitse pikendamise alused. Viidatud lõike esimese lause kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. See toiming ei eelda isiku ärakuulamist. Sama lõike teise lause kohaselt saab alles pärast isiku enda ärakuulamist asjaomast tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Esialgse õiguskaitse puhul
lg-te 3 ja 4 järgi on ärakuulamine reegel, millest võib vaid erandjuhul kõrvale kalduda. Toimikust ei nähtu, et puudutatud isik oleks ära kuulatud. Maakohus märkis vaidlustatud määruses, et puudutatud isikuga 17. detsembril 2018 ärakuulamisel kontakti saada ei õnnestunud. Samas kohus ei põhjendanud, miks ei ole isikut ära kuulatud pärast esialgse õiguskaitse (algse kestusega neli päeva) rakendamist, nagu näeb ette
Puudutatud isiku esindaja tasutaotlusest nähtub, et tal kulus veerand tundi puudutatud isikuga kohtumisele, mis toimus samal päeval ca tund aega hiljem. Sellest järeldub, et sel ajal oli võimalik isikuga suhelda, sest vastasel juhul puuduks korduval käigul isiku juurde igasugune vajadus, aga seda ei ole maakohus
lg-st 5 tervikuna tuleneb, et kohus saab esmalt otsustada isiku kinnisesse asutusse paigutamise esialgse õiguskaitse korras kuni neljaks päevaks (alates paigutamisest) ning edaspidi võib teha uue määruse esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise kohta, kui selgub, et pikem tähtaeg on siiski vajalik (Riigikohtu 19. veebruari 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-15513, p 46 teine lõik). Ringkonnakohus leiab, et isiku tegeliku ärakuulamise takistus on üks võimalik põhjus mitte teha mõlemat otsustust korraga ja sama määrusega. Ka käesoleval juhul asjakohane eelviidatud Riigikohtu määruse p 46 kolmandas lõigus märgitud seisukoht, et kui on juba ette näha, et isikut peab kinni hoidma rohkem kui neli päeva (nii nagu on tõdenud psühhiaatrid puudutatud isiku osas), tuleks selleks õigustatud isikul esitada koos esialgse õiguskaitse avaldusega kohe ka põhiavaldus isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks või siis esitada see pärast esialgse õiguskaitse avalduse esitamist. Esialgse õiguskaitse pikendamise avalduse esitamine peaks kehtiva õiguse järgi olema erandlik ja põhjendatud nt juhul, kui põhimenetluse toiminguid ei jõuta piisavalt kiiresti teha. Asja materjalidest ei nähtu mõistlikku põhjust, miks sel viisil ei saanud toimida. Ringkonnakohus möönab, et kehtiv õigus on mõneti ebaselge ega tarvitse piisavalt järgida neid eesmärke, mida seadusandja normide kehtestamisel silmas pidas. Sellele juhtis Riigikohus tähelepanu käesolevas punktis juba viidatud lahendis, aga
Ka praegu näeb see ette esialgse õiguskaitse regulatsiooni, mis
¹ sätete kohaselt saab vähemalt üldjuhul kaasneda üksnes põhiavalduse lahendamisega. 15. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu määrus osas, millega maakohus pikendas puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset, põhjendamatu ja tuleb tühistada. Ringkonnakohus ei saa teha sama taotluse kohta uut määrust, sest esialgse õiguskaitse periood lõppes enne määruse tegemist. Tulenevalt
teisest lausest saab puudutatud isik paluda määruskaebuses mh tuvastada, et tema ravile allutamine oli ebaseaduslik (vrd eespool viidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13, p 19), aga sellist taotlust määruskaebus ei sisalda. 5
lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus maakohtu muudetud määruse tervikresolutsiooni. Kuna esialgne õiguskaitse oli põhjendatud nelja päeva pikkusel perioodil, siis algas see 14. detsembriga ja lõppes 17. detsembriga 2018. 17. Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud jäävad
Juhindudes
lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus. Puudutatud isiku esindaja tasutaotluse lahendab ringkonnakohus täna eraldi määrusega. 18.
/ allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.