2-17-2445/62

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Otsuse kuupäev 11.01.2019, Tallinn Kohtuasja number 2-17-2445 Kohtuasi XX hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 07.09.2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 1 142,01 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XX (ik XXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC, lepinguline esindaja Dmitri Štšerbin Kostja YY (ik XXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 07.09.2018 otsus osas, milles kohus jättis YY-lt XX kasuks välja mõistmata elatise, mis on suurem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates 15.02.2017 kuni XX täisealiseks saamiseni 26.09.
3. Teha tühistatud osas uus lahend, millega mõista YY-lt XX kasuks välja elatis 253,34 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates 15.02.2017 kuni XX täisealiseks saamiseni 26.09.
5. Rahuldada apellatsioonikaebus osaliselt.
6. Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.
7. Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus (arvestades samas asjas jõustunud lahendit) on järgmine: 1) Mõista YY-lt XX kasuks välja elatis 253,34 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates 15.02.2017 kuni XX täisealiseks saamiseni 26.09.
8. 2) Igakuine elatis tuleb kanda CC pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „X elatis“ iga kuu kümnendaks kuupäevaks. 3) YY-l tuleb elatise maksmisega viivitamisel tasuda XX-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvates päevast, mil YY sattub elatise maksmisega viivitusse kuni elatisnõude kohase täitmiseni. 4) CC-l on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks. 5) Juhul kui YY on kohtumenetluse kestel XX-le maksnud elatist, siis nimetatud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. 6) Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue
9. XX (hageja, laps) esitas 15.02.2017 maakohtule hagi YY (kostja, isa) vastu alaealisele lapsele igakuise elatise 370 eurot tagasiulatuvalt alates 01.01.2017 väljamõistmiseks kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hiljem täpsustas hageja nõuet ja palus kostjalt välja mõista 376,89 euro suurune elatis alates 15.02.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Ühtlasi palus hageja kohustada kostjat tasuma elatise maksmisega viivitamisel viivist seadusjärgses määras ning määrata, et raha tuleb kanda CC arveldusarvele ja viimasel on õigus väljamõistetud elatist käsutada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja sündis XX.XX.XXXX ning tema vanemad on CC (ema) ja kostja. Lapse vanemad ei elanud koos alates 16.01.2017 ning nimetatud kuupäevast elas hageja ema ja õega. Lapse igakuised vajalikud kulud, mis tagasid tema inimväärse elukvaliteedi, olid keskmiselt kokku 753,78 eurot. Kusjuures perioodil
10. aasta september kuni
11. aasta jaanuar olid hageja igakuised toidu- ja hügieenikulud vahemikus 99,57 eurot – 154,15 eurot, kulud riietele, mänguasjadele ja kodutarvetele 22 eurot – 358,21 eurot, meelelahutuskulud 18,02 eurot – 78,01 eurot, ravikulud 7,55 eurot – 38,1 eurot, kütusekulud 10 eurot – 46,66 eurot, lasteaia ja huviringide kulud 123,48 eurot – 152,53 eurot, eluasemekulud 151,9 eurot – 163,25 eurot, sidekulud 13,94 eurot – 15,83 eurot, lastetoasisustuse kulud 239,02 eurot. Kostja väide, et ta on töövõimetuspensionär ja elatub ainult pensionist, ei olnud usutav. Tal oli kõrge elustandard. Näiteks oli tal kolm kinnisvara ja sportlik sõiduk Range Rover Sport. Kohus ei saanud väljamõistetavalt elatiselt maha arvestada lastetoetust, sest see ei oleks õiglane ja oleks ka vastuolus hea usu põhimõttega. Nimelt olid CC ja hageja pärast CC lahkuminekut kostjast sunnitud tegema elus kannapöörde ja alustama kõike uuesti. Samuti korter, kus hageja elas, oli müügis ning tehingu toimumisel olid hageja ja tema ema sunnitud otsima uue elukoha, mille hind kujuneks veelgi suuremaks ning kui hageja jääb haigeks peab temaga koju jääma just hageja ema. Kostja vastuväited
12. Kostja oli nõus maksma lapsele igakuist elatist miinimummääras, kuid hagi oli paljasõnaline ja tõendamata osas, milles hageja soovis suurema elatise väljamõistmist. Hagejal ei olnud erivajadusi ning hageja kulud pidid mastaabisäästu tõttu olema väiksemad. Ka jättis hageja arvestusest välja riigipoolse lastetoetuse, mis on mõeldud lapse kasvatamiseks ja mille saamist tuli käesolevas asjas arvestada. Põhjendatud ei olnud tagasiulatuva elatise nõudmine perioodi 01.01.2017-16.01.2017 eest, sest siis elas kostja lapsega koos. Elatise väljamõistmisel tuli lisaks arvestada asjaoluga, et kostja oli töövõimetuspensionär, kellel ei olnud viimase kuue kuu jooksul sissetulekut. Kostjal on kaks korterit ja sõiduauto. Menetluse käik 2
13. Maakohus rahuldas 22.09.2017 hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 15.02.2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni 300 eurot kuus, mis tuli kanda ema arveldusarvele iga kuu kümnendaks kuupäevaks. Ühtlasi kohustas maakohus kostjat tasuma elatise maksmisega viivitamisel viivist seadusjärgses määras ja andis emale õiguse väljamõistetud elatise käsutamiseks.
14. Ringkonnakohus tühistas 18.12.2017 maakohtu otsuse osaliselt, s.o Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ületavas osas ja saatis asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtu 22.09.2017 otsus oli jõustunud edasikaebamata osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates 15.02.2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni ja määras otsuse täitmise korra. Maakohtu otsus
15. Maakohus jättis rahuldamata hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks suuremas ulatuses kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostjal tuli tasuda hagejale alates 15.02.2017 elatist 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatis tuli kanda hageja ema arveldusarvele iga kuu kümnendaks kuupäevaks ja viivitamise korral tasuda viivist seadusjärgses määras. Hageja emal oli õigus elatist käsutada. Kui kostja oli tasunud kohtumenetluse ajal hagejale elatist, tuli see väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Kuivõrd jõustunud oli maakohtu 22.09.2017 otsus osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates 15.02.2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni, tuli kohtul hinnata, kas hageja nõue elatise väljamõistmiseks miinimumist suuremas määras oli põhjendatud ja tõendatud. Perekonnaseaduse (PKS) § 99 lg-te 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kokku oli hageja ülalpidamise kulu ühes kuus keskmiselt 555 eurot. Hageja mõistlikud kulud toidule ja hügieenile olid 110 eurot kuus. Üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu oli tõsiasi, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu ning hügieenitarbeid. Arvestades hageja vanust, oli usutav, et tema igapäevane toidukogus oli väiksem kui täiskasvanu oma, kuid seevastu pidi see olema mitmekesisem ja kooskõlas tervisliku toitumise põhimõtetega, mis võis omakorda tuua kaasa täiendava kulu. Toidukulude arvestuse osas tuli lisaks arvestada sellega, et hageja sõi nii kodus kui ka lasteaias. Hageja mõistlikud kulud riietele, mänguasjadele ja kodutarvetele olid 110 eurot kuus. Üldtuntud oli asjaolu, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid ning samuti kasutab ta koos teiste perekonnaliikmetega teatud kodutarbeid. Kuna hageja oli kasvueas laps, oli tema sage garderoobi uuendamine vajalik. Lisaks tuli arvestada ka sellega, et osad riided tuli osta mitmes komplektis, sest lapse riided võisid määrduda ja kergemini kuluda, tal pidid olema kodused riided ja lasteaia riided. Veel tuli arvestada asjaoluga, et erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, s.t kulud riietele võivad olla hooajaliselt suuremad. Hageja 3 esitatud kuludokumendid ei näidanud korrektselt igakuist keskmist kulu, sest hõlmasid vaid viit kuud. Ka ei olnud usutav, et lapsele oli igakuiselt vaja teha suuri kulutusi riietele ja mänguasjadele. Pealegi oli hageja emal samast soost vanem laps, kelle riideid jm asju sai hageja kasutada. Arvestades lapse vanust oli usutav, et hageja käis kohvikutes, mängutubades, kinos, teiste laste sünnipäevadel, ujumas jne. Samas pakkusid mitmed meelelahutusasutused alaealistele lastele soodushindu või olid lausa tasuta. Meelelahutuskulusid kajastavad tõendid ei väljendanud igakuist stabiilset kulu. Kohtu hinnangul oli mõistlik ja tõendatud kulu meelelahutusele 20 eurot kuus. Hageja põhjendatud ravikulud olid 10 eurot kuus. Asja materjalidest ei nähtunud, et hagejal olid erivajadused, mistõttu oli tal igakuiselt vaja retsepti- või muid ravimeid. Samas oli usutav, et laps vajas aeg-ajalt käsimüügiravimeid, nt palavikualandajaid, valuvaigisteid või vitamiine. Hageja mõistlikud transpordikulud olid 10 eurot. Hageja elas lasteaiast ca 500 m kaugusel ja ka muud asutused olid lapse kodu lähedal. Siiski võis hagejal esineda aeg-ajalt vajadus transpordi järele, nt vanavanemate või arsti juurde sõitmiseks, meelelahutusüritustel osalemiseks ning see oli tõendatud kuludokumentidega. Hageja igakuised põhjendatud kulud lasteaiale ja huviringidele olid kokku 145 eurot. Hageja tõendas, et käib lasteaias, huvikoolis ja -ringides. Igasugune huvitegevus oli lapsele kasulik ja arendav. Samas ei olnud lasteaed ja huviringid avatud aastaringselt, s.o igakuiselt. Hageja põhjendatud eluasemekulud olid 145 eurot kuus, s.h kulud üürile 120 eurot. Üüritasu oli 360 eurot kuus ja hageja kasutas kogu eluaset koos ema ja õega. Kohtule esitatud arvetega oli tõendatud, et hageja ema kandis perioodilisi kulusid eluasemele. Hinnangut ei muutnud asjaolu, et arved olid väljastatud KK nimele. Nimelt oli hageja üürnik nimetatud isikule kuuluval pinnal. Kuivõrd hageja esitas tõenditena üksnes arved kuude kohta, kus eelduslikult olid kommunaalkulud kõrgemad (s.o sügis – talv) ja oli eluliselt usutav, et kommunaalkulud olid suvel väiksemad, tuli vähendada hagejale langevaid põhjendatud kommunaalkulusid. Hagi materjalidest ei nähtunud, et hagejal oli eraldi telefon. Samas sai kohtule esitatud Telia Eesti AS-i arvetest järeldada, et hageja kasutas teatud määral internetti ja teleteenust ning oli usutav, et lapse ema kasutas oma telefoni teatud määral ka lapse asjade ajamiseks. Hageja vanust arvestades ei olnud usutav, et hageja kasutas interneti- ja teleteenuseid samas mahus kui täiskasvanud inimene. Seega oli põhjendatud sidekulude suurus 5 eurot. Lastetoa sisustuse kulu kohta esitas hageja vaid ühe arve, millest nähtus madratsi ostmine. Samas ei olnud kohtu hinnangul usutav, et suuremaid kulutusi lastetoa sisustamiseks tehti igakuiselt ja nimetatud kulu mahtus juba ülal kirjeldatud kodutarvete kulu alla. Seega ei saanud nimetatud kuluga eraldi arvestada. Tuginedes poolte esitatud andmetele ja tõenditele ning kohtu kogutud tõenditele, leidis kohus, et hageja vanemate varaline seis ei olnud sedavõrd erinev, et kõrvale kalduda võrdväärsest ülalpidamise andmisest. Kuigi kostja sissetulekud olid esitatud tõendite kohaselt väiksemad, oli kostjal piisavalt vara, millega sai nõude lahendamisel arvestada. Lapse vajaduste kaetuse hindamisel tuli kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. Peretoetuse suurus
16. aastal oli 55 eurot. Seega tuli
17. aasta puhul lähtuda summast 500 eurot ning kostjal tuli tasuda hagejale elatist 250 eurot (mis oli praegusel juhul elatise miinimumsumma) ning hagi tuli jätta rahuldamata osas, milles hageja palus välja mõista suurema elatise kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Menetluskulud tuli tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. 4 Apellatsioonkaebus
18. Hageja palus tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata elatise, mis on suurem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palus teha uus lahend, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 376,89 euro suurune elatis ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Maakohus ei uurinud piisaval määral kõiki tõendeid ja ei arvestanud nendega. Hageja tõendas piisavalt kõiki kulusid. Põhjendamatu oli toidu- ja hügieenikulu vähendamine 5,86 euro võrra. Arusaamatu oli riiete, jalanõude, mänguasjade ja kodutarvete kulude vähendamine 27,82 euro võrra. Maakohus ei selgitanud ega põhjendanud, miks leidis, et reaalsema keskmise kulu saab arvestada üksnes aastalõikes. Viiekuuline ajavahemik oli piisavalt korrektne, et näidata keskmist kulu. Samuti ei selgitanud kohus, millele tuginedes vähendas ta apellandi kulusid riietele, mänguasjadele, kodutarvetele. Ka oli arusaamatu, miks vähendas kohus meelelahutuskulusid 8,27 euro võrra ja ravikulusid 20 euroni. Kohtu seisukoht, et hageja põhjendatud transpordikulu oli 10 eurot, ei põhinenud asjas kogutud tõenditel. Maakohtu otsus oli ekslik lasteaia- ja huviringikulude osas. Iseenesest oli õige kohtu poolt väljatoodu, et lasteaed ja huviringid ei olnud aastaringselt avatud, samas ei arvestanud kohus sellega, et laps peab käima ka suvelaagrites, teistes lasteaedades ja huviringe asendavates sektsioonides. Kohus ei oleks saanud põhjendatud eluasemekulusid vähendada juba põhjusel, et enne vanemate lahkuminekut elas laps hubases eramajas, aga nüüd üüripinnal. Lahendist ei nähtunud, missuguse valemi järgi kohus kulusid vähendas. Sidekulud olid erinevalt maakohtu poolt väljatoodust põhjendatud tervikuna. Kohus jättis ebaõigesti arvestamata lastetoasisustuskuluga. Lisaks jättis maakohus ebaõigesti arvestamata tarbijahinnaindeksi muutumisega. Kohus ei saanud lahendi tegemisel arvestada riiklike peretoetustega. See ei olnud õiglane ja oli vastuolus hea usu põhimõttega. Elatise suuruse väljamõistmisel riiklike peretoetustega arvestamist toetavad Riigikohtu lahendid omasid nõrka siduvusjõudu, mistõttu oli kohtul teatud tingimustel võimalik nendes esitatud seisukohtadest kõrvale kalduda. Vastus apellatsioonkaebusele
19. Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
20. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osaliselt tühistada. Tühistatud osas tuleb teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebusest nähtuvalt maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis kostjalt hageja kasuks tema ülalpidamiseks välja mõistmata miinimumelatisest suurema elatise ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud edasikaebetähtaja möödumise tõttu. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust vaidlustatud osas. Asjas ei ole vaidlust selles, et hageja on CC ja kostja alaealine laps, kes elab CC juures ning kostjal on kohustus lapsele ülalpidamist võimaldada elatise tasumise näol. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja kulud on sedavõrd suured ja põhjendatud, mis õigustavad seaduses sätestatust suurema elatise väljamõistmist. 5 Eelneva osas selgitab ringkonnakohus, et PKS §-st 96 ja § 97 p-st 1 tuleneva lapse ülalpidamise kohustuse täitmine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 08.01.2014 otsus asjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Ülalpidamise ulatuse sätestab PKS § 99, mille lg-te 1 ja 2 järgi tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsust asjas nr 3-2-1-118-12, p 15; 26.11.2014 otsust asjas nr 3-2-1-120-14, p 14). Kusjuures eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (vt Riigikohtu 22.03.2017 otsust asjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Seega pelgalt kulutuse kandmise fakt ei anna alust mõista välja suurem elatis kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagi materjalidest nähtuvalt ei erinenud hageja tavapärane elulaad oluliselt teiste samaealiste laste elukorraldusest. Ainsa erisusena võib nimetada üürpinnal elamist ja vanemate suurt pühendumist lapse erinevate huvide arendamisele (huvikoolid, huviringid), mis võisid kujundada vajaduse suurema elatise järele. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme, hindas kõiki tõendeid, käsitles otsuses kõiki seisukohti ja selgitas lõppjäreldust piisava põhjalikkusega osas, milles kohus tuvastas, et hageja igakuine toidu- ja hügieenikulu oli 110 eurot, riiete, jalanõude, mänguasjade ja kodutarvete kulu samuti 110 eurot, meelelahutuskulu 20 eurot, ravikulu 10 eurot, transpordikulu 10 eurot, lasteaia- ja huviringikulu 145 eurot, eluasemekulu 145 eurot ja sidekulu 5 eurot. Seejuures vastas maakohus vaidlustatud otsuses enamikule apellatsioonkaebuses esitatud väidetele põhjendatud kulude suuruse osas. Viidatud osas maakohtu põhjendustega nõustumise tõttu ei korda ringkonnakohus TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt maakohtu põhjendusi. Ringkonnakohus märgib, et maakohus arvestas õigesti põhjendatud hageja kulude suuruse hindamisel aastaaegade vaheldumisega. Üldtuntud on asjaolud, et korteri küttekulud on talveperioodil suuremad kui suveperioodil ning ühtlasi seab aastaaegade vaheldumine nõudmised riietusele ja jalanõudele. Kusjuures reeglina on talvine garderoob kallim kui suvine. Kuivõrd hageja esitas kuludokumendid perioodil september kuni jaanuar kantud kulude kohta, mil väljaminekud on reeglina suuremad, oli mõistetav, et kohus ei lasknud asjatult menetlusel venida, kuni hagejal on terve aasta kohta kuludokumendid esitada ja tegi eelnevat silmas pidades korrektuurid hageja põhjendatud kulude hindamise osas. Ka ei eksinud kohus, kui arvestas, et suvel ei toimu huviringe ja ka lasteaias käimisele tekib mõningane paus, mistõttu on sel ajal lasteaia- ja huviringikulu kui mitte päris olematu, siis vähemalt oluliselt väiksem. Tõsi, lapsel võib sel ajal olla võimalus käia suvelaagris või huviringe asendavates sektsioonides, kuid hageja ei väitnud, et ta nendes käib või on käinud ja ei esitanud selle kohta ka kuludokumente. Seega ei olnud võimalik kõnealuse kuluga arvestada. Hageja viimase väite osas märgib kohus, et kui elatise väljamõistmise aluseks olevad asjaolud muutuvad, on menetlusosalistel võimalik esitada hagi mh elatise suurendamiseks, mistõttu ei pea kohus lahendi tegemisel arvestama võimaliku tarbijahinnaindeksi muutumisega. Samas nõustub kohus hagejaga, et kohus jättis põhjendamatult vajaliku elatise suuruse kindlakstegemisel arvestamata madratsi ostmise kuluga. Tegu oli kahtlemata lapse jaoks olulise kulutusega ning selle soetamist ei pidanud finantseerima üksnes hageja ema. Asja materjalidest ja kohtuotsusest ei nähtunud, et kohus oleks sellega arvestanud põhjendatud kodutarvete kulu hindamisel. Madrats soetati
21. aasta oktoobris ja see maksis 159,99 eurot (II kd lk 144). Arvestades kattemadratsi suurust (pikkus kuni 200 cm) ja lapse vanust, võib selle 6 amortisatsiooniiga olla umbes kaks aastat. Eelnevat arvestades on lapse igakuine põhjendatud ülalpidamiskulu 561,67 eurot (555 + (159,99 / 24)). Maakohus arvestas õigesti kõnealusest summast maha lapsetoetuse ja on seda otsuse p-s 10 (II kd, lk 183 p) piisavalt põhjendanud, millega ringkonnakohus nõustub. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et laste vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega (vt nt Riigikohtu 28.10.2015 otsust asjas nr 3-2-1-124-15, p-d 14-16; 22.03.2017 otsus asjas nr 3-2-1-174-16, p-d 11 ja 13; 09.06.2017 otsust asjas nr 3-2-1-35-17, p 20.3). Eelnev ei olnud vastuolus hea usu põhimõttega. Lapsetoetuse eesmärgiks on katta lapse kasvatamisega seotud kulusid, mitte kompenseerida lapse emale ja/või lapsele elukohamuutusega seonduvaid emotsionaalseid üleelamisi. Kuigi maakohus tuvastas, et pärast lapsetoetusega arvestamist jäi vanemate kanda hageja kasvatamisega seonduvatest kuludest 500 eurot (ringkonnakohus leiab, et õige on 506,67 eurot) ja
22. aastal, kui hagi esitati, oli Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär 470 eurot, mõistis maakohus ebaõigesti alates 15.02.2017 kostjalt hageja kasuks välja vaid 235 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära. Arvestades hageja kasvatamisega seonduvate kulude igakuist suurust 506,67 eurot, tuli alates 15.02.2017 kostjalt hageja kasuks elatisena välja mõista 253,34 eurot (506,67 / 2), kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära. Seega tuli kostjalt hageja kasuks
23. ja
24. aastal välja mõista suurem elatis (s.o 253,34 eurot), kui oli seaduses sätestatud elatise miinimum. Koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära tõusuga
25. aastal 540 euroni kuus tõusis ka kostja poolt hagejale makstav elatis 270 euroni kuus. Samas asjas oli Harju Maakohtu 22.09.2017 otsus samas asjas jõustunud edasikaebamata osas, milles maakohus mõistis YY-lt välja igakuise elatise suurusega 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, tütre X ülalpidamiseks alates 15.02.2017 kuni lapse täisealisuseni. Jõustunud kohtuotsus oli menetlusosalistele selles osas kohustuslik (TsMS § 457 lg 1). Et vältida kohtuotsuse edasisel täitmisel tekkida võivaid arusaamatusi, sõnastab ringkonnakohus asjas ühtse otsuse resolutsiooni. Menetluskulude jaotus
26. Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, toimub see marginaalses ulatuses ning hagi kuulub jätkuvalt rahuldamisele osaliselt, mistõttu puudub vajadus maakohtu poolt TsMS § 163 lg 1 alusel määratud menetluskulude jaotust muuta. Ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb sama paragrahvi alusel jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 7