KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2019, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-1699 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kase

§ 76lg 4,5 alusel määrata Margus Alliksoole katseaeg kuni 15.03.2022.

3.

§ 751lg 3 p-le 2 vastavalt määrata Margus Alliksoo elektroonilise valve kestuseks kuus

§ 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Margus Alliksoo keha külge. 5.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 6.

§ 76lg 5 alusel allutada Margus Alliksoo käitumiskontrollile kestusega kakskümmend neli

§ 75

lgs 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:   elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4, 5, 7, 8 alusel määrata Margus Alliksoole katseajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitama alkoholi;  mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;  otsima endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;  alluma ettenähtud psühholoogilisele või psühhiaatrilisele ravile  teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed);  osalema sotsiaalprogrammis.

1. Määrata Margus Alliksoo katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Määrus Margus Alliksoo suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
3. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.
4. Vabastada süüdimõistetu Margus Alliksoo karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Harju Maakohtu 14.04.
5. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1699 mõisteti Margus Alliksoo süüdi

§ 184

lg 2 p 1, § 188 lg 1 ning § 414 lg 1 järgi ja karistati

§ 64lg 1 alusel liitkaristusega 6 aastat 6 kuud vangistust.

11.12.2018 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Margus Alliksoo isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on rahvatervis, avalikkus. Oht seisneb narkootiliste ainete käitlemisega rahvatervise ohtu seadmises, lõhkeaine elukohas hoidmises, millega võidakse tekitada eluohtlike vigastusi. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik ei vabane sõltuvusest, mis soodustab manipuleeritavust ja kuritegudesse kaasamist. Riski suurendab materiaalne olukord - narkootikumide tarbimise tõttu tekkinud võlad, mis tarbimise jätkumisel võivad kasvada. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 11%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Vangistuses esimene kord ja suures koguses narkootikumide käitlemise ja ka lõhkeaine eest. Need olid II maailmasõja aegsed mürsud. Vangistuse jooksul on koristajana töötanud, praegu on toidujagaja, on sporti teinud, saksa keelt õppinud ja programmides käinud. Saksa keelt on ise õppinud nullist ja iseseisvalt. II maailmasõjaaegsed asjad huvitavad ja et saada rohkem infot, siis on saksa keelt vaja. Mürskudega läks halvasti jah, aga seda rohkem kaasa ei võta, rohkem ikka kiivrid. Teeb seda üksi. Teab, et peab mingi koolituse selleks läbima ja kavatseb seda ka teha. On läbinud "12 sammu", "Tagasilanguse ennetamine " ja praegu käib "Jõud muutuda". On kanepi tarvitaja, praegu ei arva sellest midagi. Oli paar aastat juba mõtetega, et jätab maha, aga ei olnud jõudu. Arvab, et vabanedes võib vaja minna psühholoogilist abi, aga on toetav pere kellele toetuda. Läheks ka tööle N. E. AS siseviimistlejana. Tegi enne vangistust ka seda tööd. See sissetulek rahuldab. Ennem tekkisid kiirlaenu võtmised, aga nüüd on kõik makstud. Toetab ema, vanaema, vanaisa, ülemus. S.A. oli 13 aastat tagasi mingi kriminaalne juhtum, aga see oli ammu. Ei ole abikaasat ega lapsi. Teab, mida elektrooniline valve tähendab. Teab ka, mida tähendab tavaline kriminaalhooldus. Kahetseb tehtut ja et see, mis juhtus. Ei ole olnud kunagi nii häbi, kui selles asjas. Ei julgenud perele otsagi vaadata. Tahab hakata oma kodu jaoks raha koguma, oma kodu osta ja pere luua. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Margus Alliksoo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Margus Alliksoo tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, asus seisukohale, et süüdimõistetu peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Positiivsed asjaolud süüdimõistetu puhul on sotsiaalprogrammide läbimine, vanglas töötamine ja kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Vabanemise korral on isikul kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Negatiivne on süüdimõistetud isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Samuti asjaolu, et isik on uimastisõltlane, kes ei ole veel läbinud aktiivset rehabilitatsiooni vastavalt Tartu Vangla uimastipreventsiooni kontseptsioonile. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Margus Alliksoo tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega, sest ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla isiku puhul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Margus Alliksoo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega koos iseloomustustes toodud kohustuste määramisega. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Margus Alliksoo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Margus Alliksoo kannab käesolevalt liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest ning

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. Margus Alliksoo on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 3 aasta 4 kuu, so. üle 1/2 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-159-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav vangla iseloomustusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil xxx. Tegemist on kinnipeetava venna M. A. ja venna naise H. A. ühisomandis oleva korteriga, mille seisukord on väga hea ning mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tehnilistele nõuetele. Kinnisasja omanikud on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Esitatud aadressil hakkab kinnipeetav elama koos ema E. P., kes on samuti andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust ning ta on korduvalt probleemideta osalenud majandusabitöödel. Samuti on isik osalenud sotsiaalprogrammis 12 sammu ning täitnud „Tagasilanguse ennetamine“ töövihiku sõltuvusprobleemi analüüsimiseks. Rehabiliteerivate tegevuste tulemusi on vangla arvamuses iseloomustatud positiivselt. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul igati tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Kinnipeetaval on vabanemise korral ka toetav lähivõrgustik. Margus Alliksool on lähedasteks isikuteks ema E. P., vennad M. A. ja S. D., vanavanemad H. ja E. A. E. P. sõnul on läbisaamine väga hea ning suheldakse telefoni teel igapäevaselt. Toetav lähivõrgustik pakub kinnipeetavale vaimset tuge ning aitab kinnipeetaval probleemide tekkimisel püsida seadusekuulekal teel. Samuti on isikul garanteeritud töökoht peale vabanemist. Isikule on garanteeritud töökoht oma varasema tööandja juures N. E. OÜ-s. Ettevõtte juhatuse liige S. A. kinnitas, et isikul on võimalik antud firmas tööle asuda. Isiku varasem elukäik ja käitumine vangistuse jooksul kinnitavad, et ta ei ole tööpõlgur. Isik on varasemalt olnud pidevalt hõivatud ametliku tööga. Samuti on isiku vend valmis teda vabanemise järel materiaalselt toetama. Töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldab tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku ja sisustab isiku vaba aega produktiivselt. Regulaarne sissetulek vabaduses võimaldab Margus Alliksool tasuda temal lasuvad nõuded ning pakub lisamotivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks. Murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on narkootikumid. Isikul on diagnoositud sõltuvus, mida ta tunnistab ka ise. Keskmiselt kulus kinnipeetaval vabaduses kanepile 400-500 eurot kuus ning ta mõtles korduvalt loobumisele, mis paraku ei ole iseseisvalt õnnestunud. Samas nähtub kohtule kinnipeetava ütlustest, et ta teadvustab endale probleemi ning mõistab, et eduka edasise toimetuleku seisukohalt on oluline loobuda kanepist. Vangistusasutuses olles on isiku sõltuvusprobleemiga tegeletud sotsiaalprogrammi ja töövihiku täitmise läbi. Samuti märkis kinnipeetav, et on valmis alluma kohtu määratavale psühholoogilisele ravile. Seega on kohtu hinnangul antud juhul näha, et isik on oma vigadest õppinud ja tal on tahe ja teadmine, kuidas konkreetset riski maandada ning edaspidi narkootikumidest hoiduda. Et täiendavalt toetada isiku soovi vabaneda kanepi tarvitamisest, on kohtu hinnangul põhjendatud määrata Margus Alliksoole

§ 75lg 2 p 5 lisakohustus – alluda ravile.

Kohus on seisukohal, et Margus Alliksoo käitumine vanglas kinnitab tema soovi pöörduda õiguskuulekale teele, juhinduda kehtestatud õiguskorrast ja pidada lugu teistest ühiskonnaliikmetest. Ka asjaolu, et tegemist on kinnipeetava jaoks esimese reaalse vangistusega, võimaldab loota, et vabaduse kaotus on isikule omanud vajalikku mõju ning süüdlane on tõepoolest mõistnud varasema käitumise keelatust ning hakkab ennast edaspidi seaduskuulekalt ülal pidama. Seega on põhjendatud anda Margus Alliksoole võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik