RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-17-458 Otsuse kuupäev Tartu, 13. veebruar 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu
§ 28lg 2 p-d 2 ja 4, § 5 lg 1 p-d 5 ja 7).
Kohtute otsustest ei nähtu, et kostja oleks väitnud, et pooled leppisid kokku osalise tööaja. Seega võib olla alust eeldada, et hageja töötas täistööajaga (
§ 43lg-d 1 ja 2).
Kostja väide hageja töötamise tegeliku aja kohta võib anda aluse hinnata, kas hageja tööaeg jagunes arvestusperioodil ebavõrdselt, st kas pooled olid leppinud kokku summeeritud tööaja arvestuse (
§ 6lg 6).
Maa- ega ringkonnakohtu otsustest ei nähtu, et kohtud oleksid pooltega arutanud ning hinnanud summeeritud tööaja arvestusse puutuvaid asjaolusid. Kolleegium selgitab, et kui hageja töötas täistööajaga (sh summeeritud tööaja arvestuse korral), kuid kostja ei kindlustanud teda tööga sellises ajalises mahus, võib kostja kohustus maksta töötasu aja eest, mil hageja tööd ei teinud, tuleneda
§-st
- See säte näeb ette kohustuse maksta töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale keskmist töötasu. TLS § 35 ei võimalda n-ö ooteajal kohaldada väiksemat töötasu määra, kui tööandja peab maksma töötajale töö tegemise eest. Samuti ei ole selle sätte järgi oluline, kus töötaja tööd oodates viibib. Kuna hageja ei või jääda ilma kollektiivlepinguga ettenähtud kaitsest (otsuse p 12), võib kollektiivleping kohalduda mh olukorras, mil hageja tööd ei teinud, nt oli töö ootel. Kolleegiumi arvates ei ole välistatud, et pooled muutsid töölepingut nt kooskõlas TLS §-s 12 sätestatuga selliselt, et kostjal tekkis alus maksta hagejale töötasu hageja tegelike töötundide järgi. Kohtute otsustest ei nähtu aga, et kostja oleks tuginenud töölepingu muutmisele, ning kohtud ei ole töölepingu võimalikku muutmist pooltega ka arutanud ega töölepingu muutmist tuvastanud. Kuigi ringkonnakohus märkis, et hageja ei ole graafikus sisalduvate andmete õigsust kunagi kahtluse alla seadnud ega esitanud muid andmeid Rootsis töötatud aja kohta, ei tähenda see seda, et ringkonnakohus tuvastas, et töölepingut muudeti.
- Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus võtma eeltooduga arvestades põhjendatud seisukoha, kas kostjalt tuleb mõista hageja kasuks töötasu välja kollektiivlepingus oskustöölisele 7
(8)2-17-458 ettenähtud kuu- või tunnitasu alammäära järgi. Muu hulgas tuleb selgitada välja, kas lisaks töötasu alammäärale kohalduvad asjas ka Rootsi õiguse, sh kollektiivlepingu muud imperatiivsed sätted, mis tagavad hagejale Eesti õigusega võrreldes suurema kaitse.
- Menetluskulude jaotus ja nende rahalise suuruse kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg 6 alusel ringkonnakohtu otsustada.
- Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause ja lg 8 esimese lause alusel tagastada hageja osutatud isikule. Malle Seppik Jaak Luik Tambet Tampuu 8
(8)