Obsah (5)
§ 114§ 404§ 64§ 68§ 76Kriminaalasi nr 1-09-3703 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. detsember 2018 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 26.11.2018) Kriminaalasja number 1-09-3703
§ 114
p 5 järgi ja karistuseks mõistetud 14 aastat vangistust;
§ 404
järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust.
§ 64
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 15 aastat vangistust.
§ 68lg 1 alusel loeti vahi all viibitud aeg karistusaja hulka. Karistusaja alguseks loeti 04.11.2008. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 04.11.2023. 1
(3)Tartu Vangla edastas 31.10.2018 kohtule materjalid Heiki Reemanni tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Heiki Reemanni tingimisi enne tähtaega vabastamise osas kirjalikult. Prokurör leidis, et süüdimõistetu puhul on mitmeid positiivseid, kuid ka mitmeid negatiivseid asjaolusid. Negatiivne on prokuröri arvates süüdimõistetu isik ja kuritegude toimepanemise võikad asjaolud. Kuriteo sooritas isik kanepijoobes enda lähedase- vanaema suhtes majandusliku kasu saamise eesmärgil. Mõrva varjamiseks süütas vanaema elukoha, millega seadis ohtu teiste kortermajas elavate isikute elu, tervise ja vara. Ta kannab karistust raske isikuvastase kuriteo eest, mille tagajärjel on inimene kaotanud elu. Heiki Reemanni tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole prokuröri arvates põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Isiku vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuritegude iseloomust ja sellest tulenevast süü suurusest. Heiki Reemann avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Ta selgitas, et soovib alustada puhtalt lehelt ja endale tõestada, et ta ei ole mõttetult oma elu raisanud. Väidetavalt on kinnipeetav saanud praeguseks aru, miks ta vanglas on. Ta mõistab, et tal oli suhteliselt suur sõltuvus narkootilistest ainetest, mis tema käitumist mõjutas. Ta selgitas, millega on karistuse kandmise ajal tegelenud ning millised on tema plaanid vabaduses. Ta ei oska öelda, kas ärakantud karistus toimepandud teo eest on piisav, osa sugulasi tahaksid, et ta kannaks karistust edasi. Lähedastest suhtleb ema ja isaga, tutvusringkond on väike. Vangla iseloomustuses toodud uue kuriteo riskiprotsentidega kinnipeetav ei nõustu ja leiab, et neid ei tohiks arvesse võtta. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Heiki Reemann temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
§ 76lg 3).
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks on Heiki Reemann osalenud sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammis „Eluviistreening“ ja sotsiaalprogrammis „Agressiivsuse Asendamise Treening“, omandanud haridust ja analüüsinud töövihikut „Viha ja kriitika“. Alates 19.01.2015 töötab kinnipeetav AS EVT, lukksepp-keevitaja ametikohal, enne seda osales majandusabitöödel. Toetava tegevusena on ta osalenud loovteraapias ning õppinud kitarrimängu. Kinnipeetava käitumine on olnud hea, distsiplinaarkaristusi ei ole määratud. Süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused ning väljavaated resotsialiseerumiseks on samuti suhteliselt head. Tal on kindel elu- ja töökoht ettevõttes xxxxxxxxxxxa. Tartu Vangla andmetel on kinnipeetaval vabanemisfondis 2000 eurot ning kõik rahalised nõuded on 2
(3)tasutud. Kindla töökoha olemasolu on tähtis, kuna just majanduslikud probleemid on viinud süüdimõistetu õigusvastase käitumiseni. Kinnipeetava sõnul on tema tutvusringkond väike, lähedastest on suhted säilinud ema ja isaga. Jätmata tähelepanuta positiivseid asjaolusid, leiab kohus siiski, et Heiki Reemanni vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Seda eelkõige tulenevalt kuriteo toimepanemise asjaoludest ja süü suurusest ning süüdimõistetu isikust. Heiki Reemann kannab karistust mõrva, s.o omakasu motiivil tapmise ning süütamise eest. Tegemist raskeima isikuvastase kuriteoga. Süüdimõistetu suhtumist üldtunnustatud väärtustesse, sealhulgas erilist ükskõiksust teise inimese elu ja tervise puutumatusesse iseloomustavad süüdistuse asjaolud - kannatanuks oli Heiki Reemann enda vanaema, kes oli liikumispuude tõttu ratastoolis. Erilisele küünilisusele viitavad ka tuvastatud vigastused: 5 saagivat noalõiget kõrri, millele lisandusid 20 noahoopi selga ja vasakusse külge, millest 11 olid hinnatavad kui elule ohtlikud. Tapmise varjamiseks süütas Heiki Reemann oma vanaema korteri, millega seadis muuhulgas ohtu teiste kortermajas elavate isikute elu, tervise ja vara. Kohtuistungil avaldatu kohaselt mõistab Heiki Reemann, millise kuriteo ta on toime pannud. Kohtu arvates ei mõista kinnipeetav, millist kahju ta on oma käitumisega tegelikult põhjustanud. Süüdimõistetu on oma selgitustes kohati ennastõigustav. „Kinni kukkumise“ põhjuseks peab ta sõltuvusprobleemi ning asjaolu, et väljas tuli talle kõik vaeva nägemata kätte. Ta keskendub selgitustes eelkõige iseendale ja sellele, mida vangistus on talle positiivset andnud, justkui teadvustamata, et vangistus on eelkõige karistus tehtu eest. Kuivõrd kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku süü suurusel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel oluline kaal, nõustub kohus prokuröriga, et niivõrd raske eluvastase kuriteo toimepannud isiku vabastamine ligi 5 aastat enne karistusaja lõppu ei ole põhjendatud. Praeguseks ärakantud karistus ei vasta toimepandud kuritegude raskusele ega ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega. Raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab lisaks süüdimõistetu mõjutamisele andma ka ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil. Kõike eelnevat arvesse võttes jätab kohus Heiki Reemanni tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)