KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. detsember 2018, Viljandi kohtumaja, Viljandi, Posti 22 Kriminaalasja number 1-18-1937 (kohtueelses menetluses nr 1

§ 184

lg 2 p 2 järgi üldmenetluses Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint rahvakohtunik Aili Adamson rahvakohtunik Kaja Leppik Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör abiprokurör Jane Pajus Süüdistatav Ragnar Pärtelpoeg isikukood: 39206016024; xxxxxxxxxx Kaitsja riigi õigusabi korras elukoht: xxxxxx xxx-x vandeadvokaat Anu Vilt RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 309 lg 3, § 311, § 312, § 313, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Ragnar Pärtelpoeg

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 4 (neli) aastat vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui Ragnar Pärtelpoeg ei pane 4 (nelja) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxx xxx-x xxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Ragnar Pärtelpojale katseajaks

§ 75

lg 2 p 21 alusel käitumiskontrolli ajal lisakohustusena mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Ragnar Pärtelpoja katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 03.12.

2. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Ragnar Pärtelpojalt menetluskuluna riigi kasuks välja: sundraha 625 (kuussada kakskümmend viis) eurot, riigi õigusabi tasu 549 (viissada nelikümmend üheksa) eurot 60 senti ja ekspertiisitasu 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus riigi kanda osa süüdistatava menetluskuludest s.o sundrahast 1250 eurost 625 eurot, määratud kaitsja riigi õigusabi tasust 1099,20 eurost 549,60 eurot ja ekspertiisitasust 336 eurost 168 eurot, kuna süüdimõistetu on töövõimetuspensionär. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kasuks välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud 1342 (üks tuhat kolmsada nelikümmend kaks) eurot 60 senti tasumisele ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 111 (ükssada üksteist) eurot 89 senti tasumistähtaeg on kuu
3. kuupäev. Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui Ragnar Pärtelpoeg on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel. Rahuldada vandeadvokaat Anu Vildi kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo LMP Valga kontor kasuks 1099,20 eurot (s.h käibemaks 183,20 eurot) vandeadvokaat Anu Vildi poolt süüdimõistetu Ragnar Pärtelpoja kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
4. Konfiskeerimine ja asitõendid: Konfiskeerida

§ 191

ja

§ 83

lg 4 alusel kuriteo vahetuks objektiks olev aine, s.o kriminaalmenetluses AS-i Eesti Post valdusest ära võetud 34,43 grammi MDMA-d, amfetamiini 1,61 grammi ja 25 LSD marki, mis asub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis. Jätta see aine narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 7 lg 3 esimese lause alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi valdusesse. 2 Ragnar Pärtelpoja nimele Hollandist saadetud 5 rahvusvahelise postisaadetise ümbrikut ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudist tagastatud pakendid ning Ragnar Pärtelpoja elukoha xxxxxxxx xxx –x xxxxxxxxxx läbiotsimisel leitud üks soonkinnisega kott (asuvad Maksu- ja Tolliamet Uurimisosakonna Lõuna talituses aadressil Sõpruse pst. 4a, Tartu)

§ 191alusel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, kes kohtuotsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamisest soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis

1. detsember 2018.a. Apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
2. Süüdistus ja kvalifikatsioon 05.03.2018.a. on koostatud kriminaalasjas nr 16930000208 süüdistusakt (tl 1-7). Prokurör esitas 20.11.2018.a. kohtuistungil muudetud süüdistusakti (tl 21-24). Süüdistuse kohaselt: Ragnar Pärtelpoeg hoolimata sellest, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, käitles sotsiaalministri 18.05.
3. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 I nimekirja kantud metüleendioksümetamfetamiini ehk MDMA-d, amfetamiini, lüsergiinhappe dietüülamiidi ehk LSD-d ja üle 0,2% THC sisaldusega kanepi töötlemisprodukti marihuaanat. NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule ja selliseks koguseks on 1,3 grammi amfetamiini, 1,4 grammi MDMA-d, 1,63 mg ehk 0,00163 grammi või 10 marki LSD-d, 7,5 grammi marihuaanat. Ragnar Pärtelpoeg suurtes ja väikestes koguses ebaseaduslikult narkootilise aine omandamise eesmärgil tellis internetikeskkonnast enda nimele ja elukoha aadressile narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, mille toimetas süstemaatiliselt postisideteenuse osutajaid ära kasutades vahendlikult üle riigipiiri. Aadressile xxxxxxxxx x-x xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx : 1) Enne 01.06.2016 Hollandist lähetatud postisaadetises LM001187510EE 8,02 grammi MDMA-d ja 0,81 grammi amfetamiini. 01.06.2016 pidas Maksu- ja Tolliamet Eestisse saabunud postisaadetise kinni. 2) Enne 20.06.2016 Hollandist lähetatud postisaadetises LM001187536EE 8,01 grammi MDMA-d. 20.06.2016 pidas Maksu- ja Tolliamet Eestisse saabunud postisaadetise kinni. 3 Aadressile xxxxxxxx xxx-x xxxxxxxxxxxxx, Estonia: 1) Enne 16.11.2016 Hollandist lähetatud postisaadetises 0,80 grammi amfetamiini. 16.11.2016 pidas Maksu- ja Tolliamet Eestisse saabunud postisaadetise kinni. 2) Enne 23.03.2017 Hollandist lähetatud postisaadetises 18,4 grammi MDMA-d. 23.03.2017 pidas Maksu- ja Tolliamet Eestisse saabunud postisaadetise kinni. Aadressile xxxxxxxx x-x xxxxxxxxxx Estonia: 1) Enne 24.04.2017 Hollandist lähetatud postisaadetises 25 margiks perforeeritud kolm paberitükki, kogumassiga 0,41 grammi, mis sisaldasid LSD-d. 24.04.2017 pidas Maksuja Tolliamet Eestisse saabunud postisaadetise kinni. Tuvastamata asjaoludel Ragnar Pärtelpoeg omandas marihuaanat, millest 0,27 grammi 22% THC sisaldusega marihuaanat hoidis enda valduses kuni andis selle välja 04.05.2017 elukoha xxxxxxxxxx xxxxxxx xxx-x läbiotsimisel. Suure koguse narkootilise aine korduva käitlemisega pani Ragnar Pärtelpoeg toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo 2.

Menetluse käik ja kohtus uuritud tõendid Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid: - ristküsitluse vormis kuulati üle süüdistatav Ragnar Pärtelpoeg (tl 109-118); - kohtuliku uurimise käigus avaldatud ja uuritud kirjalikeks tõenditeks olid:

1. Rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse akt nr 16-12.1-5/00/3695, 01.06.2016 (tl 32-33);
2. Vallasasja läbivaatuse protokoll nr 069/2016, 01.06.2016 (tl 34-36);
3. Vallasasja hoiule võtmise protokoll nr 12.1-5/00066-1, 07.06.2016 (tl 37-38);
4. Narkootilise aine uuringuakt nr 16U-AN0112, 21.07.2016 (tl 39-40);
5. Rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse akt nr 16-12.1-5/00/4217, 20.06.2016 (tl 41-41p);
6. Vallasasja läbivaatuse protokoll nr 088/2016, 20.06.2016 (tl 42-44);
7. Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 16U-AN0184, 16.09.2016 (tl 45);
8. Rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse akt nr 16-12.1-5/00/7352, 16.11.2016 (tl 46);
9. Asitõendi vaatlusprotokoll 28.11.2016 koos fototabeliga (tl 47-49);
10. Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 16E-AN1258, 08.12.2016 (tl 50-51);
11. Õiend ekspertiisimaksumuse kohta (tl 52);
12. Rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse akt nr 17-12.1-5/00/1907, 23.03.2017 (tl 53);
13. Asitõendi vaatlusprotokoll 10.04.2017 koos fototabeliga (tl 54-56);
14. Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 17E-AN0494, 03.05.2017 (tl 57-58);
15. Õiend ekspertiisimaksumuse kohta (tl 59);
16. Maksu- ja Tolliameti läbivaatuse akt nr 17LA0010161-1, 26.04.2017 (tl 60);
17. Asitõendi vaatlusprotokoll 15.05.2017 koos fototabeliga (tl 61-62);
18. Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 17E-AN0592, 04.07.2017 (tl 63);
19. Õiend ekspertiisimaksumuse kohta (tl 64);
20. AS SEB panga poolt edastatud Ragnar Pärtelpoja konto väljavõte ajavahemikul 01.01.2016 – 05.05.2017 (tl 65-71);
21. Väljatrükk e-teenused andmebaasist (tl 72-74);
22. Läbiotsimisprotokoll 04.05.2017 (tl 75-76);
23. Läbiotsimisprotokoll 04.05.2017 (lk 77-78);
24. Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 17E-AN0677, 08.08.2017 (tl 79);
25. Õiend ekspertiisimaksumuse kohta (tl 80);
26. Väljatrükk 10.06.2016 vastusest teabenõudele (tl 81-82 pöördel);
27. AS Eesti Post (Omniva) vastus nõudekirjale ajavahemikus 2016 kuni 2017 süüdistatava nimele ja tema elukoha aadressile välisriikidest saabunud postisaadetiste kohta (lk 83-84);
28. AS Eesti Post (Omniva) vastus nõudekirjale selle kohta, kuidas on reguleeritud lihtsaadetise saajale kätte toimetamine postitöötajate poolt (tl 85-86); 4
29. Väljatrükk maksukohustuslaste registrist ja andmed kahtlustatava ja aastanetosissetuleku andmete esitaja kohta (tl 87);
30. Karistusregistri teatis (tl 90-91);
31. Vastus päringule Sotsiaalkindlustusametilt (tl 92). Poolte seisukohad: Prokurör taotles Ragnar Pärtelpoeg süüdi tunnistada

§ 184lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista 4 aastat vangistust.

Mõistetud vangistust

§ 74

lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Ragnar Pärtelpoeg ei pane 4 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid, mis kohustavad teda: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustada Ragnar Pärtelpoega käitumiskontrolli ajal mitte omama ja tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KrMS § 180 lg 1 alusel Ragnar Pärtelpojalt välja mõista menetluskulud.

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida kuritegude toimepanemisega seotud esemed ja hävitada.

EKEI keemiosakonnas hoiul olev narkootiline aine konfiskeerida

§ 191alusel.

Süüdistatav Ragnar Pärtelpoeg end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Kaitsja leidis, et kriminaalasjas kogutud tõendid ei anna piisavat alust selleks, et mõista Ragnar Pärtelpoeg süüdi narkootilise aine suures koguses käitlemises. Kaitsja asus seisukohale, et Ragnar Pärtelpoeg ei ole talle süüks arvatud teos süüdi ja taotles Ragnar Pärtelpoja õigeksmõistmist.

1. Kohtu seisukoht süüdistuse osas 3.
2. Ragnar Pärtelpojale esitatud süüdistuses heidetakse ette suurtes ja väikestes kogustes ebaseaduslikult narkootilise aine omandamise eesmärgil internetikeskkonnast enda nimele ja elukoha aadressile narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tellimist ja nende toimetamist süstemaatiliselt postisideteenuse osutajaid ära kasutades vahendlikult üle riigipiiri enda erinevatele süüdistuses märgitud aadressidele. Samuti heidetakse ette Ragnar Pärtelpojale ette marihuaana omandamist ja enda valduses hoidmist kuni selle väljaandmiseni elukoha läbiotsimisel. Seega süüdistuse kohaselt R. Pärtelpoja poolt suure koguse narkootilise aine korduv käitlemine on kvalifitseeritud

§ 184lg 2 p 2 järgi.

3.2. Kohus, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt leiab, et süüdistatava Ragnar Pärtelpoja süü

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud.

Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 3.3.

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteoga kahjustatav õigushüve on rahvatervis.

Rahvatervis on kollektiivne ehk indiviidiülene õigushüve: kaitsmisväärseks on tunnistatud määratlemata hulga isikute tervis ning ühiskonna toimimisvõime laiemalt. 5 3.

1. Esmalt märgib kohus, et kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus selles, et Hollandist on viiel korral lähetatud ning postisideteenuse osutajate teenuseid kasutades toimetatud üle riigipiiri Eesti Vabariiki narkootilisi ja psühhotroopseid aineid postisaadetistena, kusjuures Hollandist lähetatud postisaadetistele on saajaks märgitud Ragnar Pärtelpoeg ja saaja aadressiks R. Pärtelpoja reaalselt kasutada olevate elukohtade aadressid: xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx x-x ja xxxxxxxxxxx xxxxx xxxx. Eelmärgitud asjaolud on tõendamist leidnud alljärgnevalt. 3.
2. Rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse aktist nr 16-12.1-5/00/3695, 01.06.2016 (tl 3233), vallasasja läbivaatuse protokollist nr 069/2016 01.06.2016 (tl 34-36) ja vallasasja hoiulevõtmise protokollist nr 12.1-5/00066-1 (tl 37-38) nähtub, et Maksu- ja Tolliameti ametnike poolt teostati postisaadetise täielik läbivaatus 01.06.2016 kell 09.00-10.
3. Postisaadetise valdaja on aktsiaselts Eesti Post. Rahvusvahelise postisaadetise läbivaatusel kasutatud kontrollvahenditeks olid: narkokoer, läbivalgustus, kaal. Läbi vaadati postisaadetis LM001187510EE kogukaaluga 0,046 kg, postisaadetise lähteriik on Holland ja saajaks Ragnar Pärtelpoeg. Saadetisest tehtud pildid fotoaparaadiga Sony DSC-W150: vt pildid nr 1 ja 2 (tl 35). Postisaadetis on pakendatud valgesse ümbrikusse, millele on peale kleebitud trükitud kleebis saaja andmetega s.h saaja nimi: Ragnar Pärtelpoeg, aadress: xxxxxxxx x.-x xxxxxxxxx. Ümbriku paremal ülaservas on kleebitud kaks postmarki kirjega „Internationaal, NEDERLAND 1“. Tolli nõudel, lähtuvalt tolliseaduse §§st 10, 171, 18, KorS §-st 49 avati postitöötaja poolt postisaadetis selle sisu kontrolliks. Saadetis on pakendatud ümbrikusse, millele on peale kleebitud trükitud kleebis saaja andmetega. Saatja andmed puuduvad. Ümbrikus on musta kinnikeevitatud kotis 2 pakendit pulbriliste ainetega; beežikas pulber 11,5 gr ja teine niiske pulber 9,8 gr (vt pilt nr 2, tl 35). Läbivaatuse käigus tekkis kahtlus, et tegemist võib olla Sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 Lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kuuluva ainega. Tuginedes KorS §-le 52 lg 1 p 1, p 3 p 5 võeti saadetisest välja 2 pakendit eraldi kilekotti ja suleti tõkendiga EST 4811007 keemilistele uuringutele saatmiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti (EKEI), mille kohta koostati vallasasja hoiulevõtmise protokoll nr 12.1-5/00066-
4. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis 21.07.2016.a. koostatud uuringuakti nr 16U-AN0112 (tl 39-40) kohaselt esitati eksperdile plommiga EST 4811007 suletud pakendis: beež kristalliline aine kinnijoodetud kilepakendis massiga 10,15 g ja valkjas niiske pulber minigrip kilekotis massiga 1,27 g, mis oli kinnijoodetud kilepakendis. Uuringu tulemusena selgus, et eelpool kirjeldatud beež kristalliline aine (uuringuaktis nimetatud - aine

§-s 184 lg 2 p 2 järgi sätestatud süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo s.t eelmärgitud süüteo korduvalt. Alates 13.05.2016 kehtima hakanud Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Ragnar Pärtelpojale inkrimineeritud kuritegu – s.o ebaseaduslikult narkootilise aine omandamise eesmärgil internetikeskkonnast enda nimele ja elukoha aadressile narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tellimine ja üle riigipiiri vahendlik toimetamine seondub nende ainete Eesti Vabariiki sisseveoga. Riigikohus on selgitanud, et narkootikumi üle riigipiiri toimetamine võib toimuda ka vahendlikult, nt posti teel tellimises (RKKK nr 3-1-1-7-14 p-d 1 ja 8).

§ 21

lg 1 kohaselt on täideviija isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ärakasutades. Käesolevalt on süüdistatav toime pannud narkootiliste ainete toimetamise üle Eesti Vabariigi riigipiiri s.o sisseveo postisideteenuse osutajaid ärakasutades, kuna Ragnar Pärtelpoeg 10 valitses tegu ülekaaluka teadmisega. Eelmärgitu tähendab seda, et süüdistatav vahendliku täideviijana nägi süütegu toime pannes ette asjaolusid, millest süüteokoosseisupärane tegu kujunes. Kriminaalasjas ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et postiteenuste osutajad olid postisaadetisi üle riigipiiri toimetamisel teadlikud nende saadetiste tegelikust sisust s.o sellest, et saadetised sisaldavad narkootilisi aineid suures koguses ja väikeses koguses. Kuna postiteenuse osutajad olid teadmatuses postisaadetise tegelikust sisust, siis teostasid nad oma tegevusega tahtmatult vahendliku täideviija teoplaani (RKKK nr 3-1-1-89-06; nr 3-1-1-89-11 p 20.7.1.). 3.

1. NPALS § 3ˡ lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohus on olnud järjekindlalt arvamusel, et vaadeldava sätte mõttes tuleb suure koguse tuvastamiseks võtta esmalt seisukoht, missugune on konkreetse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Seejuures peab aluseks võtma puhta, mitte segatud aine koguse. Järgnevalt tuleb tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule (RKKKo nr 3-1-1-95-16 p 21). Keskmise isikuna ei saa sealjuures käsitleda esmatarvitajat ega pikaajalist narkosõltlast, vaid keskmine on teatud määral narkootikumidega puutumuses olev isik (RKKK nr 3-1-1-121-06). Kohtule esitatud vastus teabenõudele 10.06.2016 (tl 81-82 pöördel) tõendab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keskmised ühekordsed ja vähemalt kümnele inimesele narkootilist joovet tekitavad annused. Amfetamiini puhul on keskmine ühekordne kogus 128 mg (~ 130 mg). Vähemalt kümnele inimesele narkootilist joovet tekitab 1280 mg (~1300 mg ehk 1,3 grammi) amfetamiini. MDMA puhul on keskmine ühekordne kogus 138 mg (~ 140 mg). Vähemalt kümnele inimesele narkootilist joovet tekitab 1380 mg (~ 1,4 grammi) MDMA-d. Lüsergiinhappe dietüülamiid (LSD) puhul on keskmine ühekordne kogus 1 mark ja vähemalt kümnele inimesele narkootilist joovet tekitab 10 marki. Kohus märgib, et süüdistatava nimele ja aadressile edastatud narkootilise aine kogused on tõendatud eelmärgitud teabenõude ning käesolevas asjas olevate narkootilise aine uuringuaktide ja ekspertiisiaktidega (käsitletud kohtuotsuse punktides 3.5.-3.9.). 01.06.2016.a. kinnipeetud postisaadetises sisaldus puhast ainet 8,02 grammi MDMA-d ning 0,81 grammi amfetamiini, seega sisaldus MDMA-d narkootilise aine suures koguses vastavalt NPALS § 3ˡ lg 3 järgi ning amfetamiini väikeses koguses eeltoodud sätte mõttes. 20.06.2016.a. kinnipeetud postisaadetises sisaldus puhast ainet 8,01 grammi MDMA-d, mis vastab narkootilise aine suurele kogusele vastavalt NPALS § 3ˡ lg
2. 23.03.2017.a. kinnipeetud postisaadetises sisaldus puhast ainet 18,4 grammi MDMA-d, mis vastab narkootilise aine suurele kogusele NPALS § 3ˡ lg 3 järgi. 24.04.2017.a. kinnipeetud postisaadetises sisaldus puhast ainet lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD) 25 LSD marki, mis on suur kogus NPALS § 3ˡ lg 3 järgi. Seega kõigil eelmärgitud juhtudel on narkootilist ainet käideldud suures koguses. 16.11.2016.a. kinnipeetud postisaadetises sisaldus puhast ainet 0,80 grammi amfetamiini, millega ei ole täidetud narkootilise aine suur kogus NPALS § 3ˡ lg 3 järgi, vaid tegemist on narkootilise aine väikese kogusega. 3.
3. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et Ragnar Pärtelpoeg käitles ainet NPALS § 3 lg 1 järgi eesmärgil, mis on seadusega lubatud. Seega

§ 184

lg 2 p 2 sätestatud koosseisu definitsioonis ebaseaduslik käitlemine tähendab normatiivse koosseisutunnusena eelkõige narkootilise või psühhotroopse aine käitlemist õigustava loa puudumist (RKKK nr 3-1-1-72-13 p 12). Eeltoodust tulenevalt on kohtuhinnangul usaldusväärselt tõendamist leidnud, et Ragnar Pärtelpoeg käitles narkootilist ainet ebaseaduslikult, kuna tal puudus sellist tegevust õigustav luba. 11 3.

1. Metüleendioksümetamfetamiin (MDMA), amfetamiin, lüsergiinhappe dietüülamiid (LSD) ja kanepiõisikud ehk marihuaana kuuluvad NPALS § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. 3.
2. Kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus süüdistuse episoodis, mille kohaselt on Ragnar Pärtelpoeg tuvastamata asjaoludel omandanud marihuaanat, millest 0,27 grammi 22% THC sisaldusega marihuaanat hoidis ta enda valduses kuni andis selle välja 04.05.2017 elukoha xxxxxxxxxxxx x-x xxxxxxxx. läbiotsimisel. Eelmärgitu on tõendatud alljärgnevalt käsitletud tõenditega. 04.05.2017.a. koostatud läbiotsimisprotokolliga (tl 77-78) on tõendamist leidnud, et süüdistatava xxxxxxxxxxxx x-x xxxxxxxx. asuva elukoha läbiotsimisel andis süüdistatav vabatahtlikult välja kanepilehepuru, kinnitades, et seda on 0,2 g. Kanepipuru asus kapi otsas savist valmistatud kuju sees. Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 17E-AN0677, 08.08.2017 (tl 79) tõendab, et ekspertiisiks esitati kanepiõisikutega sarnanevad rohelised taimeosad massiga 0,27 grammi. Eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud minigrip kilekotis olevad rohelised taimeosad massiga 0,27 g on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 22%. Kanep (v.a. Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ning selle töötlemisproduktid (nt marihuaana) kuuluvad sostsiaalministri
3. mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Süüdistatava ütluste kohaselt omandas ta marihuaana ühe inimese käest, kellega oli tuttavaks saanud telefoni teel. Süüdistatava kinnitusel marihuaana ostmine käib 1 grammi kaupa ja tal oli kodus 0,22 grammi. Ta aeg-ajalt tarbis marihuaanat ja marihuaana omandamise eesmärk oli tarbimine (tl 116). Kohtule esitatud vastus teabenõudele 10.06.2016 (tl 81-82 pöördel) tõendab, et marihuaana (kanepilehed) puhul on keskmine ühekordne annus 750 mg (0,75 grammi) ja vähemalt kümnele inimesele narkootilist joovet tekitab 7,5 grammi marihuaanat NPALS § 3ˡ lg 3 mõttes. Narkootilise aine omandamine tähendab narkootilise või psühhotroopse aine üle käsutusõiguse saavutamist tuletatud teel, n-ö koostöös eelmise valdajaga. Omandamine toimub tehingu kaudu. Narkootikumide hoidmine on käsitatav NPALS § 2 p 3 kohaselt narkootilise aine käitlemisena ja tähendab narkootilise aine valdamist ja sellega tegeliku võimu teostamist narkootilise aine üle. Seega on usaldusväärselt tõendamist leidnud, et Ragnar Pärtelpoeg omandas ja hoidis enda valduses narkootilist ainet - marihuaanat väikeses koguses – 0,27 grammi. 3.
4. Nagu eelnevalt märgitud sisaldus Hollandist Eestisse süüdistatava nimele ja aadressile saadetud postisaadetises, mis peeti 01.06.2016.a. ja 16.11.2016.a. MTA ametnike poolt kinni, narkootilist ainet – amfetamiini NPALS § 3ˡ lg 3 mõttes väikeses koguses, esimesel juhul 0,81 grammi ja teisel juhul 0,80 grammi. Samuti leidis tõendamist, et Ragnar Pärtelpoeg omandas ja hoidis kodus narkootilist ainet - marihuaana väikeses koguses. Riigikohus on lahendis nr 3-1-151-05 p-s 9 selgitanud, et hinnang tuleb anda isiku tervikkäitumisele ja kui keegi teatud ajaperioodi kestel käitleb nii narkootilise aine suuri kui ka väikeseid koguseid, on kokkuvõttes tegemist narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega ja eraldi narkootilise aine väikeses koguses ebaseaduslikku käitlemist

§ 183järgi isiku käitumises kvalifitseerida ei tule.

Vastasel korral oleks tulemuseks, et soodsamas olukorras on isik, kes käitleb ainult suurt kogust narkootilist ainet. 12 Kohus leiab Ragnar Pärtelpojale inkrimineeritud kuritegu tervikuna on kvalifitseeritav narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisena korduvalt

§ 184

lg 2 p 2 järgi.

§ 184

lg 2 p-s 2 nimetatud varem toimepannud isik on see, kes on narkootikumidega seotud süüteo varem toime pannud s.h kes on eelmärgitud teo eest varem süüdi mõistetud (juriidiline retsidiiv) või isik, kes on varem narkootikumidega seotud süüteo toime pannud, kuid pole selle eest veel süüdi mõistetud (faktiline retsidiiv). Seega korduvus

§ 184

lg 2 p 2 järgi tähendab samalaadse teo s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toimepanekut vähemalt teist korda. Käesolevalt on Ragnar Pärtelpoeg narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toime pannud korduvalt – tellides enda nimele ja elukoha aadressidele narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ja toimetades need postisideteenuse osutajaid ära kasutades vahendlikult üle riigipiiri suures koguses neljal korral ning need postisaadetised on kinnipeetud süüdistuses kirjeldatud ajal: 01.06.2016, 20.06.2016, 23.03.2017, 24.04.2017, lisaks ühel korral väikses koguses (postisaadetis narkootilise ainega kinnipeetud 16.11.2016). Ka on Ragnar Pärtelpoeg hoidnud kodus narkootilist ainet - marihuaanat väikeses koguses. Riigipiirina tuleb käsitada Eesti riigipiiri Riigipiiri seaduse § 2 lg 1 mõttes - Eesti riigipiir on katkematu ja suletud mõtteline joon ning seda mööda kulgev vertikaalpind, millega piiritletakse Eesti maa-ala, territoriaalmeri, piiriveekogude Eestile kuuluvad osad, maapõu ja õhuruum. 3.20. Kohus on seisukohal, et Ragnar Pärtelpoeg pani narkootilise aine suures koguses ja korduvalt ebaseadusliku käitlemise toime kavatsetult

§ 16

lg 2 järgi.

§ 16

lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteo koosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Süüdistatava poolt narkootilise aine internetikeskkonnast enda nimele ja elukoha aadressile korduv tellimine ning narkootilise aine edastamise eest korduv tasumine viitab kohtu hinnangul sellele, et süüdistatava tegevus oli eesmärgipärane, selleks et ebaseaduslikult omandada narkootilisi aineid ning selliselt käitudes sai ta selgelt aru ka oma tegevuse olemusest ja ebaseaduslikkusest. 3.21. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 4. Kohtu seisukoht karistuse osas 4.1.

§ 56lg 1 järgi on isiku karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. 4.

1. Kohus nõustub prokuröriga, et Ragnar Pärtelpoja süü suurust hinnates, tuleb arvestada käideldud aine koguseid, kokku MDMA-d 34,43 grammi, millega on võimalik joovet tekitada 245 inimesele, amfetamiini 1,61 grammi, millest piisab joobe tekitamiseks 12 inimesele ja 25 LSD margiga on võimalik joovet tekitada 25 inimesele. Samuti mõjutab süü suurust asjaolu, et narkootilist ainet käideldi veidi vähem kui aasta vältel, mis on pikk aeg ning süüdistatava tegevuses leidis tuvastamist, et narkootilist ainet suures koguses käideldi korduvalt s.o faktiline retsidiiv. Suur aine kogus oli neljas postisaadetises. Eelmärgitu tõttu ei ole süüdistatava süü väike. Samas tuleb arvesse võtta sedagi, et süüdistatav tellis narkootilise aine internetikeskkonnast ning toimetas vahendlikult üle riigipiiri omandamise eesmärgil. Kohtuliku arutamise käigus on süüdistatav kinnitanud, et ta on pikema aja vältel narkootilisi ainet - kanepit tarvitanud. Seega peab kohus võimalikuks, et süüdistatav soovis omandada narkootilisi aineid enda tarbeks mitte aga edasiandmiseks ja vahendamiseks kasu saamise eesmärgil. Eeltoodu kinnituseks on asjaolu, et süüdistatava elukohtade läbiotsimisel ei tuvastatud narkootiliste ainete edasiandmiseks ja vahendamiseks vajalike esemeid nagu näiteks kaalud ja narkootilise aine 13 pakendamise vahendid. Eelmärgitust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü on oluliselt alla keskmise. 4.
2. Kohus arvestab karistamisel ka süüdistatava isikut. Süüdistatava karistatus kriminaalkorras on kustunud (tl 90-91), seega tuleb lugeda, et süüdistataval kriminaalkorras karistatus puudub. 4.
3. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid Ragnar Pärtelpoja käitumises

§-de 57 ja 58 järgi. 4.5.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

§ 184lg 2 p 2 sanktsioon näeb ette üksnes vangistuse.

Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et süüdlast saab mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks karistades

§ 184lg 2 p 2 järgi vangistusega 4 aastat.

4.

1. Võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, sealjuures nii süü suurust aga samuti kriminaalkorras karistatuse puudumist, leiab kohus, et Ragnar Pärtelpojale on võimalik mõista vangistus, mis jäetakse tingimisi täitmisele pööramata. 4.
2. Vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise korral tuleb kohtupraktikat arvesse võttes määrata katseaeg pikkusega, mis on mõistetud vangistusest pikem (RKKK-3-1-1-99-06 p 20). Lisaks eeltoodule on põhjendatud Ragnar Pärtelpoeg

§ 74sätteid kohaldades allutada käitumiskontrollile.

Seega eeltoodust lähtudes on

§ 74

lg 1 ja 3 alusel põhjendatud määrata, et mõistetud vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui Ragnar Pärtelpoeg ei pane 4 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded.

Lisakohustusena on Ragnar Pärtelpojale põhjendatud katseajaks määrata

§ 75

lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

1. Kohtu seisukoht kriminaalmenetluse kulude osas Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja riigi õigusabi tasu. Tulenevalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2018 moodustab 1250 eurot. Süüdistatava Ragnar Pärtelpoja kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 1039,20 eurot (s.h käibemaks 173,20 eurot). Arvestades asjaolu, et kohtuistung 21.11.2018 algas kell 12.30 ja lõppes kell 16.30 ning kestis seega 4,0 tundi, on põhjendatud suurendada kaitsjale kohtistungil osalemise tasu 50 euro võõra ja hüvitada summas 200 eurot. Tulenevalt tegelikult kohtumenetluses süüdistatava kaitseks kulutatud ajale on põhjendatud kaitsja kulutatud aeg süüdistatavale õigusteenuse osutamises hinnaga summas 700 eurot, millele lisandub käibemaks 140 eurot, seega on riigi õigusabi tasuks 840 eurot ja riigi õigusabi osutamiseks vajalikud kulud 259,20 eurot, millest käibemaks 43,20 eurot. Tulenevalt eeltoodust kuulub kaitsjale hüvitamisele 1099,20 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud moodustavad kokku 336 eurot, s.h: 1) õiend ekspertiisi maksumuse kohta 84.00 eurot (tl 52); 2) õiend ekspertiisi maksumuse kohta 84.00 eurot (tl 59), 3) õiend ekspertiisi maksumuse kohta 84.00 eurot (tl 64), 4) õiend ekspertiisi maksumuse kohta 84.00 eurot (tl 80). Lähtudes eeltoodust KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus riigi kanda osa süüdistatava menetluskuludest s.o sundrahast 1250 eurost 625 eurot, määratud kaitsja riigi 14 õigusabi tasust 1099,20 eurost 549,60 eurot ja ekspertiisitasust 336 eurost 168 eurot, kuna süüdimõistetu on töövõimetuspensionär. Seega on põhjendatud KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Ragnar Pärtelpojalt menetluskuluna riigi kasuks välja: sundraha 625 eurot, riigi õigusabi tasu 549 eurot 60 senti ja ekspertiisitasu 168 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetul ilmselgelt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud määrata riigi kasuks välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud 1342 eurot 60 senti tasumisele ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 111 eurot 89 senti tasumistähtaeg on kuu
2. kuupäev. Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik Aili Adamson Rahvakohtunik Kaja Leppik Rahvakohtunik 15