Obsah (21)

§ 173§ 180§ 175§ 310§ 318§ 189§ 387§ 2862§ 288§ 66§ 63§ 71§ 152§ 199§ 37§ 72§ 73§ 138§ 186§ 361§ 313

1-15-6831 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise kuupäev ja koht 22. juuni 2018, Tallinn Kriminaalasja number Kohtu koosseis 1-15-6831 (15230102093) Kohtuistungi sekretä

§ 173

lg 1 p 1, 2 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel:  esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1250 (tuhat kakssada viiskümmend) eurot;  määratud kaitsjale Leelo Viilile kohtueelses menetluses makstud tasu 72 eurot (tl 187-188), määratud kaitsjale Natalia Lausmaale kohtueelses menetluses makstud tasu 120 eurot (tl 189-191), määratud kaitsjale Silver Reinsaarele kohtulikus menetluses makstud tasu 312 eurot (I kohtutoimik, tl 50-53, 86-88), 456 eurot (I kohtutoimik, tl 105-106), 720 eurot (I kohtutoimik, tl 174-175), 1140 eurot (I kohtutoimik, tl 214-216), 810 eurot (II kohtutoimik, tl 4143) ja 180 eurot (II kohtutoimik, tl 50-51), s.o kokku määratud korras kaitsjatele makstud tasu 3810 eurot, s.o kokku menetluskulu 5060 eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Martin Rudsit, 1-15-6831, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Martin Rudsitile tema kinnipidamise koha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määratud kaitsjale Jugans Grossmannile makstud tasu 24 eurot (tl 192-194) ja 72 eurot (tl 195-196) ning määratud kaitsjale Natalia Lausmaale makstud tasu 1440 eurot (tl 202-204) ja 144 eurot (tl 205-206) jätta

§ 180lg 3 alusel riigi kanda.

8. Martin Rudsitilt

§ 175

lg 1 p 1 ja 180 lg 1 alusel välja mõista kannatanul X1 seoses valitud esindajale makstud tsiviilhagi esitamise tasuga tekkinud menetluskulu 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul hüvitada X1le, tasudes 360 eurot X1 Swedbank arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx, märkides selgitusena „Martin Rudsit, 1-15-6831, menetluskulu hüvitamine ”.

1. Kannatanu X2 esitatud tsiviilhagi 67 (kuuskümmend seitse) euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Martin Rudsitilt kannatanu kasuks 67 eurot, mis tuleb hüvitada X2 OÜ Swedbank arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, märkides selgitusena „Martin Rudsit, 1-156831, tsiviilhagi hüvitamine”.
2. Kannatanu X3 esitatud tsiviilhagi 105 (sada viis) euro ja 46 (nelikümmend kuus) sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Martin Rudsitilt kannatanu kasuks 105,46 eurot, mis tuleb hüvitada X3 Swedbank arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx, märkides selgitusena „Martin Rudsit, 1-15-6831, tsiviilhagi hüvitamine”.
3. Kannatanu X4 esitatud tsiviilhagi 262 (kakssada kuuskümmend kaks) euro ja 63 (kuuskümmend kolm) sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Martin Rudsitilt kannatanu kasuks 262,63 eurot, mis tuleb hüvitada X4 Swedbank arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, märkides selgitusena „Martin Rudsit, 1-15-6831, tsiviilhagi hüvitamine”.
4. Kannatanu X1 esitatud tsiviilhagi 619 (kuussada üheksateist) euro ja 65 (kuuskümmend viis) sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Martin Rudsitilt kannatanu kasuks 619,65 eurot, mis tuleb 2 hüvitada X1 Swedbank arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxx, märkides selgitusena „Martin Rudsit, 1-15-6831, tsiviilhagi hüvitamine”.
5. X6 AS esitatud tsiviilhagi 90 euro nõudes jätta

§ 310lg 1 alusel tsiviilhagist loobumise tõttu (tl 114) rahuldamata.

14. 7 CD-plaati (tl 80), 1 CD-R plaat (tl 98), 1 CD plaat (tl 100), 1 CD plaat (tl 233) ja 1 CD-R plaat (tl 252) jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja tsiviilhagisse puutuvas osas, kannatanu ja prokurör 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt

§ 189

lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt

§ 387

lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1. SÜÜDISTUSE SISU: Martin Rudsitit (Rudsit) süüdistatakse selles, et tema 23.02.2015 kella 19.45 ajal Tallinnas Õismäe tee 115a asuva X2 Kulinaaria kaupluse müügisaalis võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil X2 OÜ-le kuuluvat kaupa koguväärtuses 67 eurot: ühe ploki sigarette Marlboro Gold maksumusega 33,50 eurot ja ühe ploki sigarette Winston Red väärtusega 33,50 eurot, pani võetud kauba kilekotti ning lahkus kauplusest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Samuti tema 26.02.2015 kella 12.37 ajal Tallinnas Õismäe tee 107a asuva Järveotsa Säästumarket kaupluse müügisaalis võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil X4-le kuuluvat kaupa koguväärtuses 99,04 eurot: kohv Luxus presskannu 500g 3 tk maksumusega 4,59 eurot üks, kogumaksumusega 13,77 eurot, kohv Luxus 500g 3 tk maksumusega 4,59 eurot üks, kogumaksumusega 13,77 eurot, kohv Paulig Classik 500g filter 4 tk maksumusega 3,85 eurot üks, kogumaksumusega 15,4 eurot, kohv Paulig Presidentti original 500g 6 tk maksumusega 4,19 eurot üks, kogumaksumusega 25,14 eurot, kohv keskmine röst 500g Löfbergs lila 4 tk maksumusega 3,89 eurot üks, kogumaksumusega 15,56 eurot, kohv presskannu 500g Löfbergs lila 4 tk maksumusega 3,85 eurot üks, kogumaksumusega 15,40 eurot. Võetud kauba pani ta kilekotti ning möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Samuti tema 17.03.2015 kella 10.06 ajal Tallinnas Õismäe tee 107a asuva Maxima kaupluse müügisaalis võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil X3-le kuuluvat kaupa koguväärtuses 45,48 eurot: 12 pakki jahvatatud kohvi Krönung, väärtusega 3,79 eurot pakk ning möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Samuti tema 27.03.2015 kella 11.52 ajal Tallinnas Õismäe tee 107a asuva Järveotsa Säästumarket kaupluse müügisaalis võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil X4-le kuuluvat kaupa koguväärtuses 51,46 eurot: viski Highland Reserve 40% 3 0,7l maksumusega 13,89 eurot, Rumm Bacero Riserva special 0,7l maksumusega 12,79 eurot, Rumm Bacero Blanco 0,7l maksumusega 12,79 eurot, muu piiritusjook Metaxa 38% 0,5l maksumusega 11,99 eurot, peitis võetud kauba põue ja kui tema juurde tuli müüja X7, suundus peidetud pudelitega väljapääsu poole. Kui pudelid tal põues kõlistasid, andes müüjale teada varguse toimepanemisest, jätkas Martin Rudsit varguse lõpuleviimist avalikult ja jooksis X7i eest ning kauplusest välja, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Samuti tema 05.04.2015 kella 12.18 ajal Tallinnas Sütiste 28 asuva Maxima kaupluse müügisaalis võttis võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil X3-le kuuluvat kaupa koguväärtuses 59,98 eurot: kaks pudelit viskit Jack Daniel 1l maksumusega 29,99 eurot kogumaksumusega 59,98 eurot ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. 07.11.2017 on kohtule esitatud muudetud süüdistus alltoodud episoodis (kohtutoimik I tl 83): Samuti tema 2015 aprillikuu alguses, kuid enne 13.04.2015, hommikusel ajal, olles Tallinnas, Turu plats 6 asuvas müügikioskis eelnevalt jälginud, kuidas müüja X5 pani leti peal olnud kaustiku vahele ostjalt saadud paberraha, võttis sularaha ebaseadusliku omastamise eesmärgil X5´i nähes avalikult leti pealt kaustiku, milles oli AS-le X6 kuuluv sularaha 50 eurot ja X5´ile kuuluv sularaha 40 eurot, ning jooksis sellega sündmuskohalt minema. Samuti tema 06.04.2015 kella 19.48 ajal Tallinnas Õismäe tee 107a asuva Järveotsa Säästumarket kaupluse müügisaalis võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil X4-le kuuluvat kaupa koguväärtuses 37,90 eurot: Saare juust 500g 10 tk maksumusega 3,79 eurot üks kogumaksumusega 37,90 eurot ning lahkus kauplusest laoukse kaudu, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Samuti tema 12.04.2015 kella 09.24 ajal Tallinnas Õismäe tee 107a asuva Järveotsa Säästumarket kaupluse müügisaalis võttis võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil X4-le kuuluvat kaupa koguväärtuses 74,23 eurot: likööri Jägermeister 35% 0,35l maksumusega 8,29 eurot, likööri Jagtraum 30% 0,7l maksumusega 13,59 eurot, viski Grants 40% 0,5l maksumusega 14,99 eurot, viski Scottish Leader 40% 0,35l maksumusega 8,59 eurot, muu piiritusjook Metaxa 0,5l maksumusega 11,99 eurot, muu piiritusjook Old Thompson 40% 0,5l 2 tk maksumusega 8,39 eurot üks, kogumaksumusega 16,78 eurot, pani võetud kauba kilekotti ning möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Samuti tema 22.04.2015 kella 16.39 ajal olles Tallinnas, Estonia pst 9 asuvas Solarise toidupoes võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks pudelit viskit „Gentleman Jack Whiskey“ väärtusega 44.85 eurot, seega kaupa koguväärtusega 89.70 eurot ning möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi tal tema tahtest olenemata põhjustel lõpuni viimata, sest ta oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Oma tegevusega pani Martin Rudsit toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, avalikult, s.o pani toime KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema isikuna, kes on varem pannud toime vargused ja röövimise, 13.04.2015 kella 09.30 ajal sisenes Tallinnas, Turu plats 6 asuvasse X1 müügikioskisse „Kala ja kalaga kaasnev kaup“ ja nägi seal, et müüja X8 arveldab klient X9aga sularahaga, mis asus külmkapi peal olevas kilekotis. Kui müüja läks X9’le tooma toodet müügikioski tagumisest osast, jooksis Martin Rudsit külmkapi juurde ja haaras sealt kilekoti koos kassarahaga summas 257,45 eurot. Seejärel Martin Rudsit hakkas poest välja jooksma, kuid X9 astus uksele ette ja ei lasknud Martin Rudsit’it poest väljuda. Martin Rudsit tõukas korduvalt tema rahaga põgenemist takistanud X9, hakkas X9 näppe ümber ukselingi lahti väänama, seejärel lükkas ta X9 pikali nii, et kõrges eas X9 kukkus põrandale parema puusa 4 peale ja edasi selili, tundes M.Rudsiti tegevuse tagajärjel füüsilist valu. Suundudes koos rahaga tagaukse poole, hüppas M. Rudsit klaasist vitriinile, lõhkudes selle ja rikkudes kauba. Kui X8 astus M.Rudsitile ette ja üritas tema väljumist takistada, lükkas Martin Rudsit X8’i vastu rauast lauda eest ära, tekitades kõrges eas X8ile füüsilist valu ja põgenes kioskist koos võetud sularahaga tagaukse kaudu. Oma tegevusega pani Martin Rudsit toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud vargused ja röövimise, s.o pani toime KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Martin Rudsitit selles, et seejärel, kui 22.04.2015 kella 00.02 ajal esitas tema telefoni teel kuriteoteate tema suhtes toime pandud vägivallateo ja vabaduse võtmise kohta, ning esitatud kuriteoteate põhjal alustati kriminaalmenetlus nr 15230102077 ja samal päeval kella 01.10 ajal peeti Tallinnas, Männikul kinni kuriteo toimepanemises kahtlustatavad isikud, keeldus Martin Rudsit järgneva kriminaalmenetluse vältel kannatanuna ütluste andmisest, sealhulgas saanud kätte kutse kannatanuna ülekuulamisele ilmumiseks 22.04.2015 kl 11.00 jättis ta ütluste andmisest keeldumise eesmärgil ülekuulamisele ilmumata. Järgnevalt, 23.04.2015 kella 08.15 ajal Kesklinna politseijaoskonnas Tallinnas, Kolde pst 65 ja 21.05.2015 kella 10.00 ajal Tallinna Vanglas, Tallinnas Magasini 35 kannatanuna ülekuulamiste rakendamisel keeldus Martin Rudsit õigusliku aluseta ütluste andmisest tema suhtes toime pandud kuriteo asjaolude kohta. Oma tegevusega pani Martin Rudsit toime kannatanu poolt kriminaalmenetluses ütluste andmisest aluseta keeldumise, s.o KarS § 318 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd osaliselt eitavad ütlused, kannatanute ja tunnistajate ütlused, kontrollinud kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud salvestisi ning kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud täies mahus. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi kvalifitseeritud episoodid

§ 2862

lg 1 kohaselt isiku poolt sama kriminaalasja varasemal kohtulikul arutamisel antud ütlused on lubatavad tõendina samadel asjaoludel kui ütlused, mis isik annaks menetletavas kriminaalasjas kohtuistungil. Lg 3 kohaselt varasema ristküsitluse käigus antud ütlused on tõendina lubatavad, välja arvatud juhul, kui kõrgema astme kohus on selle ristküsitluse või muude menetlusnormide rikkumise tõttu välistanud. Antud juhul Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtumäärusega (kohtutoimik I tl 2-4) saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus ning kõrgema astme kohus ei ole varasema ristküsitluse või muude menetlusnormide rikkumise tõttu välistanud varasema ristküsitluse käigus antud ütluseid. Seega on kõik varasema kriminaalmenetluse ristküsitluse käigus antud ütlused tõendina lubatavad. Käesoleval kohtukoosseisul ei ole pädevust eelmise Harju Maakohtu kohtu koosseisu ristküsitluse normide rikkumist tuvastada, seda enam, et selliseid rikkumisi ei ole tuvastanud kõrgema astme kohtud. Seega arvestab kohus kõigi kohtule esitatud kohtuistungite protokollide ja salvestustega tunnistajate ja kannatanute esindajate varasemal kohtulikul arutamisel antud ütluste kohta (X10, X11, X12, X7, X13, X5). Kuna ka süüdistatav keeldus käesolevas kohtumenetluses ütluste andmisest ja jäi eelmises menetluses antud ütluste juurde, siis ka süüdistatava puhul arvestab kohus varasemal kohtulikul arutamisel, s.o 30.03.2016 antud ütlusi (tl 236-240). 5 23.02.2015 varguse episood (X2 Kulinaaria kauplus) Kohus leiab, et 23.02.2015 kella 19.45 ajal Tallinnas Õismäe tee 115a asuva X2 Kulinaaria kauplusest kauba (ühe ploki sigarette Marlboro Gold maksumusega 33,50 eurot ja ühe ploki sigarette Winston Red väärtusega 33,50 eurot) maksumusega 67 eurot varguse toime panemine Martin Rudsiti poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste ja videosalvestusega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatava Martin Rudsiti 30.03.2016 antud ütluste (tl 236-240) kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist. Varastatud suitsu kasutas ise ära. Kahetseb tehtut, võimaluse korral hüvitab kahju. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 5-25), milles on vaadeldud kaupluse X2 Kulinaaria turvakaamera salvestust ning millest nähtub, kuidas 23.02.2015 kell 19.45 paiku musta jope ja teksapükstega noormees (visuaalselt äratuntav kui Martin Rudsit) võtab kaks plokki sigarette ja paneb letile, siis paneb need kilekotti ja kui müüja lahkub korraks taharuumi, siis jookseb noormees poest kilekotis olevate suitsuplokkidega välja. Tunnistaja X10 21.03.2016 kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 134-136) on ta OÜ X2 juhataja ja kinnitab, et videosalvestis on tehtud kaupluse X2 Kulinaaria ruumides ning varastati 2 plokki suitsu. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Suitsuplokid kuulusid X2 Kulinaaria kauplusele. Seega olid need esemed süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava ütlustest, et ta suitsetas varastatud suitsud ära, nähtub üheselt, et suitsuplokkide äravõtmisega jäeti omanik esemetest ilma kestvalt. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. 26.02.2015 varguse episood (Järveotsa Säästumarket) Kohus leiab, et 26.02.2015 kella 12.37 ajal Tallinnas Õismäe tee 107a asuva Järveotsa Säästumarket kauplusest kauba maksumusega 99,04 eurot (kohv Luxus presskannu 500g 3 tk kogumaksumusega 13,77 eurot, kohv Luxus 500g 3 tk kogumaksumusega 13,77 eurot, kohv Paulig Classik 500g filter kogumaksumusega 15,4 eurot, kohv Paulig Presidentti original 500g kogumaksumusega 25,14 eurot, kohv keskmine röst 500g Löfbergs lila 4 tk kogumaksumusega 15,56 eurot, kohv presskannu 500g Löfbergs lila 4 tk kogumaksumusega 15,40 eurot) varguse toime panemine Martin Rudsiti poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatava Martin Rudsiti 30.03.2016 antud ütluste (tl 236-240) kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist. Müüs varastatud kauba maha. Kahetseb tehtut, võimaluse korral hüvitab kahju. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 26-33), milles on vaadeldud Järveotsa Säästumarketi kaupluses salvestatud videofaile ning videosalvestuselt on näha, kuidas 26.02.2015 kella 12.37 paiku musta jope 6 ja teksapükstega noormees (visuaalselt äratuntav kui Martin Rudsit) võtab riiulist kohvipakke, paneb need Vero Moda kilekotti. Siis möödub kassadest punnis kilekotiga jättes kauba eest maksmata. Tunnistaja X11 21.03.2016 kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 141-142) töötas ta 26.02.2015 kuni 12.04.2015 Järveotsa Säästumarketis kaupluse juhatajana ning vaadates turvakaamera salvestisi avastas varguste toimepanemised. Edastas 4 turvakaamera videosalvestust koos kuriteokaebustega politseile. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu X4-i poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (tl 1), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 26.02.2015 kella 12.37 ajal Tallinnas Õismäe tee 107a asuva Järveotsa Säästumarket kauplusest varastas kaupa 99,04 euro ulatuses. Seega olid need esemed süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava ütlustest, et ta müüs varastatud kauba maha, nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega jäeti omanik esemetest ilma kestvalt. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. 17.03.2015 varguse episood (Maxima) Kohus leiab, et 17.03.2015 kella 10.06 ajal Tallinnas Õismäe tee 107a asuva Maxima kauplusest kauba maksumusega 45,48 eurot (12 pakki jahvatatud kohvi Krönung, väärtusega 3,79 eurot pakk) varguse toime panemine Martin Rudsiti poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatava Martin Rudsiti 30.03.2016 antud ütluste (tl 236-240) kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist. Müüs varastatud kauba maha. Kahetseb tehtut, võimaluse korral hüvitab kahju. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 66-71), milles on vaadeldud Maxima kaupluses salvestatud videofaile ning videosalvestuselt on näha, kuidas 17.03.2015 kella 10.06 paiku tumedate riiete ja tumedate juustega meesterahvas (visuaalselt äratuntav kui Martin Rudsit) võtab ploki kohvi ja lahkub kauplusest jättes kauba eest maksmata. Tunnistaja X12e 21.03.2016 kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 170-171) töötas ta Maxima OÜ kaupluses ning kinnitas, et 14.05.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli fotod on tehtud Tallinnas Õismäe tee 107a asuva Maxima kauplusest. Edastas 17.03.2015 videosalvestuse ja süüteoavalduse politseile. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu X3 poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (tl 65), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 17.03.2015 kella 10.06 ajal Tallinnas Õismäe tee 107a asuva Maxima kauplusest varastas kaupa 45,48 euro ulatuses. Seega olid need esemed süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et 7 käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava ütlustest, et ta müüs varastatud kauba maha, nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega jäeti omanik esemetest ilma kestvalt. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. 27.03.2015 varguse episood (Järveotsa Säästumarket) Kohus leiab, et 27.03.2015 kella 11.52 ajal Tallinnas Õismäe tee 107a asuva Järveotsa Säästumarket kauplusest X4-le kuuluvat kaupa maksumusega 51,46 eurot (viski Highland Reserve 40% 0,7l maksumusega 13,89 eurot, Rumm Bacero Riserva special 0,7l maksumusega 12,79 eurot, Rumm Bacero Blanco 0,7l maksumusega 12,79 eurot, muu piiritusjook Metaxa 38% 0,5l maksumusega 11,99 eurot) varguse toime panemine avalikult, s.t tunnistaja nähes, Martin Rudsiti poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistajate ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatava Martin Rudsiti 30.03.2016 antud ütluste (tl 236-240) kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist. Müüs varastatud kauba maha. Kahetseb tehtut, võimaluse korral hüvitab kahju. Tunnistaja X7i 21.03.2016 kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 165-168) töötas ta Järveotsa Säästumarketis teenindusjuhina.

§ 288

lg 9 p 2 alusel esitati prokuröri poolt kohtuistungil asitõendi vaatlusprotokolli foto nr 14 (tl 41), milles on 27.03 2015 Järveotsa Säästumarketi videosalvestuse foto. X7 tunneb fotol rohelises džempris ära iseenda ja meesterahvas tunneb ära süüdistatava. On süüdistatavat ka varem seal poes näost näkku näinud ja tunneb ta silmade järgi ära. Noormees äratas kahtlust, kuna kuulis klaaspudelite klirinat. Palus noormehel poest lahkuda. Siis nägi, kuidas noormees üle värava astus/hüppas ja kuulis veelkord klirinat. Sai aru, et varastatud pudelid on noormehel põues ja läks talle järgi. Kutsus appi turvamehe, kuid noormees lükkas turvamehe eemale ja jooksis poest välja. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 34-43), milles on vaadeldud Järveotsa Säästumarketi kaupluses salvestatud videofaile ning videosalvestuselt on näha, kuidas musta mütsi ja halli ruudulise jopega noormees (visuaalselt äratuntav kui Martin Rudsit) võtab alkoholiosakonnas riiulist pudeleid ja paneb põue. Kaupluse töötaja räägib noormehega, siis noormees lahkub poest kiiresti jättes kauba eest maksmata. Tunnistaja X11 21.03.2016 kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 141-142) töötas ta 26.02.2015 kuni 12.04.2015 Järveotsa Säästumarketis kaupluse juhatajana ning vaadates turvakaamera salvestisi avastas varguste toimepanemised. Edastas 4 turvakaamera videosalvestust koos kuriteokaebustega politseile. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu X4 poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (tl 2), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 27.03.2015 kella 11.52 ajal Tallinnas Õismäe tee 107a asuva Järveotsa Säästumarket kauplusest varastas kaupa 51,46 euro ulatuses. Seega olid need esemed süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. 8 Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava ütlustest, et ta müüs varastatud kauba maha, nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega jäeti omanik esemetest ilma kestvalt. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kohtueelsel menetlusel on Martin Rudsiti tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 5 järgi, s.o varguse toimepanemine avalikult ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. Vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Kui isikut märgatakse varguse toimepanemisel ja ta üritab sellest hoolimata asja hõivamist jätkata, kasvab vargus üle avalikuks varguseks või selle katseks (RKKK 3-1-1-93-96). Kuriteo toimepanemise asjaoludest nähtuvalt, peitis süüdistatav alkoholipudelid põue ja kui tema juurde tuli müüja X7, suundus ta põue peidetud pudelitega väljapääsu poole. Pudelid ta põues kõlisesid ja müüja sai aru, et tegemist on vargusega. Süüdistatav möödus turvaväravast kauba eest maksmata ja müüja teatas sellest turvatöötajale, kes püüdis süüdistatavat takistada. Süüdistatav aga jätkas varguse lõpule viimist, lükkas turvatöötaja kõrvale ja jooksis kauplusest välja. Taolisest süüdistatava käitumisest järeldub, et süüdistatav sai aru, et tema poolt varguse toimepanemine on kaupluse töötaja ja turvatöötaja poolt avastatud, kuid soovis ebaseaduslikku valdust varastatu üle säilitada ja põgenes varastatuga. Seega leiab kohus, et antud juhul oli vargus toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult. Nähes, et müüja sai aru, et ta proovib pudelid põues kauplusest lahkuda, siis süüdistatav ei peatunud ega lõpetanud varguse toimepanemist, vaid jooksis turvatöötajast mööda kauplusest välja. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. 05.04.2015 varguse episood (Maxima) Kohus leiab, et 05.04.2015 kella 12.18 ajal Tallinnas Sütiste 28 Maxima kauplusest kauba maksumusega 59,98 eurot (kaks pudelit viski Jack Daniel 1l maksumusega 29,99 eurot) varguse toime panemine Martin Rudsiti poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatava Martin Rudsiti 30.03.2016 antud ütluste (tl 236-240) kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist. Müüs varastatud kauba maha. Kahetseb tehtut, võimaluse korral hüvitab kahju. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 78-84), milles on vaadeldud Maxima kaupluses salvestatud videofaile ning videosalvestuselt on näha, kuidas musta jopega noormees (visuaalselt äratuntav kui Martin Rudsit) alkoholi osakonnas võtab pudelid ja hoides neid käes möödub kassadest, kus ei ole kaupluse töötajaid ning lahkub kauba eest maksmata. Tunnistaja X12e 21.03.2016 kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 170-171) töötas ta Maxima OÜ kaupluses ning kinnitas, et 19.05.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli fotod on tehtud Sütiste 28 Maxima kauplusest. Edastas 05.04.2015 videosalvestuse ja süüteoavalduse politseile. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu X3 poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (tl 76), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 05.04.2015 kella 12.18 ajal Tallinnas Sütiste 28 Maxima kauplusest varastas kaupa 59,98 euro ulatuses. 9 Seega olid need esemed süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava ütlustest, et ta müüs varastatud kauba maha, nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega jäeti omanik esemetest ilma kestvalt. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. 06.04.2015 varguse episood (Järveotsa Säästumarket) Kohus leiab, et 06.04.2015 kella 19.48 ajal Tallinnas Õismäe tee 107a asuva Järveotsa Säästumarket kauplusest kauba maksumusega 37,90 eurot (Saare juust 500g 10 tk maksumusega 3,79 eurot) varguse toime panemine Martin Rudsiti poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatava Martin Rudsiti 30.03.2016 antud ütluste (tl 236-240) kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist. Müüs varastatud kauba maha. Kahetseb tehtut, võimaluse korral hüvitab kahju. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab lisaks eeltoodule ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 44-51), milles on vaadeldud Järveotsa Säästumarketi kaupluses salvestatud videofaile, millelt nähtub, kuidas punase jope ja kiila peaga meesterahvas võtab juustuletist kauba, paneb põue ja lahkub kauplusest kaupluse laoukse kaudu. Tunnistaja X11 21.03.2016 kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 141-142) töötas ta 26.02.2015 kuni 12.04.2015 Järveotsa Säästumarketis kaupluse juhatajana ning vaadates turvakaamera salvestisi avastas varguste toimepanemised. Edastas 4 turvakaamera videosalvestust koos kuriteokaebustega politseile. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu X4 poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (tl 3), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 06.04.2015 kella 19.48 ajal Tallinnas Õismäe tee 107a asuva Järveotsa Säästumarket kauplusest varastas kaupa 37,90 euro ulatuses. Seega olid need esemed süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava ütlustest, et ta müüs varastatud kauba maha, nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega jäeti omanik esemetest ilma kestvalt. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. 2015 aprillikuu algus (X6, X5) Kohus leiab, et 2015 aprillikuu alguses (enne 13.04.2015) hommikusel ajal, Tallinnas, Turu plats 6 asuvas müügikioskis AS-le X6 kuuluva sularaha 50 eurot ja X5le kuuluva sularaha 40 eurot varguse toime panemine avalikult Martin Rudsiti poolt on tõendatud 10 süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. E-teenuste isikuandmete järgi on X5 surnud (I kohtutoimik, tl 59). Nagu kohus juba eelpool viitas on X5 eelmises kohtumenetluses antud ütlused

§ 2862lg 1 alusel lubatav tõend.

Tunnistaja X5 22.03.2016 kohtuistungil antud ütluste (tl 117-120) kohaselt oli ta X6 müüja Nõmme turul. Teab süüdistatavat väga hästi, kuna süüdistatav on juba lapsepõlvest turul käinud. Teab, et tegemist on lastekodu lapsega. 2015 aasta märtsi kuust hakkas süüdistatav teda juustuputkas, kus ta töötas, tervitamas käima ja küsimusi esitama juustusortide kohta. Midagi ta ei ostnud sealt. Ta ei pidanud noormeest vargapoisiks. Millalgi aprilli alguses tuli klient ja maksis 50 euroga, mille ta pani kaustiku vahele ja kaustik jäi leti peale. Kui klient lahkus, siis süüdistatav võttis kaustiku koos rahaga kaasa. Kaustiku sai ta hiljem tagasi, aga raha seal vahel enam ei olnud. Kaustiku vahel oli 50 eurot firma raha ja 40 eurot tema enda raha. Kohtuistungil viitas ta Martin Rudsiti poole, kui varguse toimepanijale. Äratundmiseks esitamise protokollist (tl 121-122) nähtub, et tunnistaja X5 tunneb süüdistatava ära kui isiku, kes võttis kaustiku ja seal vahel oleva X6 AS-le ja talle kuuluva sularahaga ära. Tunneb isiku ära 100 % silmade, kulmude, nina ja näokuju järgi. Süüdistatava Martin Rudsiti 30.03.2016 antud ütluste (tl 236-240) kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist. Vabandas X5 ees. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Kaustiku vahel olnud sularaha 40 eurot kuulus X5le ja 50 eurot AS-le X

1. Seega oli sularaha süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete seniste valdajate vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava ütluste kohaselt kasutas ta raha ära. Seega nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega jäeti omanikud rahast ilma kestvalt. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kohtueelsel menetlusel on Martin Rudsiti tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 5 järgi, s.o varguse toimepanemine avalikult ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. Vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Kui isikut märgatakse varguse toimepanemisel ja ta üritab sellest hoolimata asja hõivamist jätkata, kasvab vargus üle avalikuks varguseks või selle katseks (RKKK 3-1-1-93-96). Antud juhul kuriteo toimepanemise asjaoludest nähtuvalt jälgis süüdistatav juba varem kuhu müüja sularaha paneb ning siis võttis müüja nähes ära kaustiku, mille vahele oli pandud sularaha ning jooksis kioskist välja, saades aru, et tema õigusvastast käitumist märgati. Seega leiab kohus, et antud juhul oli vargus toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatav võttis kaustiku koos rahaga ära müüja nähes ning jooksis kauplusest välja. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. 12.04.2015 varguse episood (Järveotsa Säästumarket) 11 Kohus leiab, et 12.04.2015 kella 09.24 ajal Tallinnas Õismäe tee 107a asuva Järveotsa Säästumarket kauplusest kauba maksumusega 74,23 eurot (liköör Jägermeister 35% 0,35l maksumusega 8,29 eurot, liköör Jagtraum 30% 0,7l maksumusega 13,59 eurot, viski Grants 40% 0,5l maksumusega 14,99 eurot, viski Scottish Leader 40% 0,35l maksumusega 8,59 eurot, muu piiritusjook Metaxa 0,5l maksumusega 11,99 eurot, muu piiritusjook Old Thompson 40% 0,5l kogumaksumusega 16,78 eurot) varguse toime panemine Martin Rudsiti poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatava Martin Rudsiti 30.03.2016 antud ütluste (tl 236-240) kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist. Müüs varastatud kauba maha. Kahetseb tehtut, võimaluse korral hüvitab kahju. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 52-64), milles on vaadeldud Järveotsa Säästumarketi kaupluses salvestatud videofaile, millelt nähtub, kuidas mustas jopes kiilakas noormees (visuaalselt äratuntav kui Martin Rudsit) võtab alkoholiosakonnast pudelid, paneb põue ja lahkub alkoholiosakonnast. Siis siseneb uuesti, võtab alkoholi osakonnas pudelid ja paneb ostukorvi ning seejärel lahkub kauplusest käes kilekott, jättes kauba eest maksmata. Tunnistaja X11 21.03.2016 kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 141-142) töötas ta 26.02.2015 kuni 12.04.2015 Järveotsa Säästumarketis kaupluse juhatajana ning vaadates turvakaamera salvestisi avastas varguste toimepanemised. Edastas 4 turvakaamera videosalvestust koos kuriteokaebustega politseile. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu X4 poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (tl 4), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 12.04.2015 kella 09.24 ajal Tallinnas Õismäe tee 107a asuva Järveotsa Säästumarket kauplusest varastas kaupa 74,23 euro ulatuses. Seega olid need esemed süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava ütlustest, et ta müüs varastatud kauba maha, nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega jäeti omanik esemetest ilma kestvalt. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. 22.04.2015 varguse episood (Solarise toidupood) Kohus leiab, et 22.04.2015 kella 16.39 ajal Tallinnas, Estonia pst 9 asuvas Solarise toidupoes kauba maksumusega 89,70 eurot (viski Gentleman Jack 2 pudelit) varguse katse toime panemine süüdistatava poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja X13i 21.03.2016 kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 137-139) oli ta 22.04.2015 Solarise poes tööl turvatöötajana. Nägi, et noormees väljub kassadest kaubaga, mille eest ta maksnud ei olnud. Isik peeti kinni ja tema taskust avastati 2 pudelit viskit. Anti teada politseile. 12 Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 82-83) nähtub, et süüdistuses kirjeldatud varguse toimepanemise katselt peeti kinni Martin Rudsit ning tema juurest avastati 2 pudelit viskit. Süüdistatava Martin Rudsiti 30.03.2016 antud ütluste (tl 236-240) kohaselt tunnistab ta varguse katse toimepanemist. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu Solarise Toidupoe poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (tl 81), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 22.04.2015 kella 16.39 ajal olles Tallinnas, Estonia pst 9 asuvas Solarise toidupoes pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati Solarise Toidupoele kuuluvat kaupa maksumusega 89,70 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassadest möödumist peatati süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemetest ilma kestvalt ning kui süüdistatavat ei oleks turvatöötaja poolt kinni peetud, siis ei oleks ta ise vabatahtlikult kaupa poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest, et ta varastas, kuna oli majanduslikult raske aeg, lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani ta teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Riikliku süüdistaja poolt on süütegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti ei oma tähtsust kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Martin Rudsit on toime pannud 8 varguse ja 1 varguse katse episoodi ning seda väga lühikese perioodi jooksul, s.o 23.02.2015 kuni 22.04.
2. Seega leiab kohus, et süstemaatilisuse kriteerium on täidetud, kuivõrd süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu ja süüdistatava õigusvastane käitumine tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega Martin Rudsit, võttis avalikult, kuid vägivalda kasutamata, ning süstemaatiliselt ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, millega pani toime KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud episood KarS § 200 sätestab, et röövimine on võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Kõigepealt analüüsib kohus, 13 kas süüdistatava poolt toimus võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.t kas tegemist oli süüdistatava jaoks võõra vallasasjaga. Ning edasi, kas süüdistatav kasutas asja hõivamiseks vägivalda.

§ 2862

lg 1 kohaselt isiku poolt sama kriminaalasja varasemal kohtulikul arutamisel antud ütlused on lubatavad tõendina samadel asjaoludel kui ütlused, mis isik annaks menetletavas kriminaalasjas kohtuistungil. Lg 3 kohaselt varasema ristküsitluse käigus antud ütlused on tõendina lubatavad, välja arvatud juhul, kui kõrgema astme kohus on selle ristküsitluse või muude menetlusnormide rikkumise tõttu välistanud. Antud juhul Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtumäärusega (I kohtutoimik tl 2-4) saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus ning kõrgema astme kohus ei ole varasema ristküsitluse või muude menetlusnormide rikkumise tõttu välistanud varasema ristküsitluse käigus antud ütluseid. Seega on kõik varasema kriminaalmenetluse ristküsitluse käigus antud ütlused tõendina lubatavad. Käesoleval kohtukoosseisul ei ole pädevust eelmise Harju Maakohtu kohtu koosseisu ristküsitluse normide rikkumist tuvastada, seda enam, et selliseid rikkumisi ei ole tuvastanud kõrgema astme kohtud. Seega arvestab kohus järgmiste kohtule esitatud kohtuistungite protokollide ja salvestustega varasemal kohtulikul arutamisel antud ütluste kohta: kannatanu X8i ütlused, kannatanu X9a ütlused ja tunnistaja X14 ütlused. Seda enam, et X8 on esitanud avalduse (I kohtutoimik, tl 60), et toibub insuldist, tervis ei ole hea ja palub avaldada varasemad ütlused. Lisatud ka digiloo haigusjuhtum (tl 61-70), mille kohaselt on 27.09.2016 olnud tal insult. Samuti on X9 (sünniaasta 1941) esitanud avalduse (I kohtutoimik tl 71-72), et tema tervislik seisund on halvenenud ja ta ei soovi uuesti kohtusse ütlusi andma tulla. Süüdistatav on saanud mõlemat kannatanut ja tunnistajat põhjalikult küsitleda eelmises kohtumenetluses, mingeid uusi asjaolusid vahepeal tuvastatud ei ole, mille kohta võiks täiendavaid küsimusi esitada. Samuti arvestades asjaoluga, et teo toimepanemisest on möödas 3 aastat, siis ei mäletaks eakad isikud sündmust paremini kui eelmises kohtumenetluses. Ka süüdistatav loobus käesolevas kohtumenetluses ütluste andmisest ja jäi eelmises menetluses antud ütluste juurde põhjusel, et mis tal ikka 3 aastat hiljem enam lisada on. Ka süüdistatava puhul arvestab kohus varasemal kohtulikul arutamisel antud süüd eitavaid ütlusi (tl 236-240). Kannatanu X8i 23.03.2016 kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 148-163) oli ta müügikioski „Kala ja kalaga kaasnev kaup“ müüja. 13.04.2015 hommikul tuli Martin poodi ja pakkus mingit dressipluusi müüja. Martin on ka varem seal poes käinud ja ta on teda turul näinud. Poodi tuli ka üks ostja, kes ostis räime, mille eest maksis sularahas. Võttis eelmise päeva kotikese sees oleva kassa välja, et sealt vahetusraha võtta. X8 esitas kohtule ka näitliku abivahendi, s.o kilekotikese, mille kohus lisas kriminaalasja materjalide juurde (tl 164). Siis küsis ostja veel heeringat, mis asus kaugemal ja sellel ajal tuli Martin leti ja seina vahelisest vahest läbi leti taha ja võttis kassakoti oma kätte ning proovis sellega esiuksest väljuda. Tema karjus poes olevale ostjale, et hoia ust kinni, kassa varastati ära. Martin hakkas ostjat igale poole taguma. Nägi, kuidas vastas poe müüja tuli appi ust väljastpoolt kinni hoidma. Helistas politseisse. Siis hüppas Martin üle leti ja leti klaas purunes ning proovis tagauksest põgeneda. Järgnes Martinile, et teda takistada rahaga põgenemast, aga Martin lõi talle küünarnukiga külje peale ja ta kukkus küljega kalalõikumise laua vastu. Tundis füüsilist valu. Varas põgenes ära. Edasi hindab kohus kannatanu ütluste usaldusväärsust. Siinkohal juhib kohus tähelepanu asitõendi vaatlusprotokollile (tl 91-97), kus on vaadeldud kõnesalvestisi 13.04.2015 kell 09.16, 09.17 ja 09.21 häirekeskusesse sissetulnud kõnede kohta. Esimene kõne on 11 sekundit pikk ja kuulda on vaid häirekeskuse töötaja häält. Kõne katkeb. Teise kõne 14 kohaselt helistab Nõmme turult X8 ja palub politseid ja kiirabi. Sekund hiljem ütleb, et kiirabi siiski vaja ei ole. Keegi noormees varastas kassa ära, hüppas üle leti ja lett on puruks. Üks tädi on ka siin, ta viskas ta põrandale. Kolmandas kõnes ütleb X8, et varas jooksis juba minema teisest uksest. Varas oli pisikest kasvu, rääkis eesti keeles, tumedad lühikesed juuksed, kõhna, mustad riided. Raha oli väikses plastmasskotis ja osa peenraha kukkus sealt välja. Vitriiniklaas on puruks, hüppas sealt üle jalgadega sisse. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kannatanu on kõnet tehes olnud vahetult toimunud sündmuste mõju all ja andnud vahetult edasi juhtunud sündmuse asjaolusid. Seega peab kohus antud kõne väljavõtet usaldusväärseks tõendiks. Kuna kannatanu kohtuistungil antud ütlused riimuvad kõneväljavõttes öelduga, siis peab kohus kannatanu ütlusi usaldusväärseks. Süüdistatav leidis, et X8i ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna ta ei osanud kohtuistungil selgitada, kas ta helistas politseisse kohe röövimise ajal või alles peale seda. Kohus leiab, et siin vastuolu puudub, kuna kõneväljavõttest nähtub, et X8 helistas kõigepealt röövimise ajal, s.t esimene kõne tehti kell 9.16, aga ühendust saada ei õnnestunud. Teine kõne tehti pool minutit hiljem ja kolmas kõne 4 minuti pärast. Seega on ka kõnesalvestus kooskõlas kannatanu ütlustega, et ta helistas nii siis, kui süüdistatav proovis alles esiuksest välja pääseda, kui ka peale seda, kui süüdistatav oli juba tagauksest välja põgenenud. Et eakas kannatanu seda aasta peale sündmust täpselt ei mäletanud, on täiesti mõistetav, seda enam, et ta oli helistamise ajal šokis. Ka kannatanu X9 selgitas, et ajal, kui ta ust kinni hoidis, helistas müüja politseisse. Seega kannatanute ütlused helistamise osas riimuvad. Äratundmiseks esitamise protokolli (tl 184-186) kohaselt tunneb kannatanu X8 süüdistatava 100% ära kui isiku, kes röövis kioskist kassaraha ja lükkas põgenemisel teda vastu rauast lauda. Tunneb isiku ära tema näojoonte järgi. Arvestades seda, et X8 on süüdistatavat ka varem turul näinud ning ta nägi süüdistatavat süüteo toimepanemise ajal lähedalt ja mitme minuti jooksul, siis ei ole kohtul põhjust selles kahelda. Kannatanu X9a 03.03.2016 kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 123-129) viibis ta 13.04.2015 kliendina „Kala ja kalaga kaasnev kaup“ koos müüja ja ühe noormehega, kes pakkus mingit tumedat riideeset müüa. Tema ostis räime ja andis müüjale 10 eurose ja siis soovis veel heeringat osta ning müüja läks korraks kaugemale. Seina ja leti vahel oli vahe ning noormees puges sealt läbi ja haaras midagi kaasa. Müüja karjus, et kassa varastati ära ja et ära lase noormeest uksest välja. Tema läkski ukse ette ja hoidis linki kinni. Uks käis väljapoole lahti. Nad rüselesid seal noormehega, kes proovis ta käsi lingi küljest lahti võtta. Noormees tõukas teda vastu rindu. Siis nägi, et väljastpoolt üks naisterahvas tuli appi ja hoidis väljastpoolt ust kinni. Selle peale noormees tõukas teda nii kõvasti, et ta kukkus ukse juurde maha parema puusa peale nii, et see oli järgmine päev sinikaid täis. Siis noormees hüppas üle leti ja lett läks kildudeks. Kuulis, kuidas metallraha pudenes põrandale. Kui tema ust kinni hoidis, siis helistas müüja politseisse. Valus oli siis, kui noormees püüdis ta käsi lingist lahti saada ja tõuge vastu rindu oli ka päris valus. Kuna kogu rüselus kestis mitu minutit ja noormees oli talle väga lähedal, siis nägi noormeest väga selgesti. Tunneb süüdistatava ka kohtuistungil ära, kui noormehe, kes teda tõukas. Kohus ei tuvastanud kannatanu ütlustes olulisi vasturääkivusi osaliselt avaldatud kohtueelses menetluses antud ütlustega, mis võiks kõigutada kannatanu ütluste usaldusväärsust. Lisaks riimuvad kannatanu ütlused nii tunnistaja X14 kui kannatanu X8i ütlustega ning kohus peab neid usaldusväärseks. Äratundmiseks esitamise protokolli (tl 130-132) kohaselt tundis kannatanu X9 süüdistatava ära kui isiku, kes 13.04.2015 kioskis kassaraha võttis ja põgenemisel tema käsi väänas ja pikali maha tõukas. Kohus leiab, et kuigi ainult süüdistatava pildi puhul on taustaks triibud, siis antud juhul ei mõjuta see isiku äratundmist. X9 on lisanud, et tunneb isiku ära näojoonte järgi, seda nägu ei saa lihtsalt kunagi unustada. Samuti tunneb X9 kohtuistungil 15 süüdistatava ära. Arvestades, et kannatanu nägi süüdistatavat väga lähedalt ja mitme minuti jooksul, siis ei näe kohus põhjust X9a sellekohases kinnituses kahelda. Tunnistaja X14 03.03.2016 kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 143-147) oli ta 13.04.2015 Nõmme turul tööl Pärnu kalamajaka poes. Süüdistatav käis hommikul talle mingit kaupa pakkumas. Tunneb kohtuistungil süüdistatava näo järgi ära, aga nüüd on ta juurde võtnud. Kuskil poole kümne paiku läks ta WC-sse, kui kuulis vastas poest appihüüet. Sai aru, et keegi tahab poest põgeneda ja hoidis ust väljastpoolt kinni. Otseselt seda isikut ei näinud, aga nägi, kuidas keegi hüppas üle leti ja lõhkus klaasi ära. Siis sisenes poodi, müüja oli šokis ja ütles, et kassaraha oli ära viidud. Kuigi X14 ise ei näinud röövimise toimepanija nägu, siis kinnitavad tema ütlused nii X9a kui X8i ütlusi teo toimepanemise asjaolude kohta, s.t nii seda, et keegi proovis esiuksest välja pääseda ja X14 püüdis teda väljastpoolt takistada, kui ka seda, et see keegi hüppas üle leti, lett purunes ja ta pääses tagauksest välja. Kuna nii kannatanute kui tunnistaja X14 ütlused riimuvad selles osas, siis kohus peab sellekohaseid ütlusi usaldusväärseks. Samuti tõendavad X14 ütlused seda, et Martin Rudsit viibis Nõmme turul vahetult enne röövimise toimumist ning pakkus mingit musta riide eset müügiks. Ja ka selles osas riimuvad tunnistaja ütlused kannatanute ütlustega. Süüdistatav leidis, et tunnistajate ja kannatanute ütlused on vastuolus selles osas, mida üks noormees neile müüa pakkus. Kohus juhib tähelepanu, et antud kuriteo kvalifikatsiooni osas ei oma mingit tähtsust, kas süüdistatav pakkus müügiks musta jopet või pluusi või vesti ja selles osas kannatanute ja tunnistajate ütluste erinevus ei muuda ütlusi ebausaldusväärseks. Kuivõrd keegi neist midagi süüdistatavalt osta ei soovinud, siis ei süvenenud nad sellesse, mida müüa pakutakse ning kõigile on meelde jäänud vaid see, et tegemist oli riideesemega. Samuti ei tuvastanud kohus tunnistaja ütlustes olulisi vasturääkivusi osaliselt avaldatud kohtueelses menetluses antud ütlustega, mis võiks kõigutada tunnistaja ütluste usaldusväärsust. Lisaks on eeltoodud kannatanute ja tunnistaja ütlused kooskõlas ka sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fotodega (tl 84-90), milles on vaadeldud müügikioski „Kala ja kalaga kaasnev kaup“. Fotodelt nähtub lõhutud klaasvitriin ning klaasikillud, mis on nii letil olevatel kaladel kui maas. Samuti nähtub, et leti tagant viib uks tagaruumi. Kannatanu seadusliku esindaja X15le 28.11.2017 kohtuistungil antud ütluste kohaselt (I kohtutoimik tl 142-151) sai ta Nõmme turul asuva müügikoha „Kala ja kalatoodang“ röövist teada vahetult pärast kuriteo toimepanemist kaupluse müüja X8i telefonikõne põhjal. X8 oli kõnet tehes veel täielikus šokis. Müüja ütles talle, et meesterahvas haaras eelmise päeva kassa, peksis poes olevat ostjat, lõhkus leti ja jooksis minema. Politsei on juba kohal ja tulgu ka tema ruttu kohale. Kuna X15le ise kuriteo toimepanemist vahetult pealt ei näinud ja ta kuulati kohtuistungil üle kui kannatanu seaduslik esindaja ja mitte kui tunnistaja

§ 66

lg 21 p 2 mõttes, seega arvestab kohus tema ütlusi vaid kuriteoga tekitatud varalise kahju suuruse osas. Kannatanu esindaja X15le selgitas, et tekitatud kahjuks oli eelmise päeva sularaha kassa summas 285,45 eurot. Kuna kilekott, kus oli eelmise päeva kassa sees, läks röövimise käigus katki, siis osa peenrahast kukkus maha. Lõplikuks röövitud summaks jäi 257,45 eurot. Samuti oli lõhutud vitriin ning selle korda tegemine läks Al arve kohaselt maksma 92 eurot. Kuna klaasikillud kukkusid kalaletile, siis tuli ka kahjustatud kalad maha kanda summas 269,80 eurot. Lisaks kulus raha 360 eurot advokaadi teenusele, kes vormistas lõpliku tsiviilhagi. X15le on kohtueelses menetluses esitanud kaks tsiviilhagi: esialgse, mis koostati politseis ja mille allkirjastas ise (tl 224-225) ja teise, täpsustatud tsiviilhagi, mille koostas advokaat. Kuigi täpsustatud tsiviilhagi oli kohtule edastatud koos süüdistusaktiga ja milline tsiviilhagi on hageja selgelt väljendatud nõudeks, võttis kohus kohtuistungil süüdistatava 16 taotlusel vastu ka esialgse tsiviilhagi. Kohus peab samas aga juhtima tähelepanu sellele, et tsiviilhagi ei ole tõend

§ 63lg 1 mõttes.

Kohtupraktika kohaselt peab tsiviilhagi aluseks olev asjaolude kogum olema vahetus seoses süüdistuses kirjeldatud teoga, st tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud peavad olulises osas kattuma süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega ning menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavad faktilised asjaolud peavad moodustama tsiviilhagi aluse raskuspunkti. Samuti peab kannatanu nõue selleks, et seda saaks maksma panna kriminaalmenetluses, olema vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele või heastamisele. Lisaks saab kriminaalmenetluses esitatavas tsiviilhagis esitada üksnes sellise nõude, mis TsMS § 1 kohaselt oleks põhimõtteliselt võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses. Seega on kehtestatud tsiviilhagile vormi- ja sisunõuded, mis ei kohaldu tõenditele. Vastupidi, tsiviilhagi ennast peab tõendama, st tsiviilhagi ei ole mitte tõendiks, vaid on tõendamisesemeks nagu seda on ka kuriteo tunnused, milliste esinemist tuleb kriminaalmenetluses tõendada. Kui kriminaalmenetluses tuvastatakse isiku käitumises kuriteo tunnuste esinemine, tõendatakse nende tõenditega ka tsiviilhagi, kuivõrd tsiviilhagi peab tuginema süüdistuse aluseks olevatele faktilistele asjaoludele. Seega ei saa tsiviilhagi ühelgi juhul olla ise tõendiks. Kohus asub seisukohale, et nii süüdistusakti lisana esitatud täiendatud tsiviilhagi kui ka kohtuistungil esitatud esialgne tsiviilhagi, nendest viimane küll teatud mööndustega, vastavad tsiviilhagile esitatavatele vormi- ja sisunõuetele. Tõendiks on aga

§ 63

lg 1 mõttes kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Kriminaalmenetluses ei ole tõendiks tsiviilhagisse kirjutatud kirjeldus teo toimepanemise kohta, kuna tsiviilhagi näitab vaid kahju olemasolu ja selle suurust ning kahju tekkimise põhjusi, mitte ei tõenda kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kuriteotunnuste kirjeldamine tsiviilhagis on vajalik selleks, et tuvastada tsiviilhagi alus ja ese, st tsiviilhagist peab tulenema hageja väljendatud nõue ja nõude esitamise põhjused ning eesmärk ja need tulenevad tsiviilhagile esitatavatest vormija sisunõuetest. Kuna mõlemas tsiviilhagis on kahjusumma sama, s.o 619,65 eurot ja sama kinnitas kannatanu esindaja ka kohtuistungil, siis leiab kohus, et X15le kohtuistungil antud ütlused tekitatud varalise kahju suuruse osas on usaldusväärsed. Süüdistatav palus X15lel kohtuistungil joonistada ka tagaruumis asunud leti kohta joonise (I kohtutoimik tl 166) ning sinna peale märkida umbkaudsed mõõdud. Kohtule jääb arusaamatuks, mida selle joonisega tõendada taheti. Nimetatud leti kohta on juba olemas kohtule tunnistaja X16 ülekuulamise käigus esitatud foto nr 2448 CD-plaadil (tl 252), millist kohtuistungil vahetult vaadati ning antud joonisel ning sinna märgitud hinnangulistel mõõtudel puudub igasugune tõendi väärtus, kuivõrd neid mõõtmeid ei ole millegagi võrrelda. Seega jätab kohus selle joonise tõendikogumist välja. Tunnistaja X17i 08.02.2018 istungil antud ütluste kohaselt mäletab ta Martin Rudsitit seoses Nõmme turul toimepandud röövimisega. Temale kohtuistungil esitatud 08.07.2015 õiendi (tl 217) kohta ütles ta, et sellel on tema allkiri. Õiendis on kirjas, et X5 ei näinud röövimist oma silmaga pealt. Kohus juhib tähelepanu, et X5 ei ole ka röövimise episoodis tunnistajaks. Seega ei ole eeltoodud õiend ja tunnistaja ütlused selle õiendi koostamise asjaolude kohta tõenditeks röövimise episoodis ja kohus jätab need kui asjassepuutumatud tõendikogumist välja. Tunnistaja Valdur Eesmaa 26.03.2018 istungil antud ütluste kohaselt oli ta PPA kriminalistikatalituse kriminalist. Mäletab, et käis Nõmme turul aset leidnud röövimise sündmuskohal. Fotografeeris klaasist kalaletti, kus oli palju klaasikilde, ja jalatsijälge. Seina ja kalaleti vahel oli paremal pool väike vahe, kust sai leti taha. Oli koos oma paarimehe Caius Pärteliga, tema ise tegi kõik fotod. Kuna oli suhteliselt värskelt alles tööle 17 tulnud, siis osa fotosid olid udused ja osadele fotodele jäi peale tema jalats või kriminalistika kohver, sellepärast neid kõiki vaatlusprotokolli juurde ei esitanud. Selgitas, et kõik fotod ei lähegi fototabelisse, ta teeb valiku, mis läheb ja mis mitte. Kõik tehtud fotod lähevad aga arhiivi. Kõik 35 fotot on tal CD peal kaasas istungil (tl 252). Kohtuistungil vaadeldi tunnistaja esitatud CD-plaadil olnud fotosid (tl 252) ja fotolt nr 2469 on näha leti ja seina vaheline vahe, et sealt pääseb leti taha. Tunnistaja käis ka ise sealt vahest läbi, et leti taha pääseda ja seal fotosid teha. Kuna konkreetselt sellele fotole oli jäänud tema jalg peale, siis esialgsesse fototabelisse seda fotot ta ei lisanud. Tunnistaja Caius Pärteli 26.03.2018 istungil antud ütluste kohaselt oli ta sündmuskohal koos paarimehe Valdur Eesmaaga. Tema tegi jalatsijäljest talletuse ja paarimees Valdur Eesmaa tegi fotosid. Selgitas, et politsei ise otsustab, mis pildid lisatakse vaatlusprotokolli juurde ja ülejäänud lähevad arhiivi. Üks koostab vaatlusprotokolli ja teine kirjutab sellele alla. Paarimees oli alles äsja tööle tulnud. Tunnistaja Signe Nõmme 30.03.2016 kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta PPA Lääne-Harju politseijaoskonna väärteomenetleja ja selles mõttes tunnistaja ei ole, et sündmusi ta pealt ei näinud. Kuna menetluses on väga palju erinevaid asju, siis täpselt enam selle sündmuse asjaolusid ei mäleta. Sellest on ka 3 aastat möödas juba. Mälu värskendamiseks esitati talle patrullpolitseinik Signe Nõmme 13.04.2015 ettekanne. Kohus juhib siinkohal tähelepanu, et ettekanne (tl 216) ei ole tõend

§ 63lg 1 mõttes.

Tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Antud juhul on tegemist asutusesisese ülevaatliku dokumendiga, millel puudub isegi allkiri. Asjaolu, et tunnistaja peab võimalikuks, et ta selle õiendi on koostanud, ei anna sellele õiendile tema puuduolevat allkirja. Lisaks sellele on õiend koostatud pärast sündmust olukorras, kus tunnistajad ja kannatanud olid menetlusnormide kohaselt veel üle kuulamata ja sündmuskohal oli isikutelt seletusi võttes saadud vaid esialgsed andmed. Sellest tulenevalt ei saa see õiend sisaldada endas mingit tõendusteavet ega ole ka tõendiks. Seega ka ütluste usaldusväärsuse kontrolliks seda kasutada ei saa ja kohus jätab selle õiendi tõendikogumist välja. Lisaks on kohtule kaitsja poolt esitatud fotod (tl 244-245) ühest vorstiletist. Kohtu hinnangul ei ole need fotod asjakohased, kuna fotod on tehtud 30.01.2018 ehk ligi 3 aastat peale sündmuse toimumist ning sellelt ei selgu, kus kohas see tehtud on. Seega ei tõenda need fotod kuidagi kuriteo toimepanemise asjaolusid ning kohus jätab need tõendikogumist välja. Kui need fotod isegi on tehtud vaidlusalusel sündmuskohal, siis kolme aasta möödudes on sündmuskoha olustik muutunud ja nende fotodega ei ole võimalik tõendada sündmuskoha olustikku sündmuse toimepanemise ajal või sellele järgnevalt. Sündmuskohal vahetult pärast kuriteo toimepanemist tehtud fotodelt nähtub hoopis teistsugune olustik kui kaitsja poolt kolm aastat hiljem tehtud fotost. Sündmuskohal vahetult peale süüteo toimepanemist tehtud fotod nr 2469, 2470, 2471 (tl 252), mida vaadeldi kohtuistungil, tõendavad kannatanute ütlusi, et leti ja seina vahel oli vahe, seega mahtus sealt süüdistatav läbi minema. Sama kinnitas ka sündmuskohal foto teinud tunnistaja X16, et sealt mahtus läbi ja ta ise ka läks sealt läbi. Seega riimuvad omavahel kannatanute ja tunnistaja ütlused ning sündmuskohal tehtud ja kohtule kohtuliku arutamise käigus esitatud fotod, kaitsja esitatud fotod ei riimu aga ühegi teise tõendiga. Süüdistatav keeldus kohtuistungil enda ristküsitlemisest ja eitas süüd röövimise toimepanemises. Seega avaldati süüdistatava eelmises kohtumenetluses 30.03.2016 antud ütlused (tl 236-240). Süüdistatav on esitanud omapoolse kaitseversiooni, mille kohaselt ta Nõmme turul see päev üldse ei viibinud, vaid oli sellel ajal oma kodus Akadeemia teel ja vaatas telekat. Ühtegi tõendit ta selle kohta esitanud ei ole. 18 Käesolevas kohtumenetluses väitis süüdistatav, et röövimist ei olegi kalapoes toimunud. Kokkuvõtlikult öeldes on kõik tõendid tema vastu fabritseeritud ja isegi purunenud vitriiniklaas oli hoopis kellegi käsitöö. Ehk nagu kõik tunnistajad, kannatanud, uurija ja prokurör on kokku leppinud tema süüdi lavastamises ja kõigi nende ütlused on ebausaldusväärsed. Uurijad ja prokurör on tegutsenud ebaseaduslikult eesmärgiga temale kätte maksta selle eest, et ta ühes teises kriminaalmenetluses keeldus kannatanuna ütlusi andmast. Kohtu hinnangul ei ole selline versioon eluliselt usutav ja samuti on vastuolus kõigi teiste kogutud tõenditega. Antud kohtumenetluses ei ole esitatud ka ühtegi tõendit, mis kinnitaks süüdistatava versiooni, et kõik tunnistajad, uurijad ja prokurör oleks omavahel kokku leppinud, et valetavad Martin Rudsiti peale kättemaksuks. Keegi neist ei teadnud süüdistatavat isiklikult ja omavahel täiesti võõrastel inimestel ei olnud mingit põhjust süüdistatava vastu tegutseda, et teda kättemaksuks süüdi lavastada. Veelgi vähem oli kannatanul põhjust lasta käsitööna vitriinklaas puruks lüüa ja värske kala ära rikkuda ning sedaviisi endale varaline kahju tekitada. Müügikioskis röövimise toimepanemise ajal olid vaid süüdistatav ja kaks kannatada saanud eakat naisterahvast, kellel ei saanud olla mingit huvi ajal, mil süüdistatav kassaraha hõivab, tegeleda vitriini lõhkumise ja kauba rikkumisega. Müüjast kannatanust huvi on kaup maha müüa ja kannatanust ostja huvi oli kala osta. Kannatanust juriidilise isiku seaduslikku esindajat X15let aga kuriteo toimepanemise ajal kioskis ei olnud ning röövimisest sai ta teada alles pärast X8i kõnet. Lisaks sellele ei teadnud ei kannatanud X8 ja X9, samuti tunnistajad X14, X16, C. Pärtel, X17 ega S. Nõmme midagi teisest kriminaalasjast, kus süüdistatav oli kannatanu. Nimetatud isikutel puudus teise kriminaalasjaga igasugune puutumus ning seetõttu puudus neil ka igasugune võimalus asuda süüdistatava kahjuks teises kriminaalasjas mingeid ütlusi anda ja talle kätte aksta. Sellised süüdistatava väited on kohtu arvates otsitud ega tulene ühestki kriminaalasja kohtulikul arutamisel uuritud tõendist. Süüdistatav ei ole pidanud vajalikuks ka kohtulikul arutamisel oma versiooni kinnituseks esitada ühtegi tõendit. Seega on süüdistatava väited paljasõnalised ja tuleb jätta tähelepanuta. Veelgi enam, käesoleval juhul koguti süüdistatava süü kohta täiendavaid tõendeid just süüdistatava enda taotluste alusel kohtule esitatud tõenditega. Kui kohtulikul arutamisel püüdis süüdistatav kahtluse alla seada kioskis leti ja seina vahel olnud läbipääsu, lastes kaitsjal kolm aastat hiljem kioskit pildistada ning üritas kahtluse alla seada tagaruumis metallist laua olemasolu, siis just süüdistatava taotlusel üle kuulatud tunnistaja X16 ülekuulamisega leidis kinnitust, et see läbipääs oli olemas, nagu oli ka tagaruumis metallist laud, mille vastu süüdistatav kannatanu X8i tõukas. Nimetatud asjaolu tõendati mitte ainult tunnistaja ütlustega, vaid ka sündmuskohal tehtud, kuid kohtueelsel menetlusel kriminaaltoimikusse lisamata jäetud fotodega, mis esitati kohtule kohtulikul arutamisel. Seega ei olnud kõiki süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid esialgselt kriminaaltoimikusse lisatud ja süüdistatava käitumise üksikasjade ning olustiku osas võis olla mõningane tõendite defitsiit. Alles siis, kui süüdistatav taotles sündmuskohal käinud kriminalisti ülekuulamist, sai tõendite defitsiit kõrvaldatud ja ilmnesid süüdistatava süüd ja kannatanute ütlusi kinnitavad täiendavad tõendid, millede olemasolust arhiivis keegi varem teadlik ei olnud. Sellisest asjaolust saab üheselt järeldada, et täiendavad tõendid süüdistatava süü kohta koguti just süüdistatava enda taotlusel ja need täiendavad tõendid lükkavad ümber süüdistatava enda selgitused ja riimuvad kannatanute ja tunnistaja ütlustega. See aga viitab üheselt sellele, et mingisugust kokkulepet kannatanute ja menetlejate vahel olla ei saanud ja süüdistatava väited kättemaksust on väljamõeldis. Arusaamatuks jääb ka süüdistatava väide, et prokuröril soov oli sõlmida kokkulepe, et M. Rudsit röövimise omaks võtaks. Kohus juhib tähelepanu, et kokkuleppemenetluseks on vaja nii kõigi kannatanute, kaitsja, süüdistatava ja prokuröri nõusolekut ja lõpuks peab sellega nõus olema ka kohus. Kohtule ei ole esitatud kannatanute nõusolekuid kokkuleppeks, mistõttu on ka väide prokuröri kokkuleppe soovi kohta alusetu. See näitab aga väga ilmekalt seda, et kannatanud ei teinud mingil süüdistatava süüdi lavastamise 19 eesmärgil prokuröriga koostööd ja süüdistatava sellekohased väited on paljasõnalised. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et asja arutamine kokkuleppemenetluses teenib menetlusökonoomia eesmärki, mille tulemusena teevad järeleandmisi kõik menetluse pooled ja kriminaalasi lahendatakse võimalikult väikese menetlusaja ja -kuluga. Käesolevas kriminaalasjas näitab juba süüdistatava täiendavate tõendite esitamise taotluste paljusus seda, et kokkuleppemenetluse kohaldamine oli ilmselgelt välistatud. Küll tuleneb süüdistatava esitatud taotlustest ja nende lisadest, et süüdistatavalt on küsitud kokkuleppemenetluse nõusolekut kriminaalasjas, kus ta oli kannatanu, kuid sellisel asjaolul ei ole käesoleva kriminaalasja lahendamisel ja süüdistatava süüküsimuse otsustamisel tähtsust. Tegemist on kannatanu menetluslikust positsioonist tulenevate õigustega, mille realiseerimine on kannatanu enda otsustada. Kannatanu kas annab kokkuleppemenetluseks nõusoleku või keeldub sellest. Kui kannatanu kokkuleppemenetluseks nõusolekut ei anna, jätkatakse menetlust mõnes muus menetluses, so kas lühimenetluses või üldmenetluses, mis oma iseloomult on enam aega ja ressurssi nõudvamad kui seda oleks kokkuleppemenetlus. Kannatanu keeldumisel kokkuleppemenetluse kohaldamisest aga mingeid sanktsioone järgneda ei saa. Kohus ei ole tuvastanud kõrvaldamata kahtluseid, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks, kuna mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest, sest süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav (Riigikohtu otsus 3-1-1-38-11). Kõiki eeltoodud tõendeid koostoimes hinnates, leiab kohus, et Martin Rudsiti süüd eitavad ütlused ei riimu kõigi teiste omavahel kattuvate tõenditega ja sellest tulenevalt tuleb need tõendikogumist kui ebausaldusväärsed välja jätta. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et 13.04.2015 kella 9.30 paiku oli süüdistatav Turu plats 6 asuvas müügikioskis „Kala ja kalaga kaasnev kaup“. Kui müüja X8 läks eemale, et poes olevale ostjale heeringat tuua, siis läks süüdistatav leti ja seina vahelisest vahest leti taha ja võttis ära kilekoti koos eelmise päeva sularaha kassaga. Edasi proovis süüdistatav esiuksest rahaga põgeneda, aga ostja X9 takistas teda hoides ukse linki kinni. Süüdistatav hakkas X9 sõrmi ümber ukselingi lahti väänama, seejärel lükkas ta X9 pikali nii, et kõrges eas X9 kukkus põrandale parema puusa peale ja tundis füüsilist valu. Väljastpoolt tuli ust kinni hoidma ka vastas poe müüja, mille peale süüdistatav hüppas üle leti, et tagumisest uksest põgeneda. Leti peale astudes, lett purunes ja klaasikillud kukkusid ka kalade peale. Põgenemise käigus lükkas süüdistatav ka teda takistanud poemüüjat vastu laua nurka, tekitades kõrges eas X8ile füüsilist valu. Süüdistataval õnnestus kioskist võetud sularahaga tagaukse kaudu põgeneda. Nagu kuriteo asjaoludest nähtub oli kassaraha puhul tegemist süüdistatava jaoks võõra varaga ja seda ei ole süüdistatav ka vastustanud. Samas nähtub, et raha äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kohtu hinnangul toimus kassaraha äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et kassaraha äravõtmisega jäeti omanik esemetest ilma kestvalt. Edasi juhib kohus tähelepanu, et süüdistatav ei pannud toime lihtsalt võõra vallasasja äravõtmist, vaid äravõtmine toimus vägivalda kasutades. Nimelt tuleneb alus selliseks järelduseks kannatanute ütlustest. X9a ütluste kohaselt proovis süüdistatav ta käsi ukselingi küljest lahti rebida ja toimus rüselus. Samuti lõi süüdistatav teda küünarnukiga rindu ning lõpuks lükkas süüdistatav ta pikali. Selle käigus tundis ta füüsilist valu ja järgmisel päeval oli puus sinikaid täis. Ka X8 kinnitab, et süüdistatav tagus eakat X9a, mille tagajärjel X9 maha kukkus. X8ile tundus toimepandud vägivald niivõrd intensiivne, et telefonikõnest 20 nähtub, et ta soovis lisaks politseile ka kiirabi kutsuda, kuid X9 ütles, et nii hull see asi ei ole. X8i ütluste kohaselt püüdis ta süüdistatavale järele jõuda ja tema põgenemist takistada, kui süüdistatav tõukas teda vastu laua nurka, mille tagajärjel tundis ta füüsilist valu ja kukkus pikali. Laua, mille vastu kannatanu tõugati, olemasolu lisaks kannatanu ja kannatanu esindaja ning tunnistaja X16 ütlustele kinnitab ka kohtuistungil vaadeldud foto sündmuskoha tagaruumist, mis esitati kohtule tunnistaja X16 ülekuulamise käigus täiendava tõendina. Seega nähtub eeltoodust, et süüdistatav põhjustas oma käitumisega mõlemale kannatanule füüsilist valu. Edasi selgitab kohus, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine, pikali tõukamine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanute endi ütluste kohaselt tundisid nad füüsilist valu. Arvestades asjaolu, et mõlema kannatanu puhul oli tegemist kõrges eas naisterahvastega (64a ja 73a) ja süüdistatava puhul noore mehega, kes eakate kannatanute suhtes vägivalda tarvitas, siis puudub kohtul alus kahelda kannatanute poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et antud juhul ei ületanud vägivallategu kriminaalkuriteole vajalikku intensiivsust, kuna iga tõukamine ei vaja riigi poolset sekkumist. Antud juhul ei olnud aga tegemist lihtsalt tõukamisega, vaid vägivalla kasutamisega, mille eesmärgiks oli vara hõivamine. Seda enam, et röövimise objektiivse koosseisu täidab juba ainuüksi ähvardamine KarS § 120 mõttes, s.t mingit füüsilist vägivalda ei olekski vaja tuvastada. Antud juhul on tegemist siiski KarS § 121 lg 1 ühe koosseisualternatiiviga, s.o valu põhjustanud kehalise väärkohtlemisega, kus ei olegi tagajärjeks tervise kahjustamine, vaid inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine, pikali tõukamine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Antud juhul ei saa kuidagi aktsepteerida süüdistatava käitumist, kus ta väänas kannatanu X9a käsi, lükkas teda vastu rindu ning lõpuks tõukas kannatanu pikali. Samuti ei ole aktsepteeritav X8i vastu lauda lükkamine. Tegemist ei ole n.ö trügimisega bussis, vaid vägivald oli toime pandud teadlikult ja tahtlikult ja selle eesmärgiks oli võõra rahaga ära põgenemine. Kui tervise kahjustamise puhul on vaja fikseerida tervisekahjustuse olemasolu, siis valu tekitava kehalise väärkohtlemise puhul on vaja tuvastada, kas see valu tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Antud juhul puudub kohtul igasugune kahtlus selles, et kannatanud ka valu tundsid. Seega leiab kohus, et tõendamist on leidnud asjaolu, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanutele füüsilist valu. Süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121 lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu ühe koosseisualternatiivi objektiivne tunnus, s.o valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Samuti nähtub kuriteo asjaoludest üheselt, et kõik vägivalla teod olid kantud vaid ühest eesmärgist, et saaks säilitada valdust võõra raha üle ja sellega ära põgeneda. Röövimise objektiivne koosseis on täidetud ka siis, kui isik soovib toime panna vargust, kuid kasutab seda takistama ilmunud isikute suhtes vägivalda, et hõivamine lõpule viia (RKKK 3-1-121 54-13 p 9). Ei oma mingit tähtsust, kas vargust takistanud isik ise on asja omanik või mitte. Seega on tuvastamist leidnud röövimise objektiivne koosseis süüdistatava käitumises. Edasi hindab kohus subjektiivset külge kõigi kuriteo objektiivsete asjaolude suhtes. Antud juhul võttis süüdistatav müügikioski laualt ära kilekotis olnud eelmise päeva kassa ja proovis sellega põgeneda. Teda takistas poes olnud ostja, kes hoidis välisust kinni. Süüdistatav proovis ostja käsi lingilt lahti tõmmata, aga kui nägi, et ka väljastpoolt aidatakse ust kinni hoida, siis tõukas ostja pikali, hüppas üle leti ja proovis tagauksest rahaga põgeneda. Põgenemisel tõukas ta poemüüjat vastu lauda. Seega kõik vägivalla episoodid olid kantud vaid ühest eesmärgist, s.o säilitada valdust rahale ja rahaga ära põgeneda. Vägivallateod olid toime pandud teadlikult ja tahtlikult, eesmärgiga rahaga minema pääseda ja see ka õnnestus, st süüdistatav saavutas püstitatud eesmärgi. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et tegu on toime pandud kavatsetult. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Martin Rudsit Harju Maakohtu 27.02.2009 otsusega (jõustunud 17.03.2009) karistatud KarS § 200 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi 3 aasta ja 9-kuuse vangistusega ning see karistus ei olnud kuriteo toimepanemise ajaks, s.o 13.04.2015 kustunud. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava puhul tegemist KarS § 200 lg 2 p 4 nimetatud isikuga, s.o isikuga, kes on varem toime pannud röövimise. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani Martin Rudsit toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga ja isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, s.o KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 318 järgi kvalifitseeritav kuriteo episood KarS § 318 sätestab vastutuse kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses ütluse andmisest aluseta keeldumise eest. Seega kannatanu on õigusemõistmise huvides alati kohustatud ütlusi andma ning tal ei ole õigust ütluse andmisest keelduda, v. a seaduses sätestatud erandlikel juhtudel (

§ 71-73).

Kui kannatanu keeldub ütluste andmisest ilma seadusliku aluseta, siis järgneb sellele kriminaalvastutus. Seega kõigepealt tuvastabki kohus, kas Martin Rudsit oli teises kriminaalasjas (kriminaalmenetlus nr 15230102077) kannatanu ning siis, kas tal oli seaduslik alus ütluste andmisest keeldumiseks. Asitõendi vaatlusprotokollis (tl 99) on vaadeldud kõnesalvestist 22.04.2015 kell 00.02.54 häirekeskusesse sissetulnud kuriteoteatest. Kõneväljavõtte kohaselt Martin Rudsit teatab häirekeskusele, et ta on röövitud ja teda hoitakse Audi A8 pagasnikus kinni. Samuti kinnitab isik, et ta nimi on Martin Rudsit ja proovib meenutada oma isikukoodi. Isik ütleb, et Audi kihutab Akadeemia teel, tema on pagasnikus. „Jaa, palun aidake, ma väga palun“. Kõne häirekeskusele on tehtud numbrilt

1. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (tl 232) kohaselt on Martin Rudsiti numbrilt 053836126 helistatud 22.04.2015 kell 0:02 ja 0:06 häirekeskuse numbrile
2. Isiku läbivaatuse protokolli kohaselt on Martin Rudsitil 22.04.2015 kl 03:30 nähtavad tervisekahjustused (tl 101-103). Tervisekahjustused nähtuvad ka 22.04.2015 kell 04:49 koostatud patsiendi EMO kaardil (tl 104): pea pindmised hulgivigastused (vasak näopool paistes). EMO kaardile kirjutatud kirjeldus teo toimepanemise kohta tõendina arvestatav ei ole, kuna tervisekaart tõendab vaid tervisesse puutuvaid asjaolusid. Kuna KarS § 318 objektiivne koosseis ei sisalda endas kutse peale ilmumata jätmist, siis kohus kohtule esitatud Martin Rudsiti kutset (tl 105) ilmuda uurija juurde ja anda kannatanuna ütlusi, ei arvesta muul moel, kui vaid selles osas, et kutsest nähtub, et 22 süüdistatav on kutsutud ütlusi andma kannatanu staatuses. Kutse kättesaamise kohta on süüdistatav 22.04.2015 allkirja andnud. Tunnistaja Kristel Selgveere 08.02.2018 istungil antud ütluste kohaselt töötas ta 21.05.2015 PPA kriminaalbüroos isikuvastaste kuritegude talituse uurijana. Mäletab seoses Martin Rudsitiga, et ta oli kannatanu seoses kehaliste vigastuste tekitamisega ning vabaduse võtmisega. Puutus M. Rudsitiga kokku kahel korral, esimene kord oligi siis kui oli koheselt kriminaalmenetlus alustatud ja teisel korral käis teda vist üle kuulamas vanglas. Tema ülesanne oli üle kuulata kannatanuna, selgitas kannatanu õiguseid ja kohustusi, soovis temaga viia läbi menetlustoimingut. Martin Rudsit keeldus ütluste andmisest, keeldus igasugusest koostööst kuna käitus kuidagi üleolevalt, siis mingil põhjusel koostas selletõttu ettekande, et ta keeldus ütluste andmisest. Sellel korral teda kannatanuna üle ei kuulanud, protokolli ei koostanud. Esimest korda soovis kannatanuna üle kuulata Kesklinna politseijaoskonnas, teist korda kui juba koostas menetlustoimingu protokolli ehk siis kannatanu ülekuulamise protokolli, siis tema meelest toimus see Tallinna Vanglas. Tutvustas talle õigusi ja kohustusi ja laseb alati kõigil kannatanutel ka iseseisvalt läbi lugeda veel kord kannatanu õigused ja kohustused kriminaalmenetluses. Ei mäleta kas M. Rudsit soovis läbi lugeda, ilmselt mitte kuna algusest peale keeldus ütluste andmisest juba politseijaoskonnas olles. Arvab, et ta ei soovinud neid iseseisvalt veel kord läbi lugeda aga suuliselt kindlasti eelnevalt hoiatas teda õigustest ja kohustustest ja tutvustas õigusi ja kohustusi. Ta ei põhjendanudki miks ta ei soovi ütlusi anda, keeldus ütluste andmisest ja jäi arusaamatuks miks ta keeldub ütluste andmisest. Kui Tallinna Vanglas viis läbi kannatanu ülekuulamise toimingut, siis olgugi, et ta keeldus ütluste andmisest, vormistas kannatanu ülekuulamise protokolli, kuhu ilmselt alla kirjutas, et ta keeldub ütluste andmisest. Tõenäoliselt kannatanu protokolli ei allkirjastanud kuna algusest peale keeldus igasugusest koostööst politseiga, olgugi, et ise oli helistanud politseisse ja palunud abi. Keeldus igasuguste ütluste andmisest ja ilmselt ei soovinud seda dokumenti läbi lugeda ega allkirjastada. Tavaliselt kirjutavad protokolli, et isik keeldub ütluste andmisest, isik keeldub allkirjastamast dokumenti, ta keeldub sellega tutvumast. Kannatanu 21.05.2015 ülekuulamise protokolli kohaselt kriminaalasjas nr 15230102077 (tl 106-107) keeldus Martin Rudsit kannatanuna ütluste andmisest. Uurimistoimingu alguseks on märgitud 10.00 ja lõpuks 10.
3. Protokolli on märgitud: „Mina keeldun andmast ütlusi selle kohta, kui mind 2015.a aprillis pandi sõiduauto pagasiruumi ja kui seejärel teatasin sellest politseisse. Ütluste andmisest keeldun seetõttu, et ma lihtsalt keeldun neid andmast.“ Kuna Martin Rudsit keeldus protokollile alla kirjutamast, seetõttu on vanemuurija Kristel Selgeveer kirjutanud, et kannatanu keeldus kategooriliselt ütlusi andmast ning samuti keeldus protokollile alla kirjutama. Siinkohal juhib kohus tähelepanu

§ 152

lg-le 5, mille kohaselt, kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isik keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse protokollis keeldumise ja selle põhjuse kohta märge, mille kinnitab uurimisasutuse ametnik. Seega antud juhul on kannatanu ülekuulamise protokoll allkirjastatud korrektselt uurimisasutuse ametniku poolt, kuna Martin Rudsit ise keeldus protokollile alla kirjutamast. Samuti nähtub Tallinna Vangla vastusest päringule (tl 207), et Kristel Selgeveer soovib kohtuda isikuga kambrist 354, kelleks kinnipeetavate registri (246-251) kohaselt oli Martin Rudsit. Sisenes vangla territooriumile kell 9.57 ning lahkus 10.25. Seega 21.05.2015, s.o protokolli koostamise päeval ja kellaajal käis uurija Kristel Selgeveer vanglas Martin Rudsitiga kohtumas. Seega kaitsja ja süüdistatava väited, et eeltoodud protokoll võidi koostada kabinetivaikuses ilma süüdistatava juuresolekuta on paljasõnaline ja ümber lükatud kohtule esitatud tõenditega. Eeltoodust nähtub üheselt, et kriminaalmenetlus (nr 15230102077) on alustatud just Martin Rudsiti enda kuriteoteate põhjal, kus ta on ise näidanud end kannatanuna ning tal on tuvastatud ka tervisekahjustused. Ei ole eluliselt usutav, et Martin Rudsit oleks iseendale 23 tervisekahjustused tekitanud ja ilma igasuguse põhjenduseta hädaabi numbrile helistanud ja abi kutsunud, kui ta ei oleks olnud kannatanu. Lisaks juhib kohus tähelepanu Harju Maakohtu 15.01.2016 otsusele nr 1-15-10664 kriminaalasjas nr 15230102077 (tl 183), mille kohaselt X19 on süüdi mõistetud KarS § 121 lg 1 ja § 139 lg 1 järgi (süüdistus KarS § 136 lg 1 järgi) kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises. Harju Maakohtu 21.12.2015 kohtumääruse nr 1-15-7106 (tl 179-182) kohaselt lõpetati kriminaalasjas nr 15230102077 kriminaalmenetlus X18e suhtes

§ 199lg 1 p 6 alusel X18e poolt Kar

S § 121 lg 2 p 3 ja § 136 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemises ning tema suhtes kohaldati psühhiaatrilist sundravi. Määruse sisust nähtuvalt oli X18 õigusvastased teod toime pannud koos X19iga ning kannatanuks oli Martin Rudsit. Seega on kuriteod Martin Rudsiti kui kannatanu suhtes toime pandud ning selles puudub igasugune kahtlus. Kriminaalasjas nr 15230102077 tehtud kohtulahendid on jõustunud ning käesolevat kriminaalasja arutaval kohtukoosseisul puudub pädevus eelmärgitud kohtulahendite ümberhindamiseks. Seega on üheselt tuvastatud, et kriminaalasjas nr 15230102077 oli kannatanuks Martin Rudsit ja tema suhtes panid süüteod toime X19 ja X18. Asjaolu, et Martin Rudsit on keeldunud selle sündmuse osas ütluste andmisest on aga Martin Rudsit ka ise kohtuistungil tunnistanud. Süüdistatava taotlusel on kohtule esitatud asitõendi vaatlusprotokoll (tl 228-229), mille kohaselt on numbrilt 110 tehtud 5 kõnet numbrile 053836126, millele Martin Rudsit ise ei vasta. Keegi Viljar vastab, et oli tüli sõbraga, aga nüüd kõik OK. Teised kõned on katkestatud. Süüdistatav selgitas kõnede juurde, et sellelt nähtub, et tema telefon on temalt ära võetud ja miks ei algatatud uurimist röövimise osas. Antud etteheide on kohtu arvates käesoleval hetkel täiesti asjakohatu, kuna süüdistatav ise on keeldunud selles kriminaalasjas kannatanuna ütluste andmisest ning kogu kohtueelse menetluse vältel ei ole ta telefoni ära võtmise osas pretensioone esitanud. Kohtu hinnangul ei ole antud tõend käesolevas menetluses asjakohane, kuna ei tõenda KarS § 318 toimepanemise asjaolusid ning seega jätab selle tõendikogumist välja. Kohus ei saa süüdistatava Martin Rudsiti süüküsimuse lahendamisel asuda lahendama teiste isikute süüküsimust M. Rudsiti suhtes veel mõne muu kuriteo toimepanemises, kuivõrd kohus ei saa kohtule esitatud süüdistusakti piiridest väljuda ning kohtule esitatud süüdistusakti kohaselt süüdistatakse kuritegude toimepanemises Martin Rudsitit, mitte teisi isikuid. Kui ilmneksid veel mõne kuriteo tunnused, milles oleks kannatanuks M. Rudsit, siis lahendataks nende isikute süüküsimus M. Rudsiti süüküsimusest eraldi, mitte käesolevas kriminaalmenetluses, kuivõrd üldjuhul eelneb kohtulikule arutamisele kohtueelne menetlus. Kohtueelse menetluse aluseks oleks aga kannatanu avaldus ja sellele järgnev kannatanu ülekuulamine. Süüdistatavale esitatud süüdistusest aga ilmneb üheselt, et avaldust ka kuriteo osas esitada soovis, kuid kannatanuna ütlusi anda ei soovinud. Seega lükkavad süüdistatava enda kohtuistungil esitatud etteheited ümber tema enda väited.

§ 66

lg 3 kohaselt on tunnistaja kohustatud andma ütlusi, kui ütluste andmisest keeldumiseks puudub seaduslik alus käesoleva seadustiku §-de 71–73 järgi. Ütlusi andes on tunnistaja kohustatud rääkima tõtt.

§ 37

lg 3 kohaselt menetlustoimingus kohaldatakse kannatanule tunnistaja kohta sätestatut, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Edasi analüüsibki kohus, kas Martin Rudsiti kannatanuna ütluste andmisest keeldumiseks esines mõni

§ 71

-73 sätestatud alus.

§ 71

lõike 1 kohaselt on õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest kahtlustatava või süüdistatava: 1) alanejal ja ülenejal sugulasel; 2) õel, poolõel, vennal, poolvennal või isikul, kes on või on olnud abielus kahtlustatava või süüdistatava õe, poolõe, venna või poolvennaga; 3) võõras- või kasuvanemal, võõras- või kasulapsel; 4) lapsendajal ja lapsendatul; 5) abikaasal, püsivas kooselus oleval isikul ja tema vanemal, sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu 24 lõppemist. Lõike 2 kohaselt võib tunnistaja keelduda ütluste andmisest ka siis, kui: 1) ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud isikuid; 2) ta on kaastäideviijana või osavõtjana samas kuriteos süüdi või õigeks mõistetud.

§ 72

sätestab ütluste andmisest keeldumise kutse- või muu tegevuse tõttu, mille lõike 1 kohaselt on õigus tunnistajana keelduda kutse- või muus tegevuses teatavaks saanud asjaolude kohta ütluste andmisest: 1) Eestis registreeritud usuorganisatsiooni vaimulikul; 2) kaitsjal ja notaril, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; 3) tervishoiutöötajal ja farmatseudil isiku päritolusse, kunstlikku viljastamisse, perekonnasse või tervisesse puutuvate asjaolude puhul; 31) ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleval isikul teabe kohta, mis võimaldab tuvastada teavet andnud isiku, välja arvatud juhul, kui muude menetlustoimingutega on tõendite kogumine välistatud või oluliselt raskendatud ning kriminaalmenetluse esemeks on kuritegu, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kaheksa aastat vangistust, ütluste andmiseks esineb ülekaalukas avalik huvi ja isikut kohustatakse ütluste andmiseks prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku või kohtu määruse alusel; 4) isikul, kellele on seadusega pandud ameti- või kutsesaladuse hoidmise kohustus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on õigus ütluste andmisest keelduda ka käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikute erialasel abipersonalil. Lõike 21 kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 31 sätestatud juhul on õigus ütluste andmisest keelduda isikul, kes puutub ametialaselt kokku ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevale isikule informatsiooni andnud isikut tuvastada võivate asjaoludega. Lõike 3 kohaselt aga käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutel ja nende erialasel abipersonalil, samuti lõikes 21 nimetatud isikutel ei ole õigust keelduda ütluste andmisest, kui ütluste andmist taotleb kahtlustatav või süüdistatav. Lõikest 4 tulenevalt kui kohus menetlustoimingu põhjal veendub, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isiku keeldumine ütluste andmisest ei seondu tema kutsetegevusega, võib ta kohustada nimetatud isikut ütlusi andma.

§ 73

lõike 1 kohaselt on tunnistajal õigus keelduda ütluste andmisest nende asjaolude kohta, mille suhtes kohaldatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust. Lõike 2 kohaselt kui tunnistaja keeldub ütluste andmisest riigisaladusele või salastatud välisteabele viidates, pöördub uurimisasutus, prokuratuur või kohus riigisaladust või salastatud välisteavet valdava asutuse poole taotlusega kinnitada asjaolude tunnistamist riigisaladuseks või salastatud välisteabeks. Lõike 3 kohaselt, kui riigisaladust või salastatud välisteavet valdav asutus ei kinnita asjaolude tunnistamist riigisaladuseks või salastatud välisteabeks või kui ta ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotlusele kahekümne päeva jooksul, on tunnistaja kohustatud andma ütlusi. Antud juhul ühelegi erandile Martin Rudsit ise viidanud ei ole ning ühtegi ütluste andmisest keeldumise seaduslikku alust ei ole tuvastanud ka kohus. Seega puudus Martin Rudsitil seaduslik alus kannatanuna ütluste andmisest keeldumiseks ja täidetud on KarS § 318 objektiivne koosseis. Samas on M. Rudsitile süüdistusakti kohaselt süüks arvatud seda, et 22.04.2015 kella 11.00 ajal, vaatamata kutse kättesaamisele jättis ütluste andmisest keeldumise eesmärgil ülekuulamisele ilmumata ning 23.04.2015 kella 08.15 ajal Kesklinna politseijaoskonnas Tallinnas, Kolde pst 65 ja 21.05.2015 kella 10.00 ajal Tallinna Vanglas kannatanuna ülekuulamiste rakendamisel keeldus õigusliku aluseta ütluste andmisest tema suhtes toime pandud kuriteo asjaolude kohta. Kohus peab vajalikuks märkida, et KarS § 318 objektiivne koosseis ei hõlma endas menetlustoimingule ilmumata jätmist. Juhul, kui isik jätab menetleja kutsel menetlustoimingule ilmumata, kohalduvad sellise isiku suhtes kriminaalmenetluse tagamise vahendid

§ 138, 139 ja 140 sätestatud korras, kuid sellist isikut ei saa võtta vastutusele Kar

S § 318 järgi, olgu ilmumata jätmiseks mistahes põhjused, mida menetleja ei loe mõjuvaks. Seetõttu leiab kohus, et menetleja kutsele ilmumata jätmise etteheide tuleb süüdistusest välja jätta. Puutuvalt süüdistuse osa, milles süüdistatavat süüdistatakse ütluste andmisest keeldumises 23.04.2015 Kesklinna 25 politseijaoskonnas, siis tulenevalt tunnistaja K. Selgeveere ütlustest tunnistaja M. Rudsiti kannatanuna ülekuulamise protokolli ei vormistanud, vaid koostas ettekande, milles kandis ette sellest, et M. Rudsit keeldus kannatanuna ülekuulamisel ütluste andmisest. Seega jättis K. Selgeveer 23.04.2015 M. Rudsiti kui kannatanu ütlustest keeldumise menetlusseadustikus ette nähtud vorminõudeid järgides vormistamata ja sellest tulenevalt leiab kohus, et ka selles süüdistuse osas on süüdistatava süü tõendamata ning kohus jätab selle osa süüdistusest, so M. Rudsiti poolt 23.04.2015 kannatanuna ülekuulamisel ütluste andmisest aluseta keeldumise faktis süüdistusest välja. Küll on M. Rudsiti poolt kannatanuna ütluste andmisest aluseta keeldumine tõendatud 21.05.2015 aset leidnud ülekuulamise osas, milline menetlustoiming viidi läbi Tallinna Vanglas ja kohus loeb selle süüteo toimepanemise tõendatuks. Kannatanu ülekuulamise protokollis on välja toodud kannatanu õigused ja kohustused, s.h kannatanuna ütluste andmise keeldumise alused ja ebaseaduslikult ütluste andmisest keeldumisele järgnev vastutus. Tunnistaja K. Selgeveere ütluste kohaselt lasi ta M. Rudsitil lugeda iseseisvalt kannatanu õigusi ja kohustusi ning selgitas neid ka suuliselt, kuid kannatanu M. Rudsit keeldus koostööst. Sellest tulenevalt ei andnud M. Rudsit ka menetlustoimingu protokollile ühtegi allkirja. Kuivõrd M. Rudsitile lisaks lugeda andmisele, millest ta keeldus, tutvustati ka suuliselt kannatanu õigusi ja kohustusi, siis oli ta kannatanu õigustest ja kohustustest teadlik. Seega Martin Rudsit teadis, et tal puudub seaduslik alus ütluste andmisest keelduda ja et sellele järgneb kriminaalvastutus. Martin Rudsiti taoline käitumine oli toime pandud teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Seega oma tegevusega pani Martin Rudsit toime kannatanu poolt kriminaalmenetluses ütluste andmisest aluseta keeldumise, s.o KarS § 318 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3. TSIVIILHAGI Kohtueelsel menetlusel on kannatanu OÜ X2 esitanud tsiviilhagi 67 euro nõudes, kannatanu X3 tsiviilhagi 105,46 euro nõudes, kannatanu X4 262,63 euro nõudes, X6 AS 90 euro nõudes ja kannatanu X1 tsiviilhagi 619,65 euro nõudes. Käesoleva kohtuotsusega mõistetakse süüdistatav süüdi kuritegudes, millega süüdistatav tekitas kannatanutelele varalist kahju. Prokurör väitis kohtuistungil, et osad kannatanud on tsiviilhagidest loobunud ja ta esitab kirjalikult need loobumised hiljem. Kohtule on kirjalikult esitatud ainult X6 AS tsiviilhagist loobumine. Teiste kannatanute puhul tsiviilhagist loobumist esitatud ei ole ja kuna prokuröri vastavasisulised väited ei ole tõendi väärtusega, siis kohus peab lähtuma kohtule esitatud tsiviilhagidest ja esitatud tõenditest ning lugema need tsiviilhagid jätkuvalt esitatuks. Kuna X6 AS loobus tsiviilhagist (tl 114-115), siis jätab kohus

§ 310

lg 1 alusel X6 AS-i tsiviilhagi rahuldamata.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, 26 sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagide aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud kuritegudega. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikutele süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista süüdistatavalt kannatanute kasuks. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav tunnistas tsiviilhagisid KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi kvalifitseeritud kuritegudes täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hagejate nõuded õigeks, siis rahuldab kohus hagid. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagid. Esitatud hagid ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuuluvad esitatud hagid (kannatanu OÜ X2 esitatud tsiviilhagi 67 euro nõudes, kannatanu X3 tsiviilhagi 105,46 euro nõudes, kannatanu X4 tsiviilhagi 262,63 euro nõudes) täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanute kasuks välja mõistmisele. Kohtuotsuses on tõendamist leidnud, et kannatanule X1-le tekitas Martin Rudsit kuriteoga varalist kahju 619,65 euro ulatuses, mis koosneb röövitud sularahast summas 257,45 eurot (tl 109, 111-112), lõhutud klaasvitriini taastamisväärtusest 92,40 eurot (tl 110) ja seoses vitriini lõhkumisega rikutud kalatoodetest väärtuses 269,80 eurot (lõhe filee 5,2 kg, maksumusega 13,90 eurot kilo, kogumaksumusega 72,28 eurot; forelli filee 3,3 kg, maksumusega 12,90 eurot kilo, kogumaksumusega 42,57 eurot; värske räim 15,1 kg, maksumusega 1,50 eurot kilo, kogumaksumusega 22,65 eurot; räime rümp 19,6 kg, maksumusega 4,20 eurot kilo, kogumaksumusega 82,32 eurot; haugi filee 4,2 kg, maksumusega 11,90 eurot kilo, kogumaksumusega 49,98 eurot) (tl 108). Klaasvitriini lõhkumine ja sellega seotud kalatoodete kahjustumine ning sellest tulenevalt müügikõlbmatuks muutumine nähtub ka vaatlusprotokolli fotodelt (tl 88) ning kuna ka need kahjud on otseselt seotud röövimise toimepanemisega, siis leiab kohus, et tsiviilhagis on põhjendatult kahjusummana esitatud 619,65 eurot. Süüdistatav küsis kohtuistungil, kas ei oleks pidanud tegema ekspertiisi X1-le tekitatud kahju osas, kuna ei pea usaldusväärseks kannatanu enda tehtud arvutusi ja inventuuri kahju suuruse kohta. Samas 9 varguse episoodi osas süüdistatav kahju suuruse ekspertiisi ei nõudnud, vaid nõustus just kannatanute koostatud kahjude suurusega. Kohus leiab, et antud juhul on kahju suurust pädev hindama ka kannatanu ise ja kahjude kohta on esitatud dokumentaalsed tõendid, seega kohtul puudub alus nende õigsuses kahelda või täiendavat ekspertiisi korraldada. Seda eriti olukorras, kus värske kala on kiiresti riknev kaup, mida ei ole võimalik kolm aastat säilitada. Klaasikildude sattumine müügil oleva kala hulka välistab sellise kala ostjatele müümise juba ostjate tervise huvides ning sellisel moel rikutud kaup tuleb müügilt kõrvaldada. Kuivõrd aga müügikõlbmatuks muutunud kala ei ole võimalik müüa, on kala müügikõlbmatuks muutumisega tekkinud kannatanule varaline kahju. 27 Seetõttu kuulub X1 esitatud tsiviilhagi 619,65 euro nõudes täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele.

1. KARISTUS Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud karistamise alustega, milliste kohaselt on karistamise aluseks esmajoones isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 200 lg 2 p 4 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus kolm- kuni viisteist aastat. Hinnates süüdistatava süü suurust arvestab kohus tekitatud vägivalla intensiivsust ja röövitud eseme väärtust. Süüdistatav tekitas oma käitumisega ühele eakale naisterahvale füüsilist valu tema tõukamisega vastu laua nurka ja teisele eakale naisterahvale tema käte ukselingi küljest lahti kangutamisega ja pikali tõukamisega. Röövitud sularaha väärtus oli 257,47 eurot, kuid klaasvitriini lõhkumisega tekitati veel varalist kahju üle 300 euro. Seega leiab kohus, et arvestades süüteo asjaolusid ei ole süüdistatava süü suur. Süüdistatav end röövimises süüdi ei tunnistanud. Süüdistusaktis on märgitud raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p 3 alusel mõlema kannatanu kõrge iga. X9 on sündinud 1941 aastal, seega teo toimepanemise ajal oli ta 73-aastane. X8 on sündinud 1950 a, seega teo toimepanemise ajal oli ta 65-aastane. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav sai kannatanute vanusest ka üheselt aru ega saanud neid pidada enda eakaaslasteks. Selline teadmine süüdistatavat aga tagasi ei hoidnud. Kohtupraktika kohaselt on kõrge iga seotud pensionieaga ja kannatanute sünniaega arvestades asub kohus üheselt seisukohale, et tegemist oli kõrges eas isikutega. Taolise raskendava asjaolu esinemine suurendab süüdistatava süü suurust. Eripreventsiooni arvestades juhib kohus tähelepanu karistusregistri väljavõttele (tl 175178), mille kohaselt on süüdistatavat varem karistatud KarS § 200 lg 2 p 5, 7 ja 8 ettenähtud röövimise eest vangistusega 3 aastat ja 9 kuud. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt võib korduvalt karistatud isiku puhul ka keskmise süü korral kohaldada karistust ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras kui süüdlases on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Samuti üldpreventsioonist lähtuvalt leiab kohus, et ühiskond ei saa leebelt reageerida vägivallale kõrges eas isikute vastu. Teadmine, et teisi inimesi teenindava töötaja kallal vägivalda tarvitavaid ja neilt vägivallaga vara hõivavaid isikuid karistatakse karmilt mõjub positiivselt ka ühiskonna turvalisusele. Kohus leiab, et kõrges eas isikute suhtes vägivalla tarvitamine, olenemata sellest, et vägivald ei olnud intensiivne, ei saa kuidagi olla ühiskonnas aktsepteeritav käitumine nagu millegipärast arvas kaitsja. Arvestades röövimise toimepanemise asjaolusid, s.h seda, et vägivald ei olnud kuigi intensiivne, siis leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista karistusmäära keskmises määras. Alla keskmise määra karistus ei ole antud juhul kohaldatav eripreventsioonist lähtuvalt ning ka seetõttu, et esineb raskendav asjaolu. Süüdistatavale KarS § 318 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava karistusregistri andmete kohaselt on süüdistatavat varem korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kohtule ei ole esitatud andmeid ka selle 28 kohta, et süüdistataval oleks olnud legaalset sissetulekut. Lisaks sellele on süüdistatav vahi alla üle kolme aasta. Süüdistatavale inkrimineeritud varavastaste kuritegude toimepanemine viitab aga üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise, kuivõrd selline karistus ei oleks täidetav. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kuriteo asjaoludest nähtub, et süüdistatav helistas ise politseisse ja teatas tema vastu toimepandud kuriteost. Tema vastu suunatud ründe lõppemisel aga keeldus ta edaspidi ilma õigusliku aluseta ja ilma igasuguse põhjendusteta ütluste andmisest kannatanuna. Kohtu hinnangul on süüdistatava süü hinnatav keskmisena. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et kuna süüdistatava süü on keskmine ja puuduvad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, siis karistus tuleb mõista karistusmäära keskmises määras. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Kuna tegemist on alternatiivsete karistusliikidega, siis peaks kohus võtma seisukoha selles osas, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemat karistuse liiki. Kohus on juba ülalpool KarS § 318 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest karistuse liiki valides asunud seisukohale, et süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud, mistõttu ei hakka kohus seda seisukohta kordama. Käesoleva kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tuvastamist leidnud, et süüdistatav pani toime 8 varguse episoodi ja 1 varguse katse episoodi. Varastatud esemete väärtus ei olnud kuigi suur. Seega on süü hinnatav keskmisena. Süüdistatav peab kergendavaks asjaoluks süü tunnistamist varguse episoodides. Kohus leiab, et süü tunnistamist ei ole võimalik kergendava asjaoluna arvestada. KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt on kergendava asjaoluna arvestatav süü ülestunnistamisele ilmumine ja sel juhul ilmub isik ise politsei juurde üles tunnistama süütegu, mille toimepanemisest või toime panijast politsei eelnevalt teadlik ei olnud. Antud juhul peeti isik kinni varguse katselt seetõttu, et teda kahtlustati süüteo toimepanemises. Süüdistatav ei läinud ise politseisse oma süüd üles tunnistama, seega süüdistatava hilisem süü tunnistamine pärast kinnipidamist ei ole kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Hinnates süüdistatava väljendatud kahetsust, siis leiab kohus menetluse käigus uuritud tõendite pinnalt, et süüdistatava kahetsus ei ole siiras ning sellesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Süüdistatava kahetsus on ennast õigustav, kuna selle kohaselt on tarbekaupade (juust, kohvi, alkohol) varastamine süüdistatava arvates normaalne, kui palk on vaid 400 eurot ja riik ei suuda tagada isikule normaalset elustandardit. Süüdistatav on toime pannud 8 varguse ja 1 varguse katse episoodi. Kohtu hinnangul näitab taoline järjekindel käitumine igasuguse kahetsuse puudumist ning teadlikku soovi süsteemselt käituda õigusvastaselt. Samuti leiab kohus, et varguste toimepanemine on süüdistatava jaoks muutunud elustiiliks, millega kõrvaliste isikute vara arvelt elatuda. Olles eelnevalt korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest jätkas süüdistatav samalaadsete kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et süüdistatav ei soovi aru saada oma teo keelatusest ega kahetse tehtut sugugi. Seega kohus kergendavaid asjaolusid ei tuvastanud. 29 Süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt on teda korduvalt karistatud varguste toimepanemiste eest ning omaksvõetud kohtupraktika kohaselt võib korduvalt karistatud isiku puhul ka keskmise süü korral kohaldada karistust ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras kui süüdlases on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades varguste toimepanemise asjaolusid, s.h seda, et varastatud esemete väärtus ei olnud kuigi suur, siis leiab kohus, et süüdistatavale võib siiski karistuse mõista karistusmäära keskmise määra lähedases määras. Liitkaristuse mõistmisel arvestab kohus sellega, et tegemist on eriliigiliste õigushüvede vastu toime pandud kuritegudega. Sellest tulenevalt peab kohus vajalikuks mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, kuid seda mitte täies ulatuses. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval mitmeid kehtivaid kriminaalkaristusi (tl 175-178). Poole aasta möödudes viimase varavastase kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse kandmiselt vabanemisest pani süüdistatav toime kaheksa vargust, ühe varguse katse ja ühe röövimise, mis näitab süüdistataval igasuguse õiguskuulekuse puudumist. Seega välistab juba süüdistatava isik tema suhtes karistuse kohaldamata jätmise. Lisaks ei ole süüdistatava suhtes võimalik kohaldada KarS § 73 või § 74 sätteid, s.t ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist ka seetõttu, et mõistetav liitkaristus ületab eeltoodud sätete maksimaalse katseaja 5-aastase piirmäära. Seega puudub igasugune alus kaaluda süüdistatava suhtes karistusest osaliselt või täielikult tingimisi vabastamist ja mõistetud vangistus tuleb määrata ära kandmisele täies ulatuses.
2. MENETLUSKULUD

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 186

lg 1 kohaselt, kui kassatsioonimenetluses tehakse üks käesoleva seadustiku § 361 lõike 1 punktides 2–7 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Antud juhul tehti otsus

§ 361

lg 1 p 6 alusel, seega kõik eelnenud kohtumenetlusega tekkinud menetluskulu jääb riigi kanda. Süüdistatava kanda jäävad käesoleva süüdimõistva otsusega kaasnevad kriminaalmenetluse kulud ja kohtueelse menetlusega seotud kulud. Käesolevas asjas on menetluskuludeks esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 2,5 kuupalga alammääras ja määratud kaitsjale makstud tasud käesolevas kohtumenetluses. Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule 30 silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Antud juhul ei ole tegemist juhusliku episoodiga süüdistatava elus, kuna ta on ka varem kohtu poolt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Seega uusi süütegusid toime pannes oli ta teadlik asjaolust, et uue süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud jäävad taas tema kanda. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et menetluskulude osalisel riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja hüvitamisele kuuluvad menetluskulud tuleb jätta süüdistatava kanda. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks seotud kulusid. Kriminaalmenetluse raames esitatud tsiviilnõude korral loetakse esindajale makstud mõistliku suurusega tasu menetluskulude hulka (

§ 175lg 1 p 1) ning süüdimõistmise korral hüvitab need süüdimõistetu.

X1-l on tekkinud menetluskulud seoses valitud esindajale makstud tsiviilhagi esitamise kuluga 360 euro ulatuses (tl 113). Arvestades tsiviilhagi aluseks oleva kahju hindamist ja seda, et kahju koosneb erinevatest komponentidest, siis leiab kohus, et õigusabi kulud on mõistliku suurusega ning tuleb täies mahus kannatanu kasuks välja mõista süüdistatavalt. Samas leiab kohus, et arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust ja tsiviilhagide hüvitamise kohustust, siis esinevad alused võimaldada menetluskulude hüvitamist (

§ 180

lg 3 ja

§ 313lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul.

Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Merle Haruoja Rahvakohtunik Märt Toming Eesistuja /allkirjastatud digitaalselt/ 31 Monika Grau Rahvakohtunik