lg 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles maakohus jättis menetluskulud maakohtus rahaliselt kindlaks määramata, samuti osas, milles maakohus tasaarvestas poolte menetluskulude nõuded ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 541 eurot 44 senti (maakohtu määruse resolutsiooni p 3). Maakohtu määrus tuleb tühistada ka osas, milles maakohus määras, et viivise arvestus menetluskuludelt tuleb lõpetada, kui see võrdsustub väljamõistetud ja tasumata menetluskuludega 541 eurot 44 senti (maakohtu määruse resolutsiooni p 5). Tühistatud osades tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
lg 4 sätestab, et juhul, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
lg 2 kohaselt, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1 (s.o kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses), määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hageja menetluskulude rahalist suurust ja ringkonnakohus muutis oluliselt menetluskulude jaotust, tuli maakohtul
lg 4 ja § 177 lg 2 kohaselt määrata menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist, arvestades Tartu Ringkonnakohtu
lg 4 ja § 177 lg 2 kohaselt peab menetluskulusid kindlaks määrama maakohus, ei saa ringkonnakohus seda rikkumist ise kõrvaldada. Eelneva tõttu ei saa ringkonnakohus määruskaebust täies ulatuses rahuldada. Maakohtu määrus tuleb seega tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud maakohtus rahaliselt kindlaks määramata, samuti osas, milles maakohus tasaarvestas poolte menetluskulude nõuded ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 541 eurot 44 senti. Maakohtu määrus tuleb tühistada ka osas, milles maakohus määras, et viivise arvestus menetluskuludelt tuleb lõpetada, kui see võrdsustub väljamõistetud ja tasumata menetluskuludega 541 eurot 44 senti. Tühistatud osades tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul määrata rahaliselt kindlaks menetluskulud maakohtus ja sellest tulenevalt teha ka uus tasaarvestus. 11. Lisaks märgib ringkonnakohus ka järgmist.
lg 5 kohaselt võib menetlusosaline nõuda kohtult menetluskulude kohta tehtud kohtuotsuse või määruse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud või asja materjalidest nähtuvate menetluskulude suhtes.Täiendamist võib nõuda kümne päeva jooksul alates menetluskulude kindlaksmääramise kohta tehtud kohtuotsuse või määruse kättetoimetamisest. Seega oli hagejal õigus taotleda, et kohus täiendava määrusega võtaks seisukoha ka maakohtus kantud menetluskulude osas. Eelnev ei välista aga hageja määruskaebuse esitamise õigust. 12. Vastuses määruskaebusele on kostja leidnud, et hageja ei esitanud oma menetluskulude nimekirja õigeaegselt (kohtuistungil). Vaatamata sellele, et ringkonnakohus menetluskulusid kindlaks ei määra, peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Kõigi menetluskulude nimekirja esitamine ühes dokumendis pärast viimast istungit kohtu määratud tähtpäevaks on lubatud vaatamata sellele, et seadus näeb ette menetluskulude nimekirja mitmeastmelise esitamise. Kõigi kulude kohta ühtse nimekirja esitamine aitab kaasa menetlusökonoomiale ja asja lahendamisele mõistliku aja jooksul. Ühtse kulunimekirja esitamine ei venita menetlust, sest kohus peab
lg 1 teise lause järgi andma pooltele tähtaja viimasel kohtuistungil 4 kantud kulude nimekirja esitamiseks.
lg 8 kohaselt peab kohus määrama teisele poolele lisaks ka maksimaalselt seitsmepäevase tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Pigem võib menetluse venimist põhjustada mitmeastmeline kulunimekirjade esitamine, kui enne kohtuistungit kantud menetluskulude nimekiri esitatakse kohtule hilinemisega ja menetlusosaline taotleb hiljem
septembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-16, p 13). 13.
lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.