Obsah (7)

§ 189§ 318§ 339§ 326§ 248§ 245§ 180

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-9189 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Kriminaalasi Daniil Keplasti

) § 180 lg 3 alusel määras kohus, et D. Keplastilt väljamõistetud menetluskulud peab süüdistatav tasuma ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

1. D. Keplast esitas maakohtu otsuse peale määruskaebuse, milles vaidlustab temalt kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid summas 787,71 eurot. D. Keplast palub tasumisele kuuluvaid menetluskulusid vähendada, jättes osa kohtukuludest riigi kanda. D. Keplast selgitab määruskaebuses, et kohtuotsusega võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus. Seoses sellega kaalub tema praegune tööandja M. AS temaga töösuhte lõpetamist ning ta võib kaotada stabiilse sissetuleku, kuni uue töökoha leidmiseni. Ta on kohustatud pidama ülal oma alaealist tütart ning seetõttu on tal ka raske tasuda temalt väljamõistetud kohtukulusid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud määruskaebusega, leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
3. D. Keplast vaidlustas temalt kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid määruskaebe, mitte apellatsiooni korras. Kolleegiumi hinnangul on see kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt võimalik, kuivõrd pole sätet, mis välistaks

§ 189lg 3 ja § 191 lg 1 kohaldamise kokkuleppemenetluses.

Samas peab arvestama, et

§ 318

lg 3 p-st 4 tulenevalt on kokkuleppemenetluses tehtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisel määruskaebeõigus sarnaselt apellatsiooniõigusele piiratud vaid

§ 318lg-s 4 loetletud juhtudega.

Nii on Riigikohus asunud seisukohale, et

§ 318

lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang kohaldub ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

(Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari
2. a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.3.) Riigikohtu viidatud lahendis räägitakse „kaebusest“ üldiselt, mitte üksnes apellatsioonist. Seega on kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuses sisalduvat kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võimalik vaidlustada nii apellatsioonis kui ka määruskaebuses, kuid mõlemal juhul üksnes

§ 318lg-s 4 ette nähtud alustel.

6. Nagu eelnevalt märgitud, on kaebeõigus kokkuleppemenetluses

§ 318lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt piiratud.

Seetõttu saab ringkonnakohus Viru Maakohtu

1. novembri
2. a otsuses sisalduvale kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme. 7.

§ 248

lg 1 p 5 mõtte kohaselt saab kohus kokkuleppemenetluses teha üldjuhul üksnes sellise kohtuotsuse, mis vastab täies ulatuses kokkuleppe sisule, s.t

§-s 245 nimetatud küsimuste lahendamisel ei tohi kohus kokkuleppest kõrvale kalduda (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuli
2. a otsus asjas nr 3-1-2-4-12, p 40). Olukorras, kus kohus kokkuleppe sisuga (mingis osas) ei nõustu, tuleb tal kriminaaltoimik

§ 248

lg 1 p 2 või 3 alusel prokuratuurile tagastada, samuti ei ole välistatud see, et kohus teeb süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile ettepaneku kokkulepet kohtuistungil muuta (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a määrus asjas nr 3-1-1-47-16, p 7). Seega on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. veebruari
4. a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.3.) 10.

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt märgitakse kokkuleppes ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel −

§ 248lg-st 1 (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.3).

Riigikohus on

§ 245

lg 1 p-le 12 tuginedes selgitanud, et prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises.

Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. (Vt Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.2.)

1. Kõnealuses asjas on D. Keplast, tema kaitsja ja prokurör sõlminud
2. novembril 2018 kokkuleppe, milles on muuhulgas kokku lepitud ka süüdistatava poolt hüvitamisele kuuluvates kriminaalmenetluse kuludes. Kokkuleppe kohaselt on menetluskuludeks sundraha 750 eurot ja joobeseisundi tuvastamise ekspertiisi maksumus 37,71 eurot. Kokkuleppes on kriminaalmenetluse kulud esitatud ka absoluutsummana, märkides, et kokku kuulub D. Keplastilt menetluskuludena väljamõistmisele 787,71 eurot. Kokkuleppe kohaselt on A. Keplastil õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul.
3. Kohus arutas kokkulepet
4. novembril 2018 peetud kohtuistungil. Istungiprotokollist nähtub, et D. Keplast on vastanud kohtuniku küsimusele, et kokkuleppe sisu on talle arusaadav ja ta jääb kokkuleppe juurde. Maakohus kinnitas kokkuleppe süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega. Eeltoodust tuleneb, et maakohus ei ole otsust tehes rikkunud kokkuleppemenetluse norme. Samuti ei ole alust väita, et kohus oleks oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Järelikult puudub alus maakohtu otsuse vaidlustamiseks. 13.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab kaebuse apellandile muu hulgas juhul, kui selle on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust.

Kuna eeltoodud põhjustel ei ole D. Keplastil

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust määruskaebuses märgitud küsimuses vaidlustada, tuleb kaebus jätta

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

/allkiri/ Aarne Sarjas