1-17-10162/312

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-10162 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. juuli
3. a otsus Taotlus Alberts Burkevicsi kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuninga taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks RESOLUTSIOON
4. Rahuldada Alberts Burkevicsi kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuninga taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks osaliselt.
5. Määrata Advokaadibüroo Objartel & Partnerid OÜ-le Alberts Burkevicsile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot (sh käibemaks 60 eurot).
6. Jätta kaitsjatasu riigi kanda. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Tartu Maakohus tegi
8. juulil 2018 otsuse, millega tunnistas I.S., L.M. , Alberts Burkevicsi ja I.B. karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi. A. Burkevicsi mõistis kohus süüdi ka KarS § 4231 järgi. Kohus mõistis A. Burkevicsile KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel karistuseks 5 aastat 6 kuud vangistust ja KarS § 4231 alusel karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendas kohus üksikkaristustest raskeimat ja mõistis liitkaristuseks 6 aastat vangistust, mille kandmise alguseks luges isiku vahi alla võtmise.
9. A. Burkevicsi kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas esitas
10. augustil 2018 kohtuotsuse peale apellatsiooni, milles taotles otsuse tühistamist A. Burkevicsi süüdimõistmises KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning uue otsuse tegemist, millega tunnistada süüdistatav süüdi KarS § 184 lg 1 järgi 480,3 grammi marihuaana omandamises
11. mail 2017 ja KarS § 4231 järgi ning vähendada mõistetud karistust. Alternatiivselt taotles kaitsja A. Burkevicsile KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mõistetud karistuse vähendamist miinimummäärani. Koos apellatsiooniga esitas kaitsja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.
12. Tartu Ringkonnakohtu
13. detsembri
14. a otsusega tühistati maakohtu otsus osas, millega kohus mõistis A. Burkevicsi süüdi A. S
15. aasta jaanuari alguses vähemalt 100 grammi marihuaana edasiandmises ja mõisteti A. Burkevics selles osas õigeks. Samuti mõistis kohus A. Burkevicsi ja I. B õigeks 0,030 grammi marihuaana hoidmises. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse põhiosast välja põhjendused, mille kohaselt mõistis kohus I. S ja L. M õigeks V.V.
16. detsembril 2016 antud 15 grammi marihuaana omandamises A. S. Veel tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega kohus konfiskeeris KarS § 832 lg 1 alusel I.B. kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud kuldsõrmuse, I.B. ja A. Burkevicsi sõiduauto läbiotsimisel leitud 40 eurot ja I. S ja L.M. elukoha läbiotsimisel leitud 300 eurot. KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel mõistis ringkonnakohus süüdistatavatelt välja poolele kuritegelikule tulule vastava summa, st A. Burkevicsilt ja I.B. kummaltki 2943,06 eurot ja I. S ja L.M. lt kummaltki 3202,5 eurot. Kriminaalmenetluse käigus arestitud A. Burkevicsi ja I.B. sõiduki läbiotsimisel leitud 40 eurot ja I. S ja L.M. elukoha läbiotsimisel leitud 300 eurot jättis kohus võrdsetes osades süüdistatavate kohustuste tagamiseks aresti alla. I.B. kahtlustatavana kinnipidamisel leitud kuldsõrmuse vabastas kohus aresti alt. Maakohtu otsus tühistati ka osas, millega kohus mõistis I. S, L.M. lt, A. Burkevicsilt ja I.B. võrdsetes osades välja sõiduauto Audi A6 (reg.märgiga XXX) saatekulu. Ringkonnakohus mõistis sõiduauto saatekulu katteks I.B. ja A. Burkevicsilt kummaltki välja 112 eurot. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus lahendas kaitsjate taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Sealhulgas rahuldas ringkonnakohus A. Burkevicsi kaitsja vandeadvokaadi abi H. Kuninga taotluse kohtuistungil osaletud 2 tunni eest 120 euro hüvitamiseks.
17. A. Burkevicsi kaitsja vandeadvokaadi abi H. Kuningas esitas
18. detsembril 2018 ringkonnakohtule järelepärimise, milles juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et koos apellatsiooniga
19. augustil 2018 esitatud taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks on jäänud ringkonnakohtu otsuses lahendamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20. Ringkonnakohus on seisukohal, et A. Burkevicsi kaitsja riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Oma seisukohta põhjendab kohus järgmiselt.
21. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 7 sätestab, et kohus, uurimisasutus või prokuratuur kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks 2 tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Justiitsministri
22. juuli
23. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) kuni
24. detsembrini 2018 kehtinud redaktsiooni § 6 lg 3 järgi on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikult arutamisel üldmenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, 25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 300 euro ühes kohtuastmes. Tasude ja kulude korra § 6 lg 5 järgi on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise kriminaalasja kohtuistungil 25 eurot iga poole tunni kohta. Tasude ja kulude korra § 2 lg 1 järgi võib kohus, uurimisasutus või prokuratuur riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas. Kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub tasude ja kulude korra § 1 lg 10 kohaselt tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks.
25. A. Burkevicsi kaitsja
26. augustil 2018 esitatud taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsuse analüüsile neli tundi, mille eest taotleb kaitsja tasu 200 eurot. Apellatsiooni on kaitsja koostanud
27. augustil 2018 ühe tunni, mille eest taotleb ta tasu 200 eurot (tasu on suurendatud 300%), ja
28. augustil 2018 samuti ühe tunni, mille eest taotleb tasu 150 eurot (tasu on suurendatud 200%). Kokku taotleb kaitsja tasu 660 eurot (sealhulgas käibemaks 110 eurot).
29. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Taotlusest nähtuvalt on kaitsjal kulunud maakohtu otsuse analüüsile ja apellatsiooni koostamisele kokku kuus tundi. Nende toimingute eest näeb tasude ja kulude korra § 6 lg 3 ette tasu 25 eurot iga poole tunni kohta. Järelikult on tasu kuue tunni eest 300 eurot. Esitatud taotluses on kaitsja aga suurendanud apellatsiooni koostamise eest taotletud tasu osaliselt 300% ja osaliselt 200%. Esmalt jääb ringkonnakohtu jaoks ebaselgeks kaitsja arvutuskäik. Ühe tunni eest kuulub tasude ja kulude korra § 6 lg 3 kohaselt hüvitamisele 50 eurot, mida suurendades 300% ja 200% on tulemuseks vastavalt 150 eurot ja 100 eurot. Kaitsja seevastu on taotlenud tasu vastavalt 200 ja 150 eurot ehk mõlemal juhul 50 eurot rohkem. Samas juhib ringkonnakohus tähelepanu sellelegi, et tasude ja kulude korra § 2 lg 1 järgi võib kohus tasu piirmäära suurendada advokaadi põhjendatud taotluse alusel, kui riigi õigusabi osutamine oli eriliselt töömahukas. Kõnealuses asjas ei ole kaitsja oma taotlust põhjendanud. Samuti ei saa riigi õigusabi osutamist ringkonnakohtu hinnangul pidada eriliselt töömahukaks. Kaitsja on esitanud apellatsiooni kokku 11 leheküljel, mida ei saa pidada ülemäära mahukaks. Järelikult puudub alus riigi õigusabi eest ette nähtud tasu piirmäära suurendamiseks ja kaitsjale tuleb hüvitada tasu 300 eurot, millele lisandub käibemaks 60 eurot, s.o kokku 360 eurot.
30. Tartu Ringkonnakohus tegi
31. detsembril 2018 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, st tühistas osaliselt maakohtu otsuse ja tegi tühistatud osas uue otsuse. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-des 2–4 või lg-s 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Sama paragrahvi teise lõike esimese lause kohaselt jäävad apellatsioonimenetluse kulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud, vaid siis, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend. Need sätted ei võimalda KrMS § 337 lg 1 p-des 2–4 nimetatud lahendi tegemise korral apellatsioonimenetluse kulu riigi ja menetlusosalise vahel jagamisel lähtuda sellest, millises ulatuses menetlusosalise huvides esitatud apellatsioon rahuldati. Riigikohus on varem asunud seisukohale, et apellatsioonimenetluse kulu jääb täies ulatuses riigi kanda isegi juhul, kui maakohtu otsus tühistatakse (osaliselt) üksnes prokuratuuri apellatsiooni alusel ja menetlusosalise huvides esitatud apellatsioon jääb täielikult rahuldamata (vt Riigikohtu 3 kriminaalkolleegiumi
32. detsembri
33. a otsus asjas nr 3-1-1-79-14, p 41). Järelikult jääb A. Burkevicsi kaitsjale käesoleva määruse alusel tasumisele kuuluv summa riigi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau 4