järgi mõisteti süüdi ja määrati liitkaristus varasema kohtuotsusega mõistetud kandmata karistusega, kokku vangistus 3 aastat 2 kuud 29 päeva, vabanes karistuse kandmiselt 27.08.2016.a., karistatus kustumata, - väärteos kehtivaid karistusi 7, tõkend – vahistamine - süüdistuses
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Janis Kumarit süüdistatakse selles, tekitas alaealisele N Kle raske tervisekahjustuse ettevaatamatusest, nimelt 04.06.2018.a kella 21:30 paiku tuli tema xxxx asuvasse korterisse venna I Ki juurde ööbima ning jättis temaga kaasas olnud 0,5 liitrise „Värska“ pudeli, mis sisaldas üle poole pudeli narkootilist ainet xxxx sisaldavat vedelikku, köögilauale. Järelevalveta jäetud pudelist jõi I Ki alaealine laps N K 05.06.2018.a. ajavahemikul kella 07.00-08.00 ühe lonksu vedelikku suu jahutamiseks, kuna tema tee oli liiga kuum. Vedelik, mida N K jõi oli kibe ja ta sülitas selle suust välja. Seejärel võttis N K ja kallas nimetatud „Värska“ pudeli sisu kraanikaussi ja lasi pudeli vett täis ning siis kallas juba pudelis olnud vett endale tee sisse ja jõi tee ära. Seejärel 05.06.2018.a. hommikul kooli poole liikudes, hakkas N Kl pea ringi käima, iiveldas ja tekkisid koordinatsiooni häired, koolis, xxxx, kaotas N K teadvuse ja ajavahemikul kella 08.19-08.29 toimetati ta SA Tallinna Lastehaiglasse, kus temal tuvastati narkootilise aine xxxx (xxxx) mürgistus. Isiku ekspertiisiakti nr 18E-PõI0117 arvamuse kohaselt oli N K terviseseisund hospitaliseerimisel eluohtlik, kuna esines süvenev teadvusehäire (xxxx). Lisandunud oksendamise tõttu esines potentsiaalne oht maosisu hingamisteedesse sattumiseks ning mehhaanilise lämbuse tekkeks. Sellise käitumisega pani Janis Kumar toime raske tervisekahjustuse tekitamise ettevaatamatusest raske hooletuse vormis, kuna ta ei teadnud, et tema tegevuse tagajärjel tekivad kannatanule rasked tervisekahjustused, kuid oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, et venna peres olevad väikesed lapsed võivad sellest pudelist juua, samuti täisealised, keda ta ei hoiatanud pudeli sisu osas ja jättis selle kättesaadavasse kohta. Janis Kumaril puudub Ravimiameti luba narkootilise aine xxxx omandamiseks. Ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse tekitamisega pani Janis Kumar toime
Samuti tuvastati, et Janis Kumar juhtis süstemaatiliselt ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta mootorsõidukeid järgmiselt: 05.08.2017 kella 17:45 ajal xxxx maja juures juhtis mootorsõidukit xxxx, registreerimismärgiga xxxx; 06.08.2017 kella 08.38 ajal Tallinnas, Punane ja Varraku tänavate ristmikul juhtis mootorsõidukit xxxx, registreerimismärgiga xxxx; 09.12.2017 kella 00.48 ajal Tallinnas, Sitsi 9 juures juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx; 07.06.2018.a kella 22.15 paiku Tallinnas, Hobujaama tn 5 juures juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Seega Janis Kumar rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Seega sõiduki süstemaatilise juhtimisega juhtimisõiguseta isikuna pani Janis Kumar toime
Samuti tuvastati, et Janis Kumar tahtlikult juhtis 06.08.2017 kella 08.38 ajal Tallinnas, Punane ja Varraku tänavate ristmikul mootorsõidukit xxxx, registreerimismärgiga xxxx olles narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis (amfetamiini, fentanüüli, tetrahüdrokannabinooli metaboliit karboksütetrahüdrokannabinooli tarvitamisest tingitud joobes); Samuti tema 09.12.2017 kella 00.48 ajal Tallinnas, Sitsi 9 juures juhtis tahtlikult mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis (amfetamiini, tetrahüdrokannabinooli metaboliit tarvitamisest tingitud joobes); Samuti tema 07.06.2018 kella 22.15 ajal Tallinnas, Tallinn, Hobujaama 5 juures juhtis tahtlikult mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis (amfetamiini, metaamfetamiini, tetrahüdrokannabinooli metaboliit tarvitamisest tingitud joobes). Seega rikkus tema korduvalt liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis juhtides, pani Janis Kumar toime
Samuti tuvastati, et Janis Kumar korduvalt esitas hasartmängukorraldaja ruumides õnnemängudele pääsemiseks võõrale isikule kuuluva
mõistes tähtsa isikliku dokumendi, kuna selle esitamist nõutakse vastavalt Hasartmänguseaduse § 37 lg 9 isikute registreerimisel õnnemängule pääsemiseks ja nimelt: 10.07.2017 kell 02:20 xxxx asuvas xxxx ruumides esitas tema kasiino töötajale registreerumisel A S nimele Politsei –ja Piirivalveameti poolt 25.04.2016 väljastatud elamisloakaardi nr xxxx; 01.08.2017 kell 12:00 xxxx kasiino ruumides esitas tema kasiino töötajale registreerumisel J V nimele Maanteeametis 16.12.2013 väljastatud juhiloa xxxx. Teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, pani Janis Kumar toime
MS § 245 sätetest on prokurör Rita Siniväli, süüdistatav Janis Kumar ja tema kaitsja Kristina Suvalova käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Janis Kumarile karistuseks 5 2 kuud vangistust;
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 6 kuud vangistust;
lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergemad kaetuks raskeima karistusega ning kokku mõista karistuseks 1 aasta vangistust.
karistusaja hulka ning kandmisele kuulub vangistust 11 kuud ja 29 päeva ning karistusaja alguseks lugeda 07.06.2018.a.
järgi karistada rahalise karistusega 30 miinimumpäevamäära suuruses summas, seega 300 eurot, mis jätta kandmiseks iseseisvalt.
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Janis Kumar temale
lg 1, § 4231 , § 424 lg 2, § 349 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Janis Kumarilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 750 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb Janis Kumarilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. kokku summas 1140 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 tuleb Janis Kumaril tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Janis Kumarilt tuleb välja mõista ekspertiisitasu kokku summas 1116 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 3006 eurot tuleb Janis Kumaril tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 250,50 eurot. Asitõendid - 1CD plaat sündmuskoha fotodega, 1CD plaat N K ütlustega, 1CD plaat K K ütlustega, CDplaat xxxx turvakaamera salvestusega kinnises ümbrikus ja DVD plaat xxxx turvakaamera salvestusega kinnises ümbrikus, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. - J. V juhiluba, mis on kehtetuks tunnistatud, kinnises ümbrikus – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315;
lg 1, 68 lg 1, § 66 lg 3 kohus: 3 otsustas Süüdi tunnistada Janis Kumar
lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 5 kuud;
järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud;
lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta.
lg 1 alusel kergemad karistused lugeda kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista Janis Kumarile 1 aasta vangistust.
s.o 1 päev karistusaja hulka, kandmisele kuulub 11 kuud ja 29 päeva vangistust ning karistusaja alguseks lugeda 07.06.2018.a. Süüdi tunnistada Janis Kumar
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 30 miinimumpäevamäära suuruses summas 300 eurot, mis jätta kandmisele iseseisvalt. Vastavalt
lg 1 määrata rahalise karistuse täitmine ositi 12 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 25 eurot pärast kohtuotsuse jõustumist. Tõkend – vahistamine tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või mõistetud karistuse ärakandmist. Menetluskulud Välja mõista Janis Kumarilt 750 eurot sundraha, ekspertiisitasu 1116 eurot ja kaitsjatasu 1140 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 3006 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 250,50 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Janis Kumarile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid - 1CD plaat sündmuskoha fotodega, 1CD plaat N K ütlustega, 1CD plaat K K ütlustega, CDplaat xxxx turvakaamera salvestusega kinnises ümbrikus ja DVD plaat xxxx turvakaamera salvestusega kinnises ümbrikus, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. - J. V juhiluba, mis on kehtetuks tunnistatud, kinnises ümbrikus – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.