Obsah (6)

§ 120§ 74§ 418§ 65§ 75§ 83

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2019, Võru Kriminaalasja number 1-18-10253 (kohtueelse menetluse nr 18261001043) Kohtukoo

) § 418 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Meelis Juursoo Süüdistatav Arkadi Kütt. Isikukood 36708270289; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; haridus üheksa klassi; emakeel eesti keel; ametlik töökoht puudub, töövõimetuspensionär; varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati Tartu Maakohtu 20. detsembri 2017 otsusega

§ 120

lg 1, § 414 lg 1 ja § 418 lg 1 alusel vangistusega 9 kuud ja 28 päeva

§ 74lg 1 alusel tingimisi katseajaga üks aasta; tõkendit ei ole RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Tunnistada Arkadi Kütt süüdi

§ 418

lg 1 järgi tulirelva korduvas ebaseaduslikus käitlemises ja karistada teda 6 kuu pikkuse vangistusega. 2.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liita mõistetavale karistusele Tartu Maakohtu 20.

detsembri 2017 otsusega mõistetud karistus 9 kuud ja 28 päeva vangistust ja mõista A. Küti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust. 3. Jätta

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Arkadi Kütt ei pane 1 aasta ja 5 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud

§ 75lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõuded.

Arkadi Kütt peab: 3.

1. elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 3.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 3.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viiteteistkümneks päevaks; 3.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
7. Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o
8. jaanuarist
9. Käitumiskontroll algab otsuse jõustumisel.
10. Konfiskeerida

§ 83

lg 4 ja § 421 alusel Arkadi Kütile kuuluv sileraudne kaheraudne püss TOZ-63 kal 16 nr 22588, mis asub hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonnas. Jätta see püss Politsei- ja Piirivalveameti valdusesse.

1. Arvata menetluskulude hulka sundraha 810 eurot. Jätta riigi kanda sundraha 560 euro ulatuses ja kohtueelses menetluses menetluskulude hulka arvatud tulirelvaekspertiisi kulu 210 euro ulatuses. Mõista sundraha 250 euro ulatuses, kohtueelses menetluses menetluskulude hulka arvatud tulirelvaekspertiisi kulu 210 euro ulatuses ja kohtueelses menetluses menetluskulude hulka arvatud riigi õigusabi tasu 165,12 eurot (sh käibemaks), kokku 625,12 eurot välja Arkadi Kütilt. Menetluskulud tuleb Arkadi Kütil tasuda ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates
2. jaanuarist
3. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
4. peatüki
5. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. PÕHIOSA Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse Arkadi Kütti selles, et tema isikuna, kes on toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, omandas ja hoidis täpselt kindlakstegemata ajast vähemalt
6. aasta suvest kuni
7. augustini 2017 oma elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx aidas ebaseaduslikult ilma vastava loata tulirelva sileraudset kaheraudset püssi TOZ-63 kal 16 nr
8. A. Kütt rikkus relvaseaduse (RelvS) § 32 lg 1, mille järgi on piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona 2 soetamiseks vaja soetamisluba, RelvS § 34 lg 2, mille järgi annab relvaluba õiguse relvaloale kantud relva ja laskemoona käitlemiseks õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras, ning RelvS § 45 lg 1, mille järgi võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Seega pani A. Kütt toime tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise teistkordselt, s.o

§ 418lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava A. Küti, tema kaitsja vandeadvokaadi Rainer Objarteli ja abiprokurör Meelis Juursoo vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on A. Kütile mõistetavaks karistuseks

§ 418

lg 2 p 1 järgi kuus kuud vangistust.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liidetakse mõistetavale karistusele Tartu Maakohtu 20.

detsembri 2017 otsusega mõistetud karistus 9 kuud ja 28 päeva vangistust ja mõistetakse A. Küti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust.

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui A.

Kütt ei pane ühe aasta ja viie kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja järgib talle katseajaks pandud

§ 75lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb A. Kütt

§ 418lg 2 p 1 järgi süüdi mõista.

Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus.

§ 83

lg 4 ja § 421 alusel tuleb konfiskeerida

§ 418lg 1 järgse kuriteo vahetu objekt A.

Kütilt ära võetud sileraudne kaheraudne püss TOZ-63 kal 16 nr 22588, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonnas, sest A. Kütil puudub tulirelva omamiseks vajalik luba. Püss tuleb jätta Politsei- ja Piirivalveameti valdusesse, sest tulenevalt riigivaraseaduse § 7 lg 5 p-st 2 ja siseministri

1. mai 2017 käskkirjast nr 1-5/61 on just Politseija Piirivalveamet õigustatud konfiskeeritud vara valitsema. Sileraudne kaheraudne püss TOZ63 kal 16 nr 22588 on ühtlasi asitõend, mille suhtes teeb kohus konfiskeerimise läbi KrMS § 306 lg 1 p-s 13 nõutava otsustuse. KrMS § 245 lg 1 p 12 järgi tuleb kokkuleppes märkida menetluskulud, mida ongi praegu tehtud. Kokkuleppe järgi on selles kriminaalasjas menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 750 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 165,12 eurot ja tulirelvaekspertiisi kulu 420 eurot (kokku 1335,12 eurot). Kokkuleppe sõlmimise hetkel oli sundraha teise astme kuriteo puhul KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse
2. detsembri 2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi tõepoolest 750 eurot. Tänasel päeval on sundraha aga 810 eurot (vt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse
3. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1). Kohus peab KrMS § 3 lg 2 järgi lähtuma otsust tehes kehtivast, mitte aga varasemast menetlusõigusest – seda isegi juhul, kui kehtetuks tunnistatud reeglistik on süüdistatava jaoks soodsam (vt nt Kergandberg – KrMS. Kommentaar, § 3/5). Seega peab kohus lähtuma sellest, et sundraha suurus on 810 eurot. Kuivõrd kohus ei saa kokkulepet muuta 3 (vt nt RKKKm 3-1-1-7-16, p 5.3), tuleb kõigepealt kõne alla kokkuleppe n-ö kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohus aga leiab, et võimalik on seadusest kinni pidamine ka ilma kokkulepet muutmata. Nimelt on seaduses ette nähtud võimalus jätta osa menetluskulusid riigi kanda: vt KrMS § 180 lg 3 teine lause. Praegusel juhul seda teha tulebki. Ka kokkuleppes on jäetud osa menetluskulusid riigi kanda. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda sundraha 560 euro ulatuses ja tulirelvaekspertiisi kulu 210 euro ulatuses, sest A. Kütt on töövõimetuspensionär, ta ei tööta, tema ülalpidamisel on üks alaealine laps ja menetluskulude täielik hüvitamine käib talle üle jõu. Sundraha 250 euro ulatuses, tulirelvaekspertiisi kulu 210 euro ulatuses ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 165,12 eurot (kokku 625,12 eurot) tuleb kokkuleppe alusel ja KrMS § 180 lg 1 järgi välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb A. Kütil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/ 4