Obsah (7)

§ 120§ 200§ 64§ 65§ 68§ 75§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-16-8499 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-8499 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

§ 120lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti talle 9 kuud vangistust.

Andrei Alehnovitš tunnistati süüdi

§ 200

lg 2 p 5,8 järgi ja karistuseks mõisteti talle 5 aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati Andrei Alehnovitšile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning 2 ärakandmisele kuulub 3 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.05.2016 otsusega nr 1-16-4543 mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 22.06.2016 karistuse kandmise aja hulka ja karistuse alguseks loeti kinnipidamise aeg 22.06.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 12 korral, millest 10 karistust on arhiveeritud. Reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Väärteokorras on isikut karistatud 5 korral, millest 2 karistust on arhiveeritud. Kuriteod on muutunud raskemaks. Varasemalt on isik toime pannud valdavalt varavastaseid tegusid, ühel korral ka vägistamise. Ühel korral on isik kasutanud varguse toimepanemisel vägivalda. Enne praegust vangistust on kinnipeetav korduvalt kasutanud vägivalda oma elukaaslase suhtes. Käesoleval ajal kannab isik karistust röövimise ning ähvardamise eest. Varasemalt on olnud kuritegude toimepanemise soodusteguriteks alkoholi ja narkootikumide tarbimine, enamjaolt ka raha puudumine. 27.11.2017 on isikuga vesteldud teemal "Suhete ja käitumismustrite analüüs kuritegude kontekstis". Kinnipeetav tunnistab oma süüd kuriteo toimepanemises. Enda sõnul kaasnes insult just toimepandud kuriteo pärast. Samas õigustab oma tegu, väites, et kasutas vägivalda oma naise suhtes, kuna viimane pettis teda, olles suhetes teiste meestega ning see põhjustas sellise käitumise. Oma käitumise analüüsimisel ei näe mõtet, kuna arvab, et käitumist ei ole võimalik prognoosida. 06.02.2018 viidi läbi korduv vestlus teemal "Suhete ja käitumismustrite analüüs kuritegude kontekstis". Kinnipeetav näeb mingil määral käitumise põhjust oma iseloomus. Kuriteoga kaasnes insult, sest ta sai aru, mida ta tegi. Kuriteo pani isik enda sõnul toime kaine peaga. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 2 aastat 7 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 aastat 2 kuud vangistust. Enne kinnipidamist elas isik koos elukaaslase Y P ja kahe alaealise lapsega aadressil xxxx, mis on tema elukohaks ka rahvastikuregistri järgi. Vabanedes ei plaani isik samale aadressile elama minna, kuna elukaaslasega on suhted keerulised ja uue kuriteo risk on kõrge. Käesolevat vangistust kannab isik mitme episoodi eest, mis olid suunatud kodus elukaaslase vastu ja mida lapsed nägid pealt. Isik sooviks seoses oma tervisliku seisundiga minna vanglast vabanemisel xxxx majutusüksusesse. 03.10.2018 tehti sinna kodukülastus ning toimus vestlus juhataja L M ja keskuse spetsialisti E K. Keskuse elanikud on kõik asotsiaalse taustaga, alkoholilembesed, on ka vangla taustaga isikuid. Iga kuu peale
2. kuupäeva, kui makstakse pensione, toimub aktiivne alkoholi tarvitamine umbes nädala jooksul. Kõige eelmainitu tõttu ei pea keskuse juhataja isiku keskusesse teenusele asumist õigeks. Keskus ei broneeri isikutele kohta, sest pole teada, millal jälle keegi tuuakse ja on vaja ära paigutada. Praegu on kõik kohad täis, vabu kohti ei ole. Keskuse juhataja arvas, et elektroonilise valve all olevat isikut ei saa nad keskusesse võtta, sest tubades ei oleks kohta elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Isikul on võimalik leida sobiv elukoht, pöördudes Lasnamäe Linnaosavalitsuse sotsiaalosakonnas erivajadustega isikutega tegeleva spetsialisti poole, et uurida hooldekodu koha saamise võimalust. Murru Vanglas on isik omandanud keskerihariduse, elektriku kutse. Riigikeele tase on A
3. Kinnipeetav oskab eesti keeles suhelda. Õppimisse suhtub isik üldiselt positiivselt, kuid üldhariduse ja eriala õppimisel ei näe enam mõtet tervislike põhjuste tõttu. Enne käesolevat kinnipidamist isik tööd ei teinud, sai töövõimetuspensioni. Varasemalt enne insulti (enne
4. aastat) on töötanud ametlikult 3 ehitusel, autopesulas ning Maardu linnavara hoolduses. Seega on kinnipeetaval teatavaid töökogemusi. Samas on olnud töötusperioode ning ebaregulaarseid sissetulekuid. Sissetulekuallikaks enne vangistust oli elukaaslase palk. Negatiivselt on mõjutanud toimetulekut ka alkoholi ja narkootikumide tarbimine. Vabanedes on isikul tervislikel põhjustel võimalusi tööd leida vähe, mistõttu toimetulek on raskendatud ja uue kuriteo risk jäänud püsima. Isikul on soov leida vabanedes töökoht ning ise majanduslikult hakkama saada. K-raha andmetel 10.10.2018 seisuga on kinnipeetaval tasumata nõudeid summas 4104,86 eurot. Isik soovib vanglas töötada, kuid meditsiiniosakonna andmetel tema tervislik seisund seda ei luba. Isikul on tervisepuue, mis raskendab tema tööle saamist. Peale vabanemist saaks ta vormistada puudepensioni, mis oleks tema kindlaks sissetulekuks. 16.10.2018 on isik taotlenud töövõimetuspensioni pikendamist. Kinnipeetaval on 8 õde ja 5 venda, kes elavad oma peredega xxxx, xxxx ja xxxx. Ema ja isa on surnud. Laste emaga on suhted katkenud, kuna kasutas tema suhtes korduvalt vägivalda. Õde S L rääkis, et tema ei saa venda materiaalselt toetada ega enda juurde elama võtta. Noorem õde elab ka nende juures. Vanglas oleku ajal helistab vend talle 1-2 korda kuus. Vend ei tea kinnipeetava sõpru. Elukaaslase ja lastega elas kinnipeetav koos umbes 2-3 aastat, enne kui vägivalda kasutama hakkas. Enne seda olid suhted head. Kõik muutus peale haigestumist. Olemasolevate materjalide kohaselt elukaaslane kartis kinnipeetavat väga. Enda sõnul isik hoolib lastest väga ning peale vabanemist soovib nendega suhteid säilitada. Suhtlusringkonnas on varem olnud kriminaalse taustaga tuttavaid, kuid enda sõnul ta nendega enam ei suhtle ning mõjutatav ei ole. Suhtleb ainult ühe sõbraga. On elanud seni pigem perekeskselt. Meditsiiniosakonna andmetel alkoholisõltuvust ei esine. Kinnipeetav alustas alkoholi tarvitamist 13-aastaselt ning enda sõnul viimane tarvitamine oli aastal
5. Isiku enda sõnul tal alkoholiga probleeme ei esine. Kinnipeetavat on vabastatud tingimisi ennetähtaegselt koos kontrollnõuetega ja keeluga mitte tarvitada alkoholi. Seda keeldu ta rikkus ning ise tunnistas, et tarbis alkoholi. Enda sõnul isik alkoholi tulevikus ei tarvita, sest tervis ei luba.
6. aastal oli isikul ajuinfarkt, millest taastus 21.07.
7. Meditsiiniosakonna andmetel tarvitas isik alkoholi viimati
8. aasta kevadel, mis tähendab, et taastumise ajal tarvitas alkoholi, mistõttu ei ole välistatud ka tarvitamine tulevikus. Õde S L rääkis, et alkoholi tarvitas kinnipeetav tema teada tähtpäevadel ja mõõdukalt. Puuduvad andmed selle kohta, et kinnipeetav oleks vägivaldselt käitunud alkoholijoobes olles. Vahetult enne kinnipidamist isik enda sõnul enam narkootikume ei tarbinud. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole sõltlane, hinnatud akuutses seisundis olevaks. Isik tarvitas amfetamiini viimati märtsis
9. Narkootikumide tarvitamine ei ole viinud vägivaldse käitumiseni. Isik ise väidab, et narkootikumidest ta hoidub, samuti ei lubaks tervislik seisund narkootikume tarvitada. Enne kinnipidamist oli isikule määratud töövõimetuspension. Isikul on insuldijärgne füüsiline puue (ta on ratastoolis). Isikule on kinnipidamise ajal määratud isiklik hooldaja. Seoses insuldiga on kõnelemine ning kõnest arusaamine raskendatud ning isikul ei ole võimalik tööd teha. Samuti on raskendatud eesti keele õpe. Tervislik seisund raskendab kinnipeetaval ka uusi õiguserikkumisi toime panna. Isiku sõnul on tervislik seisund võrreldes varasemaga paremaks läinud. Peresisestes konfliktsetes situatsioonides on isik korduvalt kasutanud domineerivat käitumisviisi, mis viitab vähesele tolerantsusele ja kalduvusele oma vajadusi läbi suruda, enesekehtestamiseks võib isik kasutada ka vägivalda. Tuleviku eesmärgid on ähmased. Kinnipeetav on soovinud elama asuda õe/venna juurde Inglismaale, kuid enne tervisliku seisundi paranemist ta sinna sõita ei saa. Kinnipeetav ei samasta ennast kriminaalse subkultuuriga. Ühel korral on teda vabastatud tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Katseajal ei olnud tal probleeme kontrollnõuete täitmisega, kuid ta rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja kohus pööras erakorralise ettekande alusel kandmata karistuse osa täitmisele. Enda sõnul tahab isik elada seaduskuulekalt. Kinnipeetava poolt on ohustatud 4 pereliikmed ja ühiskond tervikuna. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises pereliikmete suhtes ning röövimises. Oht on kõige tõenäolisem siis, kui isik ei kontrolli oma emotsioone või siis, kui tema materiaalne toimetulek halveneb. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 48%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 40% ning seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 5 aasta jooksul on 41-62%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava Andrei Alehnovitši tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et aadressil xxxx asuvas xxxx majutusüksuses ei ole täidetud tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks ja seetõttu ei ole Andrei Alehnovitšil võimalik vabaneda vanglast tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. Juhul, kui kohus peab siiski võimalikuks vabastada Andrei Alehnovitši vanglast tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kandmata karistuse ulatuses, st kuni 18.04.2021 ning arvestades tema poolt toimepandud kuritegu ja praegust terviseseisundit käitumiskontroll pikkusega 14 kuud. Katseajaks on otstarbekas määrata

§ 75lg 2 p-des 2,4,9 sätestatud kohustused.

Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 5 kuud. Andrei Alehnovitš avaldas kohtuistungil, et ei soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega, sest tal ei ole elukohta. Ta ei tea, kas tal ka tähtaegsel vabanemisel on kuhugi minna. Sotsiaaltöötajad lubasid midagi leida. Kui tal oleks elukoht, siis ta tahaks vabaneda enne tähtaega, kuna vabaduses on parem kui vanglas, sest vabaduses on võimalik taastuda. Tema vasak pool on siiani halvatud, kuid praegu on tervislik seisund parem. Oma elukaaslasega ta ei suhtle, seega ei saa ta suhelda ka oma alaealiste lastega. Kõige rohkem suhtleb ta vangistuses olles õe ja sõbraga, vennaga suhtleb harva. Pool sellest, mis on iseloomustuses kirjas, on vale. Tal ei olnud mingeid probleeme alkoholiga. Kõik kuriteod pani ta toime kainena. Kahel korral karistas ta oma elukaaslast truuduse murdmise eest. Rohkem kui 10 aastat ei olnud tal mingeid probleeme õiguskuulekusega. Ta töötas ja tal oli sissetulek. Abiprokurör Liis Vainola on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Andrei Alehnovitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Andrei Alehnovitši ennetähtaegset vabastamist.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Andrei Alehnovitš ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vangistusest vabastamise materiaalne eeldus ei ole käesoleval juhul täidetud, sest kinnipeetaval ei ole elukohta. Iseloomustusest nähtuvalt sooviks Andrei Alehnovitš vabanemisel seoses oma tervisliku seisundiga elama asuda xxxx majutusüksusesse, kuid seal ei ole täidetud tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks, mistõttu ei ole tal võimalik vabaneda vanglast tingimisi 5 enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. Enne kinnipidamist elas isik koos elukaaslase ja kahe alaealise lapsega aadressil xxxx, mis on tema elukohaks ka rahvastikuregistri järgi, kuid vabanedes ta sinna elama ei plaani minna, kuna elukaaslasega on suhted keerulised ja uue kuriteo risk kõrge. Õde ei saa samuti venda enda juurde elama võtta. Eeltoodust tulenevalt puudub isikul vabanemisel alaline elukoht, mis on käitumiskontrolli kohaldamise eelduseks. Täiendavalt märgib kohus, et kinnipeetava puhul esineb arvestatav uue kuriteo toimepanemise risk. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust, millised on mõistetud talle röövimise, ähvardamise ja elukaaslase kehalise väärkohtlemise eest. Viimased kuriteod on toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. K-raha andmetel seisuga 10.10.2018 on kinnipeetaval tasumata nõudeid summas 4104,86 eurot, mis mõjutavad tema majanduslikku toimetulekut negatiivselt. Isiku iseseisvat majanduslikku toimetulekut raskendab ka tema tervislik seisund. Kinnipeetavat on varem vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid ta rikkus katseajal alkoholi tarvitamise keeldu, mistõttu kandmata karistus pöörati täitmisele. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on sel korral piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik