← Eesti

1-16-10707/26

Obsah (4)§ 184§ 65§ 68§ 76

Kriminaalasi nr 1-16-10707 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2019. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 10.01.2019) Kriminaalasja number 1-16-10

§ 184

lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 11.11.2002.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 1 kuu 16 päeva vangistust võrra. Liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 7 kuud 16 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati Juri Sepa eelvangistuses 1

(3)viibitud aeg karistusaja hulka ja loeti karistuse kandmise alguseks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.07.
  1. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 21.02.
  2. Tartu Vangla edastas 03.12.2018 kohtule materjalid Juri Sepa ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 26.12.2018 saabus kohtusse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxjuhatuse liikme xxxxxxxxxxxxx arvamus ning 31.12.2018 kinnipeetava taotlus koos xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs kinnituskirjaga selle kohta, et tingimisi enne tähtaega vabanemise korral on Juri Sepal võimalik liituda keskuse ravija rehabilitatsiooniprogrammiga. Prokurör esitas arvamuse Juri Sepa tingimisi enne tähtaega vabastamise osas kirjalikult. Prokuröri arvates esineb süüdimõistetu puhul üksikuid positiivseid asjaolusid, mis ei kaalu üle tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Kuna isik on ka varasemalt korduvalt vangistuses viibinud, siis ei saa prokuröri arvates loota, et vangistus kui spetsiifiline karistusliik suudab isikut seadusekuulekal teel hoida. Prokuröri arvates oleks Juri Sepa vabastamine ennatlik arvestades kuriteo iseloomu ja süü suurust. Veel märkis prokurör, et Juri Sepal puudub vabanemise korral kindel elukoht, mis on vabastamise vältimatuks eelduseks. Juri Sepp avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ning millised on tema plaanid vabaduses. Väidetavalt tunnistab ja teadvustab ta nüüd sõltuvusprobleemi. Ta leidis, et rehabilitatsioonikeskuse toel on tal võimalik alustada uut elu. Karistuse kandmise ajal tutvus ta oma naisega, kes kandis karistust arestimajas. Kooselamise kogemus puudub, kuid naine toetab teda majanduslikult. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Juri Sepp temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Juri Seppa on varem kriminaalkorras karistatud raske isikuvastase kuriteo (tahtlik tapmine raskendavatel asjaoludel) eest. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Vähetähtis ei ole asjaolu, et kuritegu on pandud toime katseajal. Nimelt vabastati Juri Sepp Tartu Maakohtu 06.02.

  1. a määrusega kriminaalasjas nr 1-09-18374 tingimisi enne tähtaega Narva Linnakohtu 11.11.
  2. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-720 mõistetud karistuse kandmiselt. Määrusega keelati Juri Sepal muuhulgas omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Nimetatud nõuet ei suutnud süüdimõistetu täita ning see soodustas ka uue (käesoleva) kuriteo toimepanemist. Karistuse kandmise ajal on Juri Sepp läbinud sõltuvusteemaliste loengute tsükli ja sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osalenud aktiivselt „12 sammu“ tugigrupi ning 2

(3)tagasilanguse tugigrupi töös ning õppinud riigikeelt. Lisaks on ta osalenud vangla majandustöödel ning AN tugigrupi töös. Kinnipeetava käitumine on olnud hea, distsiplinaarkaristusi ei ole määratud. Vabanemise korral soovib Juri Sepp rehabilitatsiooni jätkata. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxl juhatuse liige on kinnitanud, et süüdimõistetu võetakse keskusesse vastu. Lisaks sellele on Juri Sepal võimalik jätkata ravi- ja rehabilitatsiooni xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Tööle plaanib kinnipeetav asuda ettevõttesse xxxxxxxxxx. Vabaduses toetab teda abikaasa, kellega kohtus käesoleva vangistuse ajal. Hinnates kõike eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et Juri Sepa vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Eelkõige ei võimalda seda süüdimõistetu varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Kohtupraktikas on selgitatud, et kohus võib jätta süüdimõistetu, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, vabastamata, kui kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Sellest järeldub, et kuritegude toimepanemise asjaoludel ja isiku varasemal elukäigul on tema tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustamisel oluline kaal. Juri Sepp kannab praegu liitkaristust kahe kohtuotsuse alusel. Ta on pannud varem toime väga raske isikuvastaste kuriteo, mille eest karistati teda pikaaegse vangistusega. Karistuse kandmise ajal läbis kinnipeetav motiveeritult sotsiaalprogramme ja võttis osa taasühiskonnastavatest tegevustest. Tema käitumises ja suhtumises olid kohtu arvates toimunud positiivsed muutused. Pärast 13 aasta pikkuse karistusaja ärakandmist andis kohus Juri Sepale võimaluse jätkata karistuse kandmist vabaduses. Süüdimõistetu ei suutnud õiguskuulekaid valikuid teha ning suhtus hoolimatult talle antud võimalusse, vaid pani toime uue kuriteo. Kohus leiab, et eelpool kirjeldatud asjaoludel vangistust kandva isiku vabastamine enne karistuse lõpptähtaega ja seda sisuliselt teist korda sama karistuse ajal, oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega. Kohtu hinnangul on käesolevalt karistuse eesmärki Juri Sepa puhul võimalik saavutada vaid karistuse lõpuni kandmisega. Kõike eelnevat arvesse võttes jätab kohus Juri Sepa tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.