Obsah (11)

§ 168§ 171§ 173§ 172§ 158§ 165§ 65§ 66§ 23§ 170§ 176

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2019, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Kohtuasi 2-18-9146 Menetlustoiming Pankrotimenetluse lõpetami

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. A K ei ole jaotusettepanekus ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid esitanud. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ning töötusest ja osalisest töövõimetusest tulenev suutmatus tasuda võetud kohustusi. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. Halduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. A K on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on A K kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma Pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole A K perioodil 01.06.2018 kuni 31.10.2018 maksustatavat tulu saanud. Maksu- ja Tolliamet ei ole pankrotihaldurit informeerinud selles, et keegi oleks registreerinud A Ki töötamise registris. Haldur kutsus 29.10.2018 kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (võlanõuete kaitsmine; usaldusisiku nimetamine

§ 172

lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.10.2018, kuid kumbki võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud (koosoleku protokoll on esitatud kohtule koos jaotusettepanekuga). Haldur kutsus 05.11.2018 kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (jaotusettepaneku projekti läbivaatamine ja kulude kinnitamine, usaldusisiku nimetamine

§ 172

lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.10.2018, kuid kumbki võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud (koosoleku protokoll on esitatud kohtule koos taotlusega jaotusettepaneku kinnitamiseks). Haldur kutsus 30.11.2018 kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (pankrotimenetluse rahastamise ja pankrotimenetluse jätkamise otsustamine, usaldusisiku nimetamine

§ 172

lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 23.11.2018.a., kuid kumbki võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Kuna haldur on kolmel korral avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutusi koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine, ja kumbki võlausaldaja ühestki koosolekust osa ei võtnud, siis saab teha järelduse, et võlausaldajatel puudub huvi ettepaneku tegemiseks usaldusisiku nimetamise kohta. 6 2-18-9146 Eesti Vabariigi Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu esitatud nõudeavalduse alusteks on Viru Maakohtu 31.08.

1. a otsusega kriminaalasjas 1-12-7136 väljamõistetud menetluskulud. Taotlus menetlusabi andmiseks Nähtuvalt ülaltoodust ei ole A Ki pankrotimenetluses piisavalt vahendeid, mille arvelt katta kõiki pankrotimenetluse kulusid ja pankrotihalduri tasu. A Ki pankrotihaldur taotles tasuks kokku 880 eurot, millele lisandub käibemaks 176 eurot, kokku 1056 eurot, mis on vahendite puudumisel välja maksmata. Pankrotihalduri tasust saab 3,44 eurot hüvitada pankrotivara arvelt ja 1052,56 eurot on vahendite puudumisel välja maksmata. Seetõttu taotleb pankrotihaldur A Ki nimel 1052,56 eurot menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks. Tasust 476,40 eurot koos käibemaksuga on tagastamisele mittekuuluv menetlusabi ja 576,16 eurot peab A K tagastama riigile pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Haldur palub:
2. Lõpetada A Ki pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks.
3. Kinnitada pankrotihalduri Ly Müürsoo töötasuks 880 eurot, millele lisandub 20 % käibemaksu summas 176 eurot, kokku 1056 (üks tuhat viiskümmend kuus) eurot ja mõista see välja OÜ-le Sentire M.K. (reg.kood 10539935, arvelduskonto nr xxx Swedbank AS-s), mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb. Halduri tasu osaliselt, 3,44 eurot koos käibemaksuga välja mõista pankrotivara arvelt.
4. Anda A Kile menetlusabi ja mõista välja riigivahenditest pankrotihalduri tasu 1052,56 eurot koos käibemaksuga. Vabastada A K pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot riigile hüvitamise kohustusest. Kohustada A Ki tasuma riigile pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulud kokku 576,16 eurot koos käibemaksuga ja määrata tasumiseks tähtaeg. Vabastada Ly Müürsoo (isikukood xxx) A Ki pankrotihalduri kohustustest. Otsustada A Ki kohustustest vabastamise menetluse algatamine, selle algatamisel jätta usaldusisik määramata ja kohustada A Ki ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Edastada kohtulahend Riigi Tugiteenuste Keskusele. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruande ja ettepanekuga, leiab, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Vastavalt PankS § 158 lg 4 lõpetab kohus pärast halduri aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui tuvastab, et pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Halduri esitatud aruandest tulenevalt ei jätku piisavalt vahendeid massikohustuste täitmiseks ja pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. 7 2-18-9146 Kuna võlgniku olukorra paranemist oodata ei ole, võlausaldajad ei ole ilmutanud huvi pankrotimenetluse jätkamiseks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu

§ 158lg 4 alusel.

Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus et võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

§ 165lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri.

Kohus vabastab Ly Müürsoo pankrotihalduri kohustustest.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1-3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses ei ole piisavalt vahendeid, mille arvelt katta halduri tasu, taotleb haldur võlgniku nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks. Võlgniku nimel on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Vastavalt

§ 172

lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lg 3 nimetatud makseid.

Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et ükski võlausaldajatest ei ole ettepanekuid esitanud usaldusisiku nimetamise osas ning võlausaldajad on teinud ettepaneku määrata võlgnik ise usaldusiski kohustuste täitjaks. Tulenevalt

§ 172

lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Antud juhul

§ 176

lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Eesti Vabariigi Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu esitatud nõudeavalduse alusteks on Viru Maakohtu 31.08.2012 otsusega kriminaalasjas 1-12-7136 väljamõistetud menetluskulud. 8 2-18-9146 Kuna võlgniku osad võlgnevused tulenevad l on võlgnevused õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamisest, siis kohus jätab nimetatud nõuete suhtes võlgadest vabastamise menetluse algatamata PankS § 172 alusel. Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et ükski võlausaldajatest ei ole ettepanekuid esitanud usaldusisiku nimetamise osas ning võlausaldajad on teinud ettepaneku määrata võlgnik ise usaldusiski kohustuste täitjaks. Tulenevalt

§ 172

lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku A Ki täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda

§ 173sätestatust.

* Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

* Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). * Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4) * Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). * Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab

§ 172

, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab A Ki usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele). (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 9