1-18-9745/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2019 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-9745 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud lahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. detsembri
3. a määrus Kaebuse esitaja ja liik Jaak Reinomägi (isikukood: 36803165228), määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. detsembri
6. a määrus jätta muutmata.
7. Jaak Reinomägi määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. novembril
10. a saabus Viru Maakohtusse Jaak Reinomägi taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovib ta esitada kaebuse eriasjade prokurör Leelet Kivioja
11. novembri 2018 teatele nr PRP-13/18/1022, millega jäeti alustamata kriminaalmenetlus nr 18730000460 Advokatuuri suhtes. Taotleja viibib meditsiiniosakonnas psühhotroopsete ravimite mõju all ja ei saa ise oma õigusi kaitsta. Samas on asi niivõrd spetsiifiline, et õiguste kaitseks on vajalik õigusabi.
12. Viru Maakohtu
13. detsembri
14. a määrusega jäeti J. Reinomägi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 207 lg-st 2 tulenevalt võib kannatanu esitada kaebuse Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse lõpetamise või prokuratuuri poolt KrMS § 207 lg-s 1 sätestatud kaebuse rahuldamata jätmise peale. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 2 kohaselt saab kriminaalmenetluses riigi õigusabi oma majanduslikust seisundist sõltumata füüsilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav, kes ei ole kaitsjat valinud kokkuleppel, välja arvatud kriminaalmenetluse seadustiku §-s 441 ja § 227 lõikes 5 sätestatud juhtudel, ja kelle kriminaalasjas on kaitsja osavõtt seaduse järgi kohustuslik või kes taotleb kaitsja osavõttu.
15. J. Reinomägi soovib saada riigi õigusabi prokuröri teatise vaidlustamiseks Riigiprokuratuuris. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et J. Reinomägi on varasemalt korduvalt vaidlustanud kriminaalmenetluse alustamata jätmist Riigiprokuratuuris. Selline pidev kaebuste esitamine annab aluse väita, et ta on võimeline ka ilma advokaadi abita esitama kaebust Riigiprokuratuurile. Olukorras, kus taotluse esitaja on ilmselgelt võimeline ise oma õigusi kaitsma, ei ole õigusabi andmine põhjendatud. Maakohtu seisukohta ei muutnud ka asjaolu, et J. Reinomägi viibib vanglas meditsiiniosakonnas. Kaebuse esitamine Riigiprokuratuurile on vormivaba ja selle läbivaatamisel on prokuratuur kohustatud analüüsima kõiki õiguslikke aspekte, sealhulgas ka neid, millele isik pole osutanud. Seega puudub vajadus, et kaebuse esitaja ise omaks õigusalaseid eriteadmisi.
16. J. Reinomägi taotleb tühistada maakohtu määrus ja rahuldada tema taotlus riigi õigusabi saamiseks. Asjaolust, et J. Reinomägi on varem esitanud kaebusi Riigiprokuratuuri, ei saa järeldada, et ta on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kuivõrd varasemalt on Riigiprokuratuur jätnud J. Reinomägi kaebused rahuldamata, teeb ta seda nüüdki. Kohus ei ole arvestanud sellegagi, et kui Riigiprokuratuur jätab kaebuse rahuldamata, peab J. Reinomägi taas riigi õigusabi taotlusega kohtusse pöörduma, sest Riigiprokuratuuri määrust saab vaidlustada vaid advokaadi vahendusel. Kohus ei ole arvestanud sellega, et J. Reinomägi manustab haiguse tõttu psühhotroopseid ravimeid. Selleks, et kaebust koostada, pidi ta ravimitest loobuma. Sellega raskendati J. Reinomägi olukorda ning sunniti teda oma õigusi kaitsma haigena ja õigusabi saamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebust edu ei saada. Oma seisukohta põhistab apellatsioonikohus järgmiselt.
18. Apellatsioonikohus, hinnates riigi õigusabi andmise aluseid, märgib kõigepealt, et kuigi RÕS §-dest 2 ja 6 tulenevalt on riigi õigusabi saamise määravaks tingimuseks suutmatus tasuda asjatundliku õigusteenuse eest, ei ole see siiski absoluutne nõue.
19. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta õigusabi, kui taotleja on võimeline oma õigusi kaitsma ise. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et nimetatud alusel tuleb J. Reinomägile riigi õigusabi andmisest keelduda. Nimelt on kriminaalkolleegiumile teada (ja sellele asjaolule tugineb määruses ka maakohus), et J. Reinomägi on ka varasemalt korduvalt esitanud kaebusi ning saanud sellega iseseisvalt hakkama. Ka praegusel juhul on J. Reinomägi kohtule arusaadavalt selgitanud, miks ta leiab, et kohus peab talle riigi õigusabi andma ning kuidas on tema subjektiivseid õigusi taotluse rahuldamata jätmisega rikutud. Medikamentide manustamine ei ole põhjuseks, miks peaks isikule igal juhul riigi õigusabi andma.
20. Riigi õigusabi andmisest aluste hindamisel on kohtul kaalutlusruum. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-7-08, p-s 13 selgitanud, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaldamisel tuleb arvestada vaidluse ja kohtumenetluse keerukust. Lihtsamates vaidlustes suudab menetlusosaline eeldatavasti ise oma õigusi kaitsta, keerukamate vaidluste korral aga vajab menetlusosaline 2 tõenäoliselt kvalifitseeritud õigusabi oma õiguste paremaks kaitsmiseks. Vaidlustes, mis on õigusnormidega taotluslikult kujundatud selliseks, et igaüks oleks võimeline oma õigusi kohtumenetluses isiklikult kaitsma, ei vaja menetlusosaline juriidilise haridusega esindajat ning neil juhtudel võib kohus jätta menetlusosalise riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Praegusel juhul ongi maakohus jätnud õigusabi andmata, kuna prokuröri teatise vaidlustamise näol on tegemist nn lihtsama õigusvaidlusega, s.o kaebuse esitamine Riigiprokuratuurile on vormivaba. Kaebuse läbivaatamisel aga on prokuratuur kohustatud analüüsima kõiki õiguslikke aspekte, sealhulgas neidki, millele isik pole osutanud. Kaebuse esitaja ise õigusalaseid eriteadmisi kaebuse esitamiseks omama ei pea. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et sellisel juhul võib kohus taotluse riigi õigusabi andmiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata.
21. Asjaolust, et Riigiprokuratuuri määruse saab vaidlustada vaid advokaadi vahendusel, ei saa tuletada isiku õigust saada õigusabi prokuröri teatise vaidlustamiseks. Juhul kui J. Reinomägi ei ole kaebeõiguse teostamise korral nõus õigusvaidluse järelmiga, on tal õigus taotleda riigi õigusabi korras kaitsja määramist Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks ringkonnakohtus. Sellisel juhul lasub kohtul taas kohustus kõiki asjaolusid kaaluda ja otsustada riigi õigusabi andmine või sellest keeldumine.
22. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja J. Reinomägi määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 3