lg 2 p 3 järgi Lühimenetluses Katerin Hovi Prokurör Süüdistatav Kaitsja Artur Samoilov Ik: 50001100877, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: xxx, elukoht: xxx. Tõkend: tõkendit kohaldatud ei ole Varasem karistatus: 2 kehtivat kriminaalkaristus, viimati karistatud Harju Maakohtu 29.06.2016 otsusega nr 1-165093
lg 1 järgi vangistus 2 aastat, § 199 lg 2 p 9 järgi vangistus 2 kuud, § 121 lg 2 p 3 järgi vangistus 4 kuud,
MS § 238 lg 2 sätteid vangistus 1 aasta ja 4 kuud.
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel mõisteti liitkaristus Harju Maakohtu 06.07.2015 otsusega nr 1-154024 mõistetud karistusega, liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta, 9 kuud ja 27 päeva.
lg 1 alusel loeti ära kandmata karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud ja 12 päeva, mille kandmisest vabastati
Karistus pöörati täitmisele Harju Maakohtu 27.10.2016 määrusega ning süüdistatav vabanes vanglast 19.04.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Artur Samoilovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.
Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav, kuid tunnistab ennast kuriteo toimepanemises süüdi vaid osaliselt, märkides, et oli väga purjus ja juhtunut eriti ei mäleta, kuid tundub, et lõi vaid ühe korra. Süüdistatav jäi lühimenetluse taotluse juurde ja enda ülekuulamist ei soovinud. Kaitsja asus seisukohale, et toimikust nähtuvalt on tegemist ühekordse löögiga. Lühimenetlus on lubatud, tõendid samuti. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü osalise tunnistamise, kaitsja ja prokuröri seisukohad ning kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Kannatanu R S ütluste (tl 2-5) kohaselt oli ta 15.07.2018 kella 02:00 ajal öösel koos A Siga klubi M suitsuruumis ning tekkis konflikt. Tema ja A rääkisid omavahel juttu. Teisel pool suitsuruumi oli kaks vene noormeest. Ta ütles Ale mingi lause peale „ole vait“, mis oli neil omavahel öeldud nali. Seepeale tõusid kaks vene noormeest püsti ja tulid tema ja A juurde ja üks neist küsis, et kas R ütles seda neile. Kannatanu selgitas, et ei öelnud, et ütles seda oma sõbrale. Seejärel lõi üks noormees ootamatult teda küünarnukiga näkku kahe silma vahele. Löögi tagajärjel tundis ta valu. Löögi tegemise ajal ta istus ja lööja seisis tema ees. Pikali ta ei kukkunud, kuid löök oli piisavalt tugev, et see lõhkus ära kahe silma vahelt tema prilliraamid. Mõra prilliraamil tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll (tl 22-25). Lööke tehti tema suhtes ainult üks. Peale löögi saamist tõstis ta käed näo ette kaitseks ja kõndis suitsuruumist välja. A jäi suitsuruumi. Suitsuruumi sissepääsu juures tuli talle vastu turvamees kellele rääkis, mis juhtus. Ta läks koos turvamehega tagasi suitsuruumi. Turvamees hoidis käsi laiali ja blokeeris väljapääsu, et kaks noormeest ei saaks väljuda. Samal ajal väljus suitsuruumist A ning hoidis kahte kätt näo ees. Tema ei näinud pealt seda, mis Aga juhtus. Verd Al näos ega kuskil ei olnud. Vigastusi ta Al ei näinud. A ei selgitanud, miks ta käsi näo ees hoidis. R S oli peale sündmust kogu aeg turvaruumi kõrval, kuhu kaks noormeest viidi. Patrull temast pilti ei teinud. Tal olid vigastused näha, tegi oma vigastustest pildi ja saatis uurijale. Kahe silma vahel ninajuure pealt oli tal marraskil ja samuti oli vasaku silma all hematoom ja paistetus. Tal läksid katki ka prillid. Uute prillide maksumus oli 191 eurot. Vanad prillid, mis katki löödi, olid kolm aastat kindlasti vanad. Maksumus võis olla umbes 150 eurot. Isiku läbivaatuse protokollist (tl 6-11) nähtuvalt on läbi vaadatud R S, kellel on marrastus kahe silma vahel ninajuure peal. 24.08.2018 on R S uurijale L-L L saatnud fotod (tl 15-17) tekitatud vigastustest. Fotodelt nähtuvalt on R Sl marrastus kahe silma vahel ninajuurel. Kannatanu A S on andnud ütlusi (tl 18-20), mille kohaselt käis ta ühel pühapäeval koos R Sga klubi M suitsuruumis. See oli kella 02:00 ajal. Suitsuruumis oli peale tema ja R veel kaks noormeest. Tema ja R istusid ühel pool suitsuruumi ja noormehed istusid teisel pool suitsuruumi. Nad rääkisid Rga ilmselt nii kõvasti, et kaks teist noormeest kuulsid ka. 3 Noormehed tõusid püsti ja ilmselt lahkusid ja kuulsid, et R ütles mulle „ole vait“. Noormehed tulid tema ja R juurde ja hakkasid nendega vaidlema. Mõlemad noormehed rääkisid vene aktsendiga eesti keelt. Tema ja R ütlesid, et nad ei ole neile midagi öelnud, vaid rääkisid Rga omavahel. Paar sekundit hiljem sai R löögi näkku täpselt kahe silma vahele. Rt löödi ühe korra rusikaga. R prillid läksid keskelt pooleks ja lendasid eest ära. R pikali ei kukkunud. Kohe, kui R löögi sai, tõusis ta püsti ja jooksis ära. Seejärel sai tema rusikaga pihta. Ta ei mäleta täpselt, kas teda lõi sama noormees, kes lõi Rt või oli lööjaks teine noormees. Teda löödi ühe korra rusikaga paremale poole põsesarna pihta. Ta ei oska öelda, kas tal õnnestus löögi eest eemale põigelda või lõi lööja veidi kehvasti, kuid löök ei tabanud teda otse, vaid pigem riivas põske. Sellegipoolest oli riivamine piisavalt tugev, et see tegi talle valu. Peale löömist tõusis ta püsti ja lahkus suitsuruumist. Baarileti juurde jõudes teavitas juhtunust turvameest. Suitsuruumi juurde tagasi jõudes olid turvamehed juba noormehed kinni pidanud. Kahtlustatava M Pi ülekuulamise protokolli (tl 26-29) kohaselt oli ta koos sõbraga klubi M suitsuruumis. Istus seal sõbraga ja seal istusid veel kaks teist inimest. Sellist tuju, et kellelegi kallale minna neil sõbraga ei olnud. Kuulsid, et teised kaks noormeest hakkasid rääkima eesti keeles, et venelased on sellised ja naasugused. Nad astusid noormeeste ligi ja küsisid, et miks nad nii räägivad, et neile pole ju midagi halba tehtud. Kahtlustatava sõnade kohaselt vaatasid kaks noormeest nende suunas agressiivselt. Ta saab eesti keelest halvasti aru, kuid tunnetas nende poolset agressiivsust. Ta sai aru, et noormehed hakkavad kohe peksma, lööma. Seepärast, et ta ehmatas, kohkus, lõigi ta A Si esimesena. Kahetseb, et nii juhtus. Ta tunnetas nende poolset agressiivsust, seetõttu arvas, et nad löövad. Kaks noormeest istusid. Ta ei saanud aru, mida nad rääkisid. Kätega vehkimist nende poolt või midagi sellist ei olnud, nad lihtsalt rääkisid, et venelased on halvad. Tema ja Artur tõusid püsti ja läksid kahe istuva eesti noormehe juurde. Ta ei näinud, kas Arturil oli nende noormeestega füüsiline konflikt või mitte. Artur seisis ta kõrval, aga ta ei näinud, kas Artur lõi kedagi või mitte, sest vaatas otse enda ette. Teda ega Arturit ei löönud keegi. Tal on tõesti kahju, et nii juhtus. Kui saaks ajas tagas minna, siis käituks ta teistmoodi. Kahtlustatav Artur Samoilov on andnud ütlusi (tl 29-31) ning tunnistab, et pani teo osaliselt toime. Tema ja sõber M tegid suitsuruumis suitsu. Nende vastas istusid kaks eesti meest. Istusid rahulikult, kedagi ei puutunud. Alustasid eesti mehed, nad hakkasid nende kohta midagi rääkima. Tema ja M astusid eesti meeste juurde ja küsisid, et miks nad nii räägivad. Eesti mehed ütlesid, et nad ei öelnud nende kohta, vaid rääkisid omavahel. Eestlased rääkisid halvasti nende kohta. Nad tundsid Miga, et eesti mehed on nende vastu agressiivselt meelestatud, see väljendus nende kõnemaneeris. Eesti mehed tahtsid püsti tõusta, kuid ta lõi ühte. Ta lõi ainult ühe korra, mitte kaks korda. Ta ei mäleta täpselt, kuidas ta täpselt lõi. Ta ei mäleta, mida tegi M samal ajal, kes seisis ta kõrval. Ta ei mäleta, kas M lõi kedagi või mitte. Eestlased tema meelest teda ega Mi ei löönud. Võib olla lükkasid. Ta oli enda pärast mures, tegi seda enesekaitseks. Ta teab, et see ei olnud õige tegu. Ta kartis, et teda lüüakse ning seetõttu lõi esimesena. Ta leiab, et see ei ole normaalne, kui tema ja sõber M istuvad rahulikult ja siis kaks eestlast räägivad halvasti. Asitõendi vaatluse protokolli (tl 33-37) kohaselt on vaadeldud videosalvestisi, mis kajastavad 15.07.2018 kella 02:15 paiku xx asuva klubi M suitsuruumis toimunud konflikti. Salvestuselt on näha, et suitsuruumis istuvad diivanite peal neli noormeest. Kaks noormeest kaamera all paremal pool ja kaks noormeest suitsuruumi kaugemas nurgas. Noormehed suitsuruumi kaugemas nurgas tõusevad diivanilt. Artur Samoilov tuleb diivanil istuva R S juurde. Artur Samoilovi ja R Sle läheneb ka M P. Artur Samoilov lööb ühe korra vasaku käega R Su pea piirkonda. Hetk hiljem Artur Samoilov lööb R Su uuesti ühe korra parema käega pea piirkonda. M P pöördub A Si poole ja lööb üks kord parema käega A Si pea piirkonda. Samal ajal liigub R S suitsuruumis ukse juurde kattes kätega pead. Suitsuruumist lahkub ka A S. 4 Kohtu hinnangul Artur Samoilovi väide, et R S oli agressiivne ja tahtis teda lüüa, mille peale pidi ta ennast kaitsma ja lõi R Su, ei ole usaldusväärne ega ole kooskõlas kõikide muude kohtueelses menetluses kogutud tõenditega. Ühegi tõendiga ei ole tuvastatud, et 15.07.2018 oleks xxx klubis M olnud Artur Samoilovil hädakaitseseisundit, s.t vahetut või vahetult eesseisevat õigusvastast rünnet kaitsja või teise isiku õigushüve vastu, mis oleks eeldanud kaitsetegevust ründe tõrjumiseks. Kaitsja teo põhimotiiv peab olema enda või kellegi teise kaitsmine ehk ründe tõrjumine, kuid antud juhtumi puhul see puudus. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit ega sellest nähtuvat asjaolu, mis annaks kohtule aluse asuda seisukohale, et süüdistatav oli hädakaitseseisundis. Videosalvestiselt ja fotodelt nähtub hoopis see, et R S ja A S istuvad suitsuruumis jalg üle põlve ja nende juurde tulevad Artur Samoilov ja M P. Seega ründajaks saavad olla vaid R. S ja A. Si ette tulnud ja püsti seisvad A. Samoilov ja M. P. Seejuures on näha, et ka ajal, mil nii R. Su kui ka A. Si lüüakse, istuvad R. S ja A. S endises asendis, s.t jalg üle põlve. Sellisest asendist ei ole võimalik püsti seisvat isiku rünnata ega lüüa ning seejuures tõmbab A. S sel ajal suitsu kui teda lüüakse. Seega ei olnud R. S ega A. Si poolt mingit rünnakut ega ähvardust ei oodata ega isegi eeldada. Ainsad, kes agressiivsust üles näitasid ja tüli normina tulid, olid A. Samoilov ja M. P. M Pi väide, et ta ei näinud, kas Artur Samoilov lõi kedagi, kuna vaatas otse enda ette, ei ole usaldusväärne ega ole kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Asitõendi vaatlusprotokollist (tl 3337) nähtub, et M P seisab diivani ees ning tema kõrval seisab Artur Samoilov, kes lööb R Su. Samuti on näha kuidas teise löögi ajal vaatab M P R S suunas samal hetkel kui Artur Samoilov lööb R Su. Kuna löömine toimus otse M Pi silme all, ei saanud M Pile jääda Artur Samoilovi tegevus märkamatuks. Pigem eitab M P füüsilist kontakti süüdistatava ja kannatanu R S vahel, et kaitsta enda sõpra Artur Samoilovit. Kuna süüdistatava ja kahtlustatav M Pi ütlused ei riimu teiste kogutud tõenditega osas, mis puudutab kannatanu R S löömist pea piirkonda, leiab kohus, et süüdistatava A. Samoilovi ja kahtlustatava M Pi ütlused tuleb selles osas tõendikogumist kõrvale jätta. Samuti ei ole kohtul alust kahelda kannatanute R S ja A S ütluste usaldusväärsuses, kuivõrd need riimuvad üheselt vaatlusprotokollist ja videosalvestisest nähtuvaga. Videosalvestis on aga selline objektiivne ja subjektiivsust välistav tõend, mida ei ole võimalik moonutada ega teisiti mõista. Eelnimetatud tõendid kinnitavad, et kehalise väärkohtlemise kannatanu R S vastu pani toime süüdistatav Artur Samoilov. Puutuvalt süüdistatavale inkrimineeritavale teole õigusliku hinnangu andmisse kohus selgitab, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanu enda ütluste kohaselt, kui süüdistatav teda näkku lõi, tundis ta valu. Vaadates R S läbivaatuse protokolli koos fototabeliga (tl 6-11) ja uurijale saadetud fotosid (tl 15-17) tervisekahjustusest: marrastus kahe silma vahel ninajuure peal, samuti vasaku silma all hematoom ja paistetus, siis puudub kohtul igasugune alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud
lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Seega on eeltoodud ja omavahel riimuvate tõenditega tõendamist leidnud, et oma tegevusega põhjustas süüdistatav kannatanule valu ja tervisekahjustuse, s.o marrastuse kahe silma vahele ninajuure peale ja hematoomi ning 5 paistetuse vasaku silma alla. Samas süüdistatakse süüdistatavat kannatanu löömises kahel korral, kuid nii kannatanu, tunnistaja A. S kui ka süüdistatav on rääkinud vaid ühest löögist. Seejuures videosalvestisest saab järeldada kahte löömise liigutust. Kohus leiab, et
süüteokoosseis eeldab teise inimese tervise kahjustamist ja valu põhjustamist ning kui kannatanu tundis valu vaid ühest löögist, saab süüdistatav süüteokoosseisu täita vaid ühe löögi osas ning seda ka siis, kui videosalvestiselt võib teha järeldusi kahe löögi kohta. Kui kannatanu on tajunud vaid ühte lööki ja vaid ühest löögist tingitud valu ja vaid ühest löögist on põhjustatud tervisekahjustus, siis ei saa süüdistatavale inkrimineerida kahe löögiga valu ja tervisekahjustuse põhjustamist. Seetõttu jätab kohus süüdistusest välja süüdistuse osa selles osas, milles süüdistatakse süüdistatavat kahe löögi tegemises, millega süüdistatav põhjustas kannatanule valu ja tervisekahjustuse ning loeb tõendatuks ühe löögiga näkku kannatanule valu ja tervisekahjustuse põhjustamise. Järgmisena peab kohus hindama Artur Samoilovi tegevuses
Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanut näkku lüüa ja sellise tegevuse ainsaks eesmärgiks sai olla vaid tervisekahjustuse tekitamine ja sellega valu põhjustamine ning ta saavutaski püstitatud eesmärgi. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Karistusregistri väljavõttest (tl 40-42) nähtub, et süüdistatavat on ka varem
Harju Maakohtu 29.06.2016 otsusest nr 1-16-5093 (tl 45-46), nähtub et süüdistatav on süüdi mõistetud
kella 19.50 paiku Tallinnas aadressil xxx asuva maja juures olevate prügikonteinerite juures, läks kannatanu A S juurde ja lõi kannatanule palju kordi vastu nägu ja vastu selga, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi: marrastused näol, nina paistetus, vigastus ülahuulel, verevalum parema silma piirkonnas, marrastused vasakul käel. Samuti tema, viibides 13.12.2015.a. kella 19.50 ajal Tallinnas xxx asuva maja juures, lõi konflikti ajal kannatanut S D ühe korra rusikaga paremalt poolt vastu pead ja seejärel lõi kannatanule peaga vastu huuli. Mõistetud karistuse kandmiselt vabanes süüdistatav 19.04.2018. Inkrimineeritava kuriteo pani süüdistatav toime 15.07.2018, so vähem kui kolme kuu möödudes eelmise karistuse kandmiselt vabanemisest. Seega oli inkrimineeritava teo toimepanemise ajal varasem karistus samalaadse kuriteo toimepanemise eest kehtiv KarRegS § 24 lg 1 p 8 mõttes ja sellest tulenevalt on süüdistatava poolt käesolevas kriminaalasjas tuvastatud süütegu toime pandud korduvalt. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eelmärgitust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava Artur Samoilovi käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 3 ettenähtud kuriteona, s.o kehalise väärkohtlemisena, ehk teise inimese tervise kahjustamisena kui see on toime pandud korduvalt. 3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 2 p 3 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni viis aastat. 6 Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava karistusandmete kohaselt on Artur Samoilovil kaks kehtivat kriminaalkaristust, s.h ka
Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et eelmise kuriteo eest mõistetud vangistuse kandmiselt vabanes süüdistatav 19.04.2018. Käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva kuriteo pani süüdistatav toime 15.07.2018, s.o vähem kui kolme kuu möödudes eelmise karistuse kandmiselt vabanemisest. Seega leiab kohus, et eelmine karistus ei ole soovitud mõju avaldanud ja süüdistatav jätkab samalaadsete kuritegude toimepanemist. Süüdistatava karistusandmetest nähtub, et süüdistatavat on kuriteo toimepanemise järgselt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, mille tasumise kohta karistusandmetes andmed puuduvad. Seejuures on liiklusalased väärteod toime pandud kaks nädalat enne käesolevas kriminaalasjas süüks arvatava kuriteo toimepanemist. Lisaks nähtub nendest andmetest, et süüdistatavat karistati sõiduki juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis. Sellised andmed viitavad sellele, et süüdistatav on eelmise karistuse kandmiselt vabanemise järgselt jätkuvalt käitunud õigusvastaselt ning ka süüteo toimepanemiselt kinnipidamine ei ole teda suunanud õiguskuulekusele. Arvestades asjaolu, et väärtegude toimepanemise eest on süüdistatavale määratud rahatrahv 800 eurot, mis süüdistatava sõnade kohaselt on senini tasumata ja käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi 100 euro nõudes ning süüdistatavalt mõistetakse välja ka menetluskulu, mis ei ole väike, siis oleks süüdistataval lasuvad rahalised kohustused, millele lisanduvad ka liisingutest tulenevad kohustused, niivõrd suured, et rahaline karistus ei oleks teiste konkureerivate rahaliste kohustuste kõrvalt täidetav. Seega kergemaliigiline karistus on antud juhul välistatud ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabaduse piiramisega seotud karistust. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates Artur Samoilovi süü suurust
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse ühe kehalise väärkohtlemise episoodi toimepanemist, millega tekitati kannatanule tervisekahjustus ja valu ning süüteoga tekkis ka varaline kahju. Kuigi vägivald ei olnud väga intensiivne, siis on siiski tegemist kvalifitseeriva tunnuse esinemisega, s.h korduvusega, mistõttu hindab kohus süüdistatava süüd siiski pigem keskmiseks kui väikeseks. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses vaid osaliselt tunnistanud süüteo toimepanemist. Süüdistusaktis on riiklik süüdistaja märkinud kergendava asjaoluna süü ülestunnistamisele ilmumise, kuid kriminaaltoimikust taolisi andmeid ei nähtu. Kohus kergendavate ega raskendavate asjaolude esinemist ei tuvastanud. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab 7 iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud juhul ei esine mitte ühtegi erandlikku süüteo toimepanemise asjaolu, mis annaks aluse karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Kohus juhib tähelepanu Harju Maakohtu 29.06.2016 otsusele, mille kohaselt süüdistatav mõisteti
MS § 238 lg 2 alusel karistati teda kuritegude kogumis 1 aasta 4 kuu pikkuse vangistusega.
lg 2 ja § 74 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 06.07.2015 otsusega ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva, millisest karistusest arvestati kantuks eelvangistus ning vangistus 1 aasta 6 kuud ja 12 päeva jäeti
lg 1, 2 ja 5 alusel täitmisele pööramata tingimusel, et Artur Samoilov ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
Harju Maakohtu 27.10.2016 määrusega pöörati Harju Maakohtu 29.06.2016 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o 1 aasta 6 kuud ja 12 päeva vangistust
lg 4 alusel täitmisele, kuivõrd süüdimõistetu ei täitnud elektroonilise valve tingimusi ega osalenud sotsiaalprogrammis. Seega nähtub süüdistatava karistusandmetest, et esimesel korral jäeti süüdistatavale mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata ja süüdistatav allutati käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal pani süüdistatav toime uued kuriteod ning kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristus jäeti taas süüdistatava suhtes kohaldamata ning süüdistatav allutati uuesti käitumiskontrollile ja lisaks veel elektroonilisele valvele. Tingimisi täitmisele pööramata jäetud vangistus aga pöörati elektroonilisele valvele allumatuse ja kohustusena pandud sotsiaalprogrammis osalemata jätmise tõttu täitmisele. Seega nähtub süüdistatava varasemast käitumisest, et ka käitumiskontrolli tingimustes ei ole süüdistatav kas võimeline või ei soovi oma käitumist muuta ning eelmise käitumiskontrolli ajal käitus ta kriminaalhooldust takistaval viisil, mis tingis karistuse täitmisele pööramise. Seejärel aga eelmise vangistuse vabanemiselt vähem kui kolme kuu möödudes pani ta toime uue samalaadse kuriteo. Seejuures ei ole süüdistatavat õiguskuulekusele suunanud ei korduvalt kohaldatud käitumiskontroll, elektrooniline valve ega ka ei lühiajaline eelvangistus ega ka täielikult ära kantud vangistus. Eelmärgitust tulenevalt saab asuda seisukohale, et süüdistatava suhtes on ära proovitud kõik süüdistatavat säästvad mõjutamise viisid, samuti erineva pikkusega vangistused, kuid ükski eelnimetatud mõjutusviisidest mõju avaldanud ei ole. Kohus leiab, et üha uute kuritegude toimepanemine ei saa lõppkokkuvõttes hakata süüdistatava olukorda kergendama, vaid raskendab seda. Seega tuleb käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva kuriteo eest mõista rangem karistus, kui mõisteti eelmise samalaadse kuriteo toimepanemise eest ning karistuseks mõistetud vangistus tuleb ära kanda täies ulatuses, kuivõrd süüdistatav on oma käitumisega näidanud, et ta ei sobi kriminaalhooldusele.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.