KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 08.01.2019, Tallinnas Haldusasja number 3-18-135 Haldusasi A.K. kaebus Eesti Töötukassa

) ja TTTS § 6 lg 5 p 4. Hiljem kehtima hakanud muudatused

-s ja TTTS § 6 lg 5 p-s 4 võimaldasid kaebajal sellekohase avalduse esmakordselt teha. Asjaolu, et kaebaja on äriühingute juhatuse liige, ei anna alust arvamuseks, et kaebaja saab vastavatest äriühingutest tasu. Kaebaja ei ole saanud ega saa kõnealustest äriühingutest mingeid tasusid. Alates töötuks jäämise hetkest puudub kaebajal sissetulek. Vastustaja seisukohad 5. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga: 5.1. Kaebaja töötuna arvele võtmiseks puudub alus, sest ta ei vasta

-i § 6 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimusele. Kaebaja on nelja äriühingu juhatuse liige ja tal ei ole nõutavat kindlustusstaaži (vähemalt 12 kuud) töötuna arvele võtmise avalduse esitamisele eelnenud 36 kuu jooksul. Sellest tulenevalt välistab TTTS § 6 lg 5 p 4 kaebaja töötuna arvele võtmise. 5.

1. Vastustaja lähtub sarnastel juhtudel kindlustusperioodi määramisel Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi ametlike andmekogude andmetest, mis märgitakse liikmesriigi poolt tõendile U
2. Selle tõendi väljastab liikmesriigi pädev asutus isikule, kes jäi töötuks, või teise liikmesriigi 2

§ 7lg 3).

Kaebajal tulnuks arvestada, et tal on õigus töötuskindlustushüvitisele juba määratud töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamise järgselt siis, kui ta on 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud (

§ 8lg 2).

Kaebajal tulnuks hüvitise maksmise jätkamise õiguse tekkimiseks esitada avaldus töötuna arvele võtmiseks, sh avaldus töötuskindlustushüvitise määramiseks, hiljemalt 01.03.

1. Kaebaja esitas avaldused 01.01.
2. 5.
3. Kuna kaebaja kindlustusstaaži nulliks lugemise päevast oli avalduse esitamise ajaks möödunud 12 kuud, ei saanud kaebaja suhtes rakendada

§ 8

lg-t 2 ning hüvitise taotlemisel kohaldusid talle

§-s 6 sätestatud hüvitise määramise üldpõhimõtted, sh vähemalt 12-kuulise kindlustusstaaži nõue. 5.

1. Kaebaja ei ole töötuskindlustuse andmekogu andmetel (sisuliselt töötamise registri ehk TÖR andmetel) töötanud Eestis pärast 01.03.2016 kindlustusstaaži nulliks lugemist ning U1 tõendilt ei nähtu, et kaebaja oleks töötanud ka Soomes pärast kindlustusstaaži nulliks lugemist. Seega ei ole kaebajal tekkinud töötuna arvele võtmiseks vajalikku 12-kuulist kindlustusstaaži ja sellepärast on talle õiguspäraselt jäetud ka töötuskindlustushüvitis määramata. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Vaadanud läbi poolte seisukohad ja hinnanud esitatud tõendeid, leian, et kaebust ei saa rahuldada.
3. Kaebaja on kohtusse pöördunud eesmärgiga saada end töötuna arvele võtta ning seeläbi saada töötuskindlustushüvitist. Vastustaja on asunud seisukohale, et kaebaja ei vasta töötuna arvele võtmise eeldustele ning sellest tulenevalt ei ole võimalik määrata kaebajale ka töötuskindlustushüvitist. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja sai Soome ametiühingult ühekordse maksena töötuskindlustushüvitise. Vaidlust pole ka selle üle, et kaebaja ei ole Soomest Eestisse naasmise järgselt tööle asunud. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kaebaja ei ole saanud ega saa äriühingutest, mille juhatuse liikmeks kaebaja on, tasu. Vaidlus taandub praegusel juhul eeskätt sellele, kas kaebaja puhul olid 01.01.2018 seisuga täidetud eeldused tema Eestis töötuna arvele võtmiseks.
4. Asja lahendamisel on asjakohased siseriiklikud sätted järgmised: 8.
5. Isik võetakse töötuna arvele tema avalduse alusel (TTTS § 6 lg 1). TTTS § 6 lg 5 p 4 sätestab, et isikut, kes on äriühingu juhatuse liige, saab töötuna arvele võtta üksnes juhul, kui ta ei saa selle eest tasu ning ta vastab

§ 6

lg 1 p-is 2 ja lg-s 2 või § 8 lõikes 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. 8.2. Töötuskindlustushüvitise saamiseks peab olema täidetud kolm eeldust. Kindlustatu peab olema töötuna arvele võetud (

§ 6

lg 1 p 1) ja tal peab olema töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul (

§ 6lg 1 p 2).

Lisaks sellele ei tohi kindlustatu

§ 6lg-s 2 nimetatud töö- või teenistussuhte lõppemise alused välistada töötuskindlustushüvitise maksmist. 3

§ 7

lg 3 kohaselt lõpetatakse kindlustusstaaži arvestus ja kindlustusstaaž loetakse nulliks alates päevast, mil kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis.

§ 8

lg 2 p 1 kohaselt on isikul õigus jätkuvale töötuskindlustushüvitisele, kui talle varasemalt määratud töötuskindlustushüvitise maksmine on lõpetatud enne otsuses märgitud hüvitise saamise tähtaega ja ta on kindlustusstaaži nulliks lugemise päevast arvates 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud või ta on pärast töötuna arveloleku lõpetamist töötanud töölepingu alusel, olnud avalikus teenistuses, aja-või reservteenistuses või osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel. 9. Praegusel juhul on vastustaja keeldunud kaebaja töötuna arvele võtmisest, sest vastustaja hinnangul ei ole kaebaja puhul täidetud TTTS § 6 lg 5 p-is 4 sätestatud töötuna arvele võtmise tingimused, mis kehtivad isiku suhtes, kes on äriühingu juhatuse liige. Kaebaja on äriühingu juhatuse liige ning ei saa selle eest tasu, kuid tal puudub piisav töötuskindlustusstaaž ja seega ei vasta kaebaja TKinldS § 6 lg 1 p-s 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Kaebaja kindlustustaaž loeti

§ 7

lg 3 kohaselt nulliks alates 01.03.2016, sest vormi U1 kohaselt maksti talle ajavahemikul 01.03.2016- 22.05.2016 töötuskindlustushüvitist Soomest. Kaebaja suhtes ei saa kohaldada ka

§ 8

lg-t 2, sest kaebaja ei esitanud töötuna arvele võtmise avaldust 12 kuu jooksul kindlustusstaaži nulliks lugemisest alates ning kaebaja ei ole sel ajavahemikul ka töötanud.

1. Kaebaja töötas ajavahemikul 20.10.2014 kuni 28.02.2016 Soome Vabariigis. Kuivõrd tegemist on piiriülese juhtumiga, tuleb siseriikliku regulatsiooni kõrval kohaldada ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (määrus 883/2004) ja selle määruse rakendamise korda (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 987/2009; rakendusmäärus). Rakendusmäärus art 4 lg 1 kohaselt on liikmesriigid leppinud kokku, et erinevates liikmesriikides kogutud kindlustusperioodide tõendamine käib tõendiga vormil U
3. Kaebaja kohta väljastatud U1 tõendil on kindlustusperioodina märgitud ajavahemik 20.10.2014 kuni 28.02.2016 (vorm U1 p 2.1.1 (tl 63)). Samuti nähtub tõendist, et kaebaja on saanud Soome Vabariigilt töötuskindlustushüvitist ajavahemikul 01.03.2016 kuni 22.05.2016 (vorm U1 p 5.1 (tl 64)). Viidatud hüvitis maksti kaebajale välja tagantjärgi ühekordse maksena. See nähtub ka kohtule esitatud kaebaja arvelduskonto väljavõttest — kaebajale laekus vastav makse 31.05.2016 (tl 78).
4. Arvestades

§ 7

lg-s 3 sätestatut on vastustaja seega põhjendatult lõpetanud kaebaja kindlustusstaaži arvestuse ja lugenud kaebaja kindlustusstaaži nulliks alates Soomest kindlustushüvitise saamisest. Jääb küll küsitavaks, kas kaebaja töötuskindlustusstaaž tuleks nulliks lugeda alates 01.03.2016 või 31.05.2016, mil hüvitise makse tegelikult laekus, kuid see ei ole antud juhtumi puhul relevantne, sest saades Soome ametiühingult töötuskindlustushüvitist, tulnuks kaebaja töötuskindlustusstaaž igal juhul nulliks lugeda hiljemalt 31.05.2016, mil kaebaja töötuskindlustushüvitise sai (määruse 883/2004 art 5 p b;

§ 7lg 3).

Kaebaja esitas avalduse töötuna arvele võtmiseks 01.01.2018, seega igal juhul enam kui 12 kuud hiljem tema kindlustusstaaži nulliks lugemisest arvates. 13. Seega on vastustaja õigesti asunud seisukohale, et 01.01.2018 esitatud avalduse alusel ei saanud kaebajat töötuna arvele võtta, kuna tal puudus

§ 6lg 1 p-is 2 sätestatud vajalik kindlustusstaaž.

Soomest kindlustushüvitise saamisel loeti kaebaja kindlustusstaaž nulliks

§ 7lõike 3 alusel.

Kaebaja ei ole Eestisse elama asudes esitanud 12 kuu jooksul avaldust töötukindlustushüvitise maksmise jätkamiseks ning ei ole vahepealsel ajal ka Eestis (ega Soomes) töötanud. Seega ei saanud vastustaja 01.01.2018 avalduse menetlemisel kohaldada ka

§ 8lõikes 2 sätestatut. 4

ja TTTS sätete kohaselt isikul, kes oli äriühingu juhatuse liige, võimalik end üleüldse töötuna arvele võtta. Riigikohtu põhuseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 11.05.2017 otsusega

§ 6

lõike 1 punkti 1 ja TTTS § 6 lõike 5 punkti 4 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles need välistasid töötuskindlustushüvitise maksmise ainuüksi põhjusel, et isik on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-4-1-17-16). Riigikohtu otsus jõustus selle tegemise päeval, s.o 11.05.2017 (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus § 25 lg 2). Kaebaja esitas avalduse enda töötuna arvele võtmiseks alles 01.01.

1. Kaebaja väide, et ta sai võimalusest end äriühingu juhatuse liikmeks oleku ajal töötuna arvele võtta teadlikuks alles meedia vahendusel 2017 lõpus, vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust praegusel juhul ei mõjuta. Eeldada võib, et isik ilmutab ise huvi, et ta oleks teadlik tema õigusi puudutavatest õigusaktidest, neis sisalduvatest normidest ja enda õigustest. Samuti, olgugi, et TTTS § 6 lg 5 p 4 varasema redaktsiooni järgi kehtis kaebaja Eestisse naasmise ajal äriühingu juhatuse liikme töötuna arvele võtmise üldine keeld, saanuks kaebaja, kui ta leidis, et taoline keeld tema õigusi rikub, pöörduda enese töötuna arvele võtmiseks sellegipoolest vastustaja poole. Vastustaja vastava keeldumise saanuks kaebaja seejärel vaidlustada halduskohtus. Kaebaja seda ei teinud.
2. Neil põhjendustel tuleb kaebus rahuldamata jätta. Vaidlustatud otsused on sisult õiguspärased, kuivõrd kujunenud asjaoludel ei saanud vastustaja arvestada Soomes kogutud töötuskindlustusstaaži ega menetleda kaebaja 01.01.2018 avaldust töötuna uuesti arvele võtmise avaldusena ja töötuskindlustushüvitise maksmise jätkamise avaldusena. Vastustaja on õigesti leidnud, et kaebajal ei olnud 01.01.2018 seisuga nõuetekohast töötuskindlustusstaaži, mis võimaldaks talle töötuskindlustushüvitist maksta.
3. Pean siiski vajalikuks viidata, et olenemata vaidlustatud otsuste sisulisest õiguspärasusest on otsused tugevate põhjendamispuudustega. Vaidlustatud otsustest ei selgu mitte ainsatki põhjendust ega kaalutlust, millest ilmneks, millisel alusel vastustaja keelduvad otsused andis. Seda möönis kohtuistungil ka vastustaja (kohtuistungi salvestus: 11:22:42–11:23:13). Kaebaja esitas 10.01.2018 vastustajale tõendi U1, milles nähtus tema kindlustusstaaž seoses töötamisega Soomes. Vaidlustatud haldusaktides ei ole vastustaja mingil määral selgitanud, miks vastustaja vormil U1 toodud kindlustusstaaži ei arvesta, puudub ka viide

§ 7lõikele 3.

Vastustaja ei ole seda kaebajale väljaspool kohtumenetlust selgitanud ka muul viisil (nt e-kirja teel vms). Haldusaktide motivatsiooni on vastustaja tervikuna välja toonud alles kohtumenetluses. Seega polnud kaebajal vaidlustatud otsuste pinnalt kuidagi võimalik aru saada, millistel kaalutlustel jättis vastustaja arvestamata tõendil U1 märgitud kindlustusstaaži. Selline haldusorgani käitumine on kahtlemata lubamatu ja ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega. 16.1. Samas, ei ole motiveerimispuudused haldusakti tühistamise aluseks, kui otsus on sisuliselt õiguspärane. Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 58 tulenevalt ei too motivatsiooni puudumine vaidlustatud haldusaktides kaasa otsuste tühistamist, juhul, kui haldusaktide põhjendamata jätmine ei mõjutanud asja otsustamist. Riigikohtu praktikast tulenevalt võib kohus haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses antud selgitusi kui kohus on veendunud, et haldusorgan neist kaalutlustest haldusakti andmisel ka lähtus ning asja uuel läbivaatamisel jõuaks haldusorgan samale järeldusele kui vaidlustatud haldusaktis (vt Riigikohtu lahendid asjas nr 3-3-1-46-14, p 15 ja asjas nr 3-3-1-33-12 p 17). Seepärast ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks, sest kaebaja ei saavutaks ka tema avalduse uuesti menetlemise korral soovitud tulemust. 5