lg 1 järgi Lühimenetluses Alan Rüütel Prokurör Süüdistatav Kaitsja Sergey Struts Ik: 38807040323, Venemaa kodanik, emakeel: vene keel, keskeriharidus, ametlik töökoht puudub, elukoht: xxx. Tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 12.09.2018 kuni 12.09.2019. Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi 2 – viimati Harju Maakohtu 22.02.2016.a otsusega karistati
lg 2 p 4 ning
Lõplik karistus
lg 2 ning
Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2017.a määrusega vabastati tingimisi enne tähtaega, millega isik allutati 4 kuuks elektroonilisele valvele ning
Advokaat Veera Tolli-Baskin RESOLUTSIOON 1. Sergey Struts süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Sergey Strutsile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva. 1 3.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise, s.o Harju Maakohtu 22.02.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (üks) aasta 5 (viis) kuu ja 8 (kaheksa) päevase vangistuse võrra ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva. 4. Sergey Strutsile mõistetud ja ära kandmisele kuuluva vangistuse 1 aasta 8 kuu ja 18 päeva kandmist arvestada alates Sergey Strutsi karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest. 5.
lg 1 alusel kohaldada lisakaristusena Vene Föderatsiooni kodaniku Sergey Strutsi väljasaatmist Eesti Vabariigist koos Eesti Vabariiki sissesõidukeeluga 5 (viis) aastaks. Lisakaristust kohaldada pärast karistuse ära kandmist.
lg 2 alusel arvestada väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega alates Sergey Strutsi faktilisest väljasaatmisest Eesti Vabariigist.
Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas ennast kuriteo toimepanemises süüdi, jäi lühimenetluse taotluse juurde. Kohtuistungil ülekuulamisel selgitas, et varguse pani toime seetõttu, et tal ei olnud kuskil ööbida ja ei olnud mitmeid päevi pesta saanud. Kuna õega korterisse sisenemiseks kokkulepet saavutada ei olnud võimalik, pidi ööbima autos, sõprade juures või pargis pingil. Oli ainult trepikoja võti ning korteri võtme sai vaid kaheks päevaks, elektroonilise valve paigaldamise päevaks ja kaitsjaga kokkusaamise päevaks. Hiljem tegi endale võtme, kuid kaotas selle ära. Pool aastat ei ole narkootilisi aineid tarvitanud, käib regulaarselt proove andmas, käib psühholoogi juures ning on läbinud sotsiaalprogrammi. Suhted on õega normaliseerunud. Kaitsja asus seisukohale, et jääb lühimenetluse juurde, süü on tõendatud, kaitsealune on võtnud süü omaks. Tõendid on tõesed, tuleks arvesse võtta, et see oli peresisene konflikt. Kui kaitsealune on nõus, siis toetab lühimenetlust.
Nagu kannatanu politseisse esitatud avaldusest nähtub varastas Sergey Struts 27.07.2018 ära kannatanule kuuluva käekella ning pantis selle pandimajas (tl 1-2). Seega on sedastatav, et see käekell oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et eseme äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada eseme senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Süüdistatava ütluste kohaselt viis ta varastatud käekella pandimajja. Saadud raha kasutas hostelis toa võtmiseks. Selline selgitus viitab üheselt sellele, et eseme äravõtmisega soovis ta selle omaniku jätta esemest ilma kestvalt, millele viitab asjaolu, et ta käsutas asja kui omanik ning ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatav oleks soovinud eseme omanikule tagastada. Kella ostis pandimajast tagasi hoopis süüdistatava ema J S, et see tütrele tagastada. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani Sergey Struts toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o
3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Ankeetandmete kohaselt Sergey Struts ametlikult ei tööta ning tema enda sõnul töötab ta ehitusfirmas mitteametlikult. Seega ei ole tema sissetuleku suurus ega regulaarsus tuvastatav. Rahalise karistuse kohaldamise otstarbekuse ja suuruse määratlemisel peab kohus lähtuma 4 andmetest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta kuriteo toimepanemisele eelnenud aastal. Kriminaaltoimiku andmetel süüdistataval 2017. aastal maksustatav sissetulek puudus. Sissetuleku ebapiisavusele viitab ka süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo iseloom. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude tõttu. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele, mida on süüdistatav kahtlustatavana ülekuulamisel ka avaldanud ja mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise, kuna sellise iseloomuga karistus ei oleks täidetav. Lisaks eelmärgitule nähtub süüdistatava karistusandmetest, et süüdistatavat on mitmeid kordi karistatud, s.h ka varavastase kuriteo toimepanemise eest ja süüdistatav on jätkanud õigusvastast käitumist. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates Sergey Strutsi süü suurust
lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse ühe varguse toimepanemist, seejuures varastatud eseme väärtus ei olnud kuigi suur, kuivõrd ületas suhteliselt vähesel määral
Samas tuleb märkida, et süüdistatav on varastanud enda õele, kui lähedasele inimesele kuuluva eseme. Lisaks sellele on kannatanu varastatud asja tagasi saanud ning kannatanul rahalisi nõudmisi süüdistatava vastu ei ole. Seega kohtu arvates Sergey Strutsi süü ei ole kuigi suur. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ning avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust ning kahetsust avaldas süüdistatav ka kohtuistungil. Kohtul puudub alus avaldatud kahetsuse siiruses kahelda ja seega peab võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seetõttu leiab kohus, et süü suurust, kuriteo toimepanemise tehiolusid ning põhjusi arvestades võib süüdistatavale karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt alammäära lähedases määras. Liitkaristus Süüdistatavat on Harju Maakohtu 22.02.2016 otsusega karistatud
lg 2 p 4 ning § 184 lg 2 p 2 järgi vangistusega 3 aastat 6 kuud, mis
lg 1 alusel loeti kaetuks kergema karistuse, s.o 01.09.2015 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega ja
lg 1 alusel lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud ja 25 päeva vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2017 määrusega vabastati Sergey Struts karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, millega isik allutati 4 kuuks elektroonilisele valvele katseajaga kuni 21.02.2019. Süüdistatav vabanes karistuse kandmiselt 11.09.2017 ja ära kandmata karistuseks jäi vangistus 1 aasta 5 kuud ja 8 päeva. Käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olev kuritegu on toime pandud 27.07.2018, seega kohtu poolt määratud katseajal.
lg 8 kohaselt kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide ja sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt
lõikes 2 sätestatule.
65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Kuna käesolev kuritegu on toime pandud 27.07.2018, seega katseajal, siis kohtuotsuste kogumis tuleb vangistused liita täies ulatuses. Kui
lg 4 ja
lg 5 sätted võimaldavad liitkaristuse mõistmisel süüdlase uuesti vabastamist karistuse kandmiselt ja elektroonilisele valvele allutamist, samuti mõistetava 5 liitkaristuse asendamist
sätestatud korras üldkasuliku tööga, siis
lg 8 sätted välistavad karistusena vangistuse mõistmisel liitkaristusest tingimisi vabastamise ja liitkaristuse üldkasuliku tööga asendamise. Seetõttu kuulub süüdistatavale mõistetav vangistus ja
Lisakaristus Lisakaristusel, s.o riigist väljasaatmisel on preventiivne iseloom, mille eesmärk on vältida uute kuritegude toimepanemist välisriigi kodaniku poolt.
lg 1 kohaselt mõistes välisriigi kodaniku süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja karistades teda vangistusega, võib kohus süüdlasele mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks. Kui süüdlasel on Eestis koos temaga seaduslikult ühises perekonnas elav abikaasa või alaealine laps, peab kohus väljasaatmise kohaldamist oma otsuses põhistama. Sergey Strutsil ei ole ei abikaasat ega lapsi. Tema lähivõrgustiku moodustavad ema E S ja õde J S. Seega ei riku riigist väljasaatmine Sergey Strutsi suhtes õigust perekonnaelule. Sergey Strutsil ei ole Eestis kindlat ja püsivat töökohta ega kontrollitavat sissetulekut, samuti ei ole ta püüdnud omandada Eesti kodakondsust. Sergey Strutsil on Vene Föderatsiooni kodakondsus, mis tekitab tema ja Vene Föderatsiooni vahel õigusliku sideme koos kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Lisaks on tema emakeel vene keel, ta on Venemaal varasemalt töötanud, ta on avaldanud soovi olla rohkem Venemaal ning ta vanaemast on jäänud päranduseks Venemaale korter. Väljasaatmise põhitingimuseks on asjaolu, et isik kujutab asukohamaal tõsist ohtu avalikule korrale ja julgeolekule. Süüdistatava isikuandmetest nähtuvalt on süüdistatavat korduvalt karistatud rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemise eest, samuti on teda karistatud varavastase kuriteo toimepanemise eest. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda taas varavastase kuriteo toimepanemises. Pärast viimase vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegset vabastamist pani ta katseajal toime käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva varavastase kuriteo, millega ta on näidanud seda, et talle on õigusvastane käitumine omane. Seetõttu leiab kohus, et vältimaks Sergey Strutsi poolt uute kuritegude toimepanemist Eesti Vabariigis tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristusena riigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga viieks aastaks. Lisakaristust tuleb kohaldada pärast karistuse ärakandmist ning
lg 2 alusel arvestatakse väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega alates Sergey Strutsi faktilisest väljasaatmisest Eesti Vabariigist. Lisakaristuse kohaldamise vajadust toetavad ka kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid. Sergey Strutsi isikut tõendavate dokumentide osas on tuvastatud, et Sergey Strutsile väljastatud elamisloakaart on alates 18.05.2017 kehtetu (tl 47). Justiitsministeerium on 18.04.2017 teinud Politsei- ja Piirivalveametile ettepaneku Sergey Strutsi elamisloa kehtetuks tunnistamiseks ja lahkumisettekirjutuse tegemiseks (tl 57-58). Politsei- ja Piirivalveameti 18.05.2017 otsusega on Sergei Strutsi elamisluba tunnistatud kehtetuks ja talle on tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamiseks. Otsuse kohaselt kuulus Eestist lahkumise ettekirjutuse täitmine sundtäitmisele S. Strutsi kinnipidamisasutusest vabanemisel (tl 59-61). Tartu Halduskohtu 31.10.2017 määrusega jäeti Sergey Strutsi kaebus eelmärgitud otsuse tühistamiseks rahuldamata (tl 62-65). Ettekirjutust ei olnud aga võimalik täita, kuivõrd Tartu Ringkonnakohtu määrusega vabastati Sergey Struts karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt ning allutati käitumiskontrollile katseajaga kuni 21.02.2019 (tl 40-45). Kriminaalhooldusametniku taotluse alusel aga pikendas Harju Maakohus Sergey Strutsile Tartu Ringkonnakohtu määrusega pandud lisakohustuse täitmise tähtaega ja anti võimalus võtta ennast töötuna arvele alates dokumendi kättesaamisest. Kohtule teada olevalt ei ole Sergey Strutsil seniajani ühtegi Eesti Vabariigis välja antud kehtivat isikut tõendavat dokumenti. Seega puuduks süüdistataval seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks kui süüdistatavat ei oleks vabastatud tingimisi ennetähtaegselt ja süüdistatavat ei oleks kohtumäärusega kohustatud elama alalises elukohas Eesti Vabariigis. Kuivõrd aga kohus liidab käesoleva otsusega mõistetud karistusega eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse, siis otsuse jõustumisel ja karistuse täielikul ärakandmisel saab Sergey Strutsi suhtes kohaldada ka lisakaristust. 6 Väljasaatmist reguleerivate rahvusvaheliste õigusaktide ja kohtupraktika kohaselt on riigil kuriteo toime pannud isiku väljasaatmise õigus sõltumata sellest, kas isik saabus riiki täiskasvanuna, noorelt või sündis seal ning väljasaatmise kohaldamisel saadetakse süüdlane välja riiki, kust ta saabus Eestisse, välismaalase kodakondsusriiki või kolmanda riigi nõusolekul kolmandasse riiki. Käesoleval juhul on süüdistatav saabunud Eestisse oma kodakondsusriigist, s.o Vene Föderatsioonist, mistõttu tuleb ta välja saata tema kodakondsusriiki. Väljasaatmisega kaasneb automaatselt Eesti Vabariiki sissesõidukeeld. Arvestades süüdistatava karistusandmeid ja temale mõistetud ja osaliselt ära kantud karistusi, leiab kohus, et sissesõidukeeldu tuleb kohaldada keskmises määras, s.o viieks aastaks. 4. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud ja teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna Sergey Strutsi on varem korduvalt kohtu poolt karistatud, mistõttu on ta teadlik ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Peale selle on süüteo toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis võiksid tingida menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.