KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2019. a, Tallinn Haldusasja number 3-18-2233 Haldusasi R.P.i kaebus kohustada Tallinna Linnaplane

§ 155lg 5, § 203 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. R.P.i esitas Tallinna Halduskohtule 28.11.2018 kaebuse Tallinna linna kohustamiseks viia lõpule xxxxxxx korteri 6 (6/11) kasutusteatise kontrollmenetlus. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja vastustajale ehitisregistri kaudu 30.10.2017 menetlemiseks kasutusteatise ja auditi. Menetlus oleks tulnud läbi viia 30 päeva jooksul, kuid kaebuse esitamise ajaks 28.11.2018 ei olnud kasutusteatise osas otsust tehtud. Kohus võttis kaebuse 14.12.2018 määrusega menetlusse.
2. Vastustaja palus 17.01.2019 pikendada kaebusele vastamise tähtaega kuni 21.01.2019, mille kohus rahuldas.
3. Kaebaja esitas 17.01.2019 taotluse menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebuses nõutav haldusakt on antud. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 603 eurot. Kuna nõutav toiming on tehtud kolm päeva pärast kaebuse menetlusse võtmist, peab menetluskulud

§ 108lg 6 alusel kandma vastustaja.

4. Vastustaja on oma 21.01.2019 vastuses seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada. Kaebuse eesmärgiks oli saavutada kasutusteatise teavitatuks lugemine. Kuna kasutusteatis loeti teavitatuks 17.12.2018, tuleb menetlus

§ 152lg 1 p 4 alusel lõpetada.

Vastustaja 3-18-2233 hinnangul tuleb kaebaja menetluskulud jätta kaebaja enda kanda. Kasutusteatise teavitatuks lugemine ja täiendavate nõuete esitamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Ehitisregistris toimus kaebaja abikaasa esitatud kasutusteatise menetlus, mis oleks lõppenud kasutusteatise teavitatuks lugemise või teavitatuks lugemata jätmisega. Kasutusteatis loeti teavitatuks, kui esitati nõuetelevastav kasutusteatis. Kui kohus peaks leidma, et vastustajal tuleb kanda kaebaja menetluskulud, palub vastustaja menetluskulu vähendada 140 euroni. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kaebaja esindajal kaebuse koostamiseks 3,5 tundi, sh lisade kokkupanemiseks. Sellist tööaja kulu ei saa pidada reaalseks. Kaebus on kaks lehekülge pikk, millest suur osa on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) ametniku selgitused 26.10.2018 menetlusdokumendis haldusasjas nr 3-181711. Kaebusel on 5 lisa, sh üks lisa on TLPA 26.10.2018 seisukoht haldusasjas nr 3-181711, mida kaebaja on kaebuse koostamiseks suures osas kasutanud. Kasutusteatise temaatikat on kaebaja käsitlenud ulatuslikult 01.10.2018 menetlusdokumendis haldusasjas nr 3-18-1711. Kaebuse koostamisele ja lisade kokkupanemisele ei saanud kuluda üle ühe tunni. 5.

§ 152

lg 1 p 4 sätestab ühe menetluse lõpetamise alusena olukorra, kus vaidlustatav haldusakt on antud. Kaebaja taotles vastustaja kohustamist anda kasutusteatise kohta ehitusseadustiku (EhS) § 48 lg 6 ls 2 kohane haldusakt. TLPA luges 17.12.2018 kasutusteatise teavitatuks ning esitas haldusaktiga täiendavad nõuded korter 6 kasutamiseks (17.12.2018 haldusakt nr 4-4/3610-1). Seega on kaebaja kaebuse eesmärgi saavutanud. Iseenesest sätestab

aluse menetluse jätkamiseks. Kohus jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (

§ 152lg 2).

Selleks, et menetlust jätkata, peavad eelviidatud kaks alust esinema korraga. Kaebaja ei ole soovinud menetlust jätkata, esitades jätkutuvastuskaebuse, vaid on soovinud menetluse lõpetamist. Kuna kaebajal on õigusharidusega esindaja, võib eeldada, et ta on teadlik võimalusest esitada jätkutuvastuskaebus ning menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kaebaja ei ole seda soovinud, taotledes sõnaselgelt menetluse lõpetamist

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Menetluse lõpetamine tähendab, et kaebajal ei ole enam õigust samasisulise kaebusega kohtusse pöörduda (

§ 155lg 6, § 43 lg 1 p 2).

Menetlus tuleb

§ 152lg 1 p 4 alusel lõpetada.

6. Kaebaja on taotlenud vastustajalt menetluskulude hüvitamist summas 603 eurot (koos käibemaksuga), sh riigilõiv 15 eurot. Kaebaja hinnangul on kaebuses taotletud haldusakti andmine seotud kaebuse esitamisega. Nõutud haldusakt anti kolm päeva pärast kaebuse menetlusse võtmist. Vastustaja vaidleb menetluskuludele vastu.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Eelnev tähendab seda, et kohtumenetluse ajal nõutud haldusakti andmise puhul tuleb eeldada, et haldusakt anti kaebuse esitamise tulemusena. Vastupidise tõendamiskoormus lasub vastustajal. Kohtu hinnangul on usutav, et haldusakti andmise määravaks põhjuseks oli kaebuse esitamine. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse 28.11.2018, kohus võttis kaebuse menetlusse 14.12.2018 määrusega, vastustaja luges kasutusteatise teavitatuks ning kehtestas täiendava nõude 17.12.2018 haldusaktiga. Vastustaja esitatud ehitisregistri ekraanitõmmisest nähtub, et kasutusteatise menetlus on kestnud juba alates 2016. aastast. Samuti nähtub ekraanitõmmisest, et vähemalt alguses venis menetlus päästekeskuse kooskõlastuse puudumise tõttu. Samas ei ole esitatud tõendeid, et alates 2017. a novembri lõpust oleks menetlus veninud puudustega esitatud kasutusteatise tõttu ja et sel ajal oleks kasutusteatis kaebajale märkustega tagasi saadetud. Asjaolu, et kasutusteatis esitati 17.12.2018 märkustega, mis kõrvaldati samal päeval, pigem kinnitab, et vahepeal ei olnud 2

§ 108lg 6 alusel vastustaja.

Kohtul tuleb siiski kontrollida kulude vajalikkust ja põhjendatust.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kaebaja on taotlenud õigusabiteenuse eest 588 euro hüvitamist (603 – 15 = 588), sh käibemaks. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas esindaja õigusabi 3,5 tundi, tunnihinnaga 140 eurot (05.12.2018 arve nr 20180604). Menetluskulu on kantud. Õigusabiteenus seisnes kaebuse koostamises ja lisade kokkupanekus. Iseenesest ei ole kaebajal keelatud kasutada kaebuse esitamiseks sama esindajat, kes tal on mõnes teises haldusasjas. Kuna esindaja on juba kursis kaebajaga seotud asjaoludega, võimaldab see kokku hoida menetluskulusid. Esindaja ei pea tutvuma asja materjalidega algusest peale. Esindaja kasutamine mõnes muus menetluses ei ole seega põhjuseks, miks menetluskulusid vähendada. Hinnata tuleb siiski, kas konkreetse kaebuse koostamisele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud. Seejuures tuleb arvestada kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust. Kohtu hinnangul ei saa kaebuse koostamiseks kulunud aega pidada täies ulatuses põhjendatuks. Asjaolu, et kaebaja ja naabrite vahel on mitmeid vaidlusi, ei muuda konkreetset haldusasja keerukaks. Vaidlus seisneb selles, kas vastustaja on olnud õigusvastases viivituses kasutusteatise menetlemisel. Kaebuse õiguslikud põhjendused on seejuures minimaalsed. Kaebuses on ulatuslikult viidatud dokumendile, mille on koostanud vastustaja ametnik. Kohtu hinnangul saab põhjendatud ajakuluks lugeda 2 tundi ja 15 minutit. Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks mõista välja seega menetluskulud summas 315 eurot, koos käibemaksuga 378 eurot (315 + 315 x 0,2 = 378). Kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot tagastatakse

§ 104lg 5 p-de 4 ja 8 alusel.

1. Kolmandate isikute kaasamist ei saa pidada enam vajalikuks. Kolmandad isikud saavad oma õigusi kaitsta, vaidlustades 17.12.2018 haldusakti nr 4-4/3610-
2. Kolmandad isikud on seda ka teinud haldusasjas nr 3-18-
3. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik 3